Korraldus: Turu tn 63 krundi detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine

Planeeringuala suurusega ca 9860 m² asub Ropka tööstuse linnaosas Turu tänava ääres. Krundi kasutamise sihtotstarve on 100% ärimaa. Krunt on hoonestatud, ehitiseregistri andmetel asub krundil 2320 m² ehitisealuse pinnaga müügihall-laohoone, 72 m² laohoone, 48 m² kiirtoitlustuskoht, krundi ehitisealune pind on kokku 2440 m², s.o ca 37% krundi täisehitust. Juurdepääsud on Turu tänavalt ja Meisli tänavalt.

Turu tn 63 kinnistul kehtib Tartu Linnavalitsuse 01.09.2009. a korraldusega nr 958 kehtestatud Turu 63 krundi detailplaneering. Detailplaneeringuga on krundi kasutamise sihtotstarbed 80% ärimaa ja 20% tootmismaa ning lubatud ehitise kasutamise otstarbed muu kaubandushoone või kauplus, muu hulgiladu ja büroohoone. Lubatud on ühe kuni 3391 m² hoone püstitamine. Planeeringuga on muuhulgas määratud hoonestusala ja kohustuslik ehitusjoon, parkimise ja haljastuse lahendus.

Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on tegemist väikeettevõtluse ja -tootmise maa-alaga, mis on väikese külastajate arvuga teenindusettevõtte ja seda teenindava lao maa-ala. Krundist 10% peab olema kõrghaljastatud. Üldplaneeringus seatud nõuded hoonestatavatele kruntidele sätestab ärimaa juhtotstarbega aladel parklate liigendamise vajaduse haljastusega. Linna rohevõrgustiku tugevdamiseks on Meisli ja Turu tänava äärde ette nähtud üherealine tänavahaljastus. Ala kuulub arhitektuursesse üksusesse RT5, mille kohaselt on ette nähtud hoonestuse ja maakasutuse tihendamine ning magistraaltänavate lähedusest tingitud äripotentsiaali realiseerimine. Samuti on seatud nõue, et tänava-äärne hoonestus peab olema esinduslik ja järgima väljakujunenud ehitusjoont, krundil toimuv või kavandatav tegevus ei tohi oluliselt häirida naabreid ega kaasa tuua ülemäärast negatiivset mõju lähialadele, tähelepanu tuleb pöörata jalakäijate liikumise turvalisusele ja mugavusele.

Planeeringuga tuleb tagada vastavalt kasutusotstarbele standardikohane parkimislahendus. Standardis EVS 843:2016 "Linnatänavad" ei ole antud eraldi parkimisnormatiivi tootmis- ja teenindusettevõtete maa kohta, kuid on täpsustatud, et väikeelamute ala normatiivi kasutatakse ka laialdase tootmismaa puhul, kui see paikneb linna äärealal. Sealjuures tuleb arvestada asjaoluga, et krundile kavandatavate ehitiste kasutamise otstarbeid on võimalik rakendada mahus, mis võimaldab tagada normikohase parkimise. Standardikohasele parkimisele lisaks peab krundile ära mahtuma vähemalt 10% kõrghaljastust. Juurdepääsude kavandamisel tuleb lähtuda kehtivatest lahendustest, Meisli tänavalt täiendava juurdepääsu kavandamine pole lubatud.

Detailplaneeringu koostamine on vajalik, sest soovitakse muuta kehtiva detailplaneeringuga määratud ehitusõigust.

Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringu algatamine on võimalik lähtudes Tartu linna üldplaneeringust ja otsuse punktis 4 toodud lähtetingimustest.

Võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lg-d 1 ja 5, Tartu Linnavolikogu 28.06.2017. a määruse nr 140 "Ülesannete jaotus ehitamise ja planeerimise korraldamisel Tartu linnas" § 5 lg 2 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 14.09.2017. a otsusega nr 494 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavalitsus

o t s u s t a b:

1. Algatada Turu tn 63 krundi detailplaneering eesmärgiga kaaluda võimalusi täiendava ehitusõiguse määramiseks sh automaattankla rajamiseks.

2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt lisale "Turu tn 63 krundi detailplaneeringuala situatsiooniskeem".

3. Planeeringu algatamisega ei kaasne linnale kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh sademevee kanalisatsiooni) väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.

4. Planeering tuleb koostada arvestades Tartu linna üldplaneeringut ja järgnevaid lähteseisukohti:

4.1. Planeeringu joonised (olemasolev olukord, põhijoonis, tehnovõrgud) anda mõõtkavas M 1:500. Geodeetiline alusplaan peab kajastama krundil ja lähinaabruses asuvate hoonete ehitisealust pinda ja absoluutkõrgust. Planeeringu koosseisus esitada ehitusõigust illustreerivad 3-D joonised.

4.2. Krundi ehitusõigus määrata järgmiselt:

4.2.1. krundi kasutamise sihtotstarbed on väikeettevõtluse ja tootmise maa-ala;

4.2.2. hoonete suurim lubatud arv, ehitisealune pind ja hoonete suurim lubatud absoluutkõrgus määrata planeeringuga, arvestades piirkonna välja kujunenud ehituslaadi ning normikohase haljastuse ja parkimise lahendamise vajadusega krundil.

4.3. Ehitiste kasutamise lubatud otstarbed anda vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määrusele nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu".

4.4. Haljastuse rajamisel tuleb arvestada, et vähemalt 10% krundi pindalast peab olema kõrghaljastatud. Planeeritavale krundile ja krundiga piirnevale tänavamaale tuleb kavandada ja rajada kompaktsed haljasalad.

4.5. Autode ja jalgrataste parkimine tuleb lahendada krundisiseselt vastavalt normidele, lähtudes Eesti standardist EVS 843:2016 "Linnatänavad". Arvestada tuleb asjaoluga, et krundile kavandatavate ehitiste kasutamise otstarbeid on võimalik rakendada mahus, mis võimaldab tagada normikohase parkimise. Liikluskorralduse ja juurdepääsude lahendamiseks tuleb esitada erinevate liikumisviiside analüüs, mis sisaldab liikluse tekke ja parkimise nõudluse väljaselgitamist.

5. Planeering kooskõlastada Päästeameti Lõuna päästekeskusega. Planeeringu koostamisse tuleb kaasata naaberkruntide omanikud.

6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.