 |
|
| TARTU LINNAVALITSUS | |
| KORRALDUS | |
|
Tartu
|
23. oktoober 2003. a. nr 3794 |
| Raudtee 114 krundi detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine | |
- Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, planeerimisseaduse § 10 lg 1, lg 5 ja lg 6, Tartu linna ehitusmääruse § 5 lg 9 ja lg 12 ning Tartu Linnavolikogu 06. oktoobri 1999. a määruse nr 99 “Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine”, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Algatada Raudtee 114 krundi detailplaneering ning kinnitada lähteülesanne vastavalt lisale.
2. Volitada linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven sõlmima leping Kaljo Matson'iga detailplaneeringu koostamise õiguse andmiseks.
3. Korraldus jõustub Kaljo Matson'ile teatavakstegemisest.
4. Käesoleva korralduse peale võib esitada Tartu Linnavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
| Andrus Ansip |  |
| Linnapea | Riina Männiste |
| Õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes |
Lisa
korralduse nr 3794 juurde
- Krundi kasutamise sihtotstarbed: lubatud sihtotstarve on väikeelamumaa.
Ehitiste kasutamise otstarbed: ehitiste kasutamise otstarve anda vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a määrusele nr 10 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu"); - Hoonete suurim lubatud arv kruntidel: määrata planeeringuga;
- Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala: anda planeeringuga;
- Hoonete suurim lubatud kõrgus: määrata planeeringuga; minimaalne ja maksimaalne lubatud hoone kõrgus anda katuseharja või parapeti absoluutkõrgusena. Planeeringuga anda kavandatav maapinna absoluutkõrguste vahemik krundil.
- Planeeritud ehitusalad siduda krundipiiridega.
- planeeritava ala kruntidele juurdepääsud Raudtee tänavalt;
- liikluskorralduse põhimõtted (autoliikluse sõidusuunad, jalakäijate liikumissuunad),
- parkimine lahendada kruntidel.
- põhilised välisviimistluse materjalid ja piirete tüübid määrata planeeringuga;
- määrata katuse kalle ja katuse harjajoon;
- uusehitistel määrata hoonete soklijoon e. kõrgusmärk ( ± 0.00).
- anda olemasoleva olukorra iseloomustus.
- määrata lähtudes kehtivatest normatiividest ja Tartu linna üldplaneeringust koostöös olemasolevate ja kavandatud tehnovõrkude valdajatega (võrguettevõtetega) planeeritud hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ning põhimõtteline lahendus (veevarustus, heit- ja sademetevee kanalisatsioon, küte, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus);
- tehnovõrkudele reserveeritud maa-alad lähtudes nende kavandatud paigutusest;
- Jäätmekäitluse korraldamine.
L Ä H T E Ü L E S A N N E
Töö nr DP LÜ – 076-03
Planeeringu tellija: Kaljo Matson
Lähteülesanne on kehtiv: 18 kuud
Planeeringu koostaja: Tellija valikul.
1. Ülesande koostamise alus
Detailplaneeringu lähteülesande taotlus 15. septembrist 2003. a.
2. Planeeringu eesmärk ja andmed olemasolevate kruntide kohta:
Planeeritava ala pindala on 5810 m2.
Detailplaneeringu eesmärgiks on Raudtee 114 krundi jagamine 3 väikeelamu krundiks, kruntidele elamuehitustingimuste määramine ja juurdepääsude lahendamine ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
Raudtee 114 kinnistu (1112) omanikud on Kaljo Matson 50% ja Elvi Meltsas 50%, krundi olemasolev maakasutuse sihtotstarve väikeelamumaa 100 %; krundi pindala 5810 m2.
3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid
3.1. Tartu Linnavolikogu 06. oktoobri 1999. a määrus nr 99 “Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine”.
Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid asuvad linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiivis.
4. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid ja geoloogilised uuringud
“Tartu linna geotehniline kaart” (AS GIB, 1998).
Olemasolevad geodeetilised alusplaanid M 1:500 ja 1:2000 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiivis on kasutatavad eeltööde käigus.
5. Lähteseisukohad ja nõuded koostatavale planeeringule
5.1. Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks võtta aktualiseeritud (olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud) digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1 : 500, kus on esitatud andmed koostaja kohta (firma nimi, litsentsi nr), mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema registreeritud linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna geodeesiateenistuses.
Planeeringuga esitada:
5.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed: anda lähiümbruse planeeritud liiklusskeem, sh juurdepääsud planeeritavale alale ja olemasolevad ühendused tehnovõrkudega.
5.3. Olemasoleva olukorra iseloomustus:
Esitada krundipiirid ja maakasutuse sihtotstarve. Anda ülevaade olemasolevast hoonestusest ning situatsioonist planeeritaval alal.
5.4. Planeeritava ala kruntideks jaotamine: Raudtee 114 krundi jagamine 3 iseseisvaks krundiks.
5.5. Kruntide ehitusõigus:
Planeeringuga anda:
5.9. Arhitektuurinõuded ehitistele:
5.11. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad:
5.12. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs.
5.14. Servituutide määramise vajadus.
5.15. Riigikaitselise otstarbega maa-alad: ei ole ja ei planeerita.
5.16. Muud seadusest tulenevad kinnisomandi kitsendused.
5.15. Maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel: ei käsitleta
5.16. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused: lahendada vastavalt Eesti standardile EVS 809-1: 2002.
5.17. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus.
5.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.
5.19. Planeeringu rakendamise võimalused: planeeringuga täpsustada tänavate, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeteveekanalisatsiooni väljaehitaja kuni eraõigusliku krundi piirini ning tehnovõrkude väljaehitajad ja väljaehitamise seosed krundi hoonestamisega.
6. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad joonised
6.1. Situatsiooni skeem, M 1:10 000;
6.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed vastavalt p 5.2. M 1: 2000;
6.3. Olemasolev olukord vastavalt p 5.3., M 1:500;
6.4. Planeeringu põhijoonis vastavalt p. 5.4-5.10. ja 5.12.-5.17., M 1:500;
6.5. Planeeritud maakasutus vastavalt p.5.4., 5.5. ja 5.14., M 1:500;
6.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt p.5.11., M 1:500.
6.7. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis M 1: 500 (ainult planšetil).
7. Koostöö planeeringu koostamisel
Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud, õiguslikul alusel maakasutajad, elanikud ja teised huvitatud isikud. Planeering koostatakse koostöös maa-ala olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude valdajatega.
8. Detailplaneeringu kooskõlastamine
Detailplaneeringu projekt (paberkandjal ja digitaalselt) esitatakse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale planeeringu põhilahenduse, arhitektuurse osa, tänavate, vä lisvalgustuse ja tehnovõrkude lahenduse läbivaatamiseks ja lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks. Planeeringu projekti üleandmine registreerida linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna sekretäri juures.
Detailplaneeringu projektile hangitakse planeeringu koostaja poolt kooskõlastus :
8.1. linnamajanduse osakonnalt;
8.2. arhitektuuri ja ehituse osakonnalt;
8.3. Tartumaa Päästeteenistuselt.
8.4. Planeeritava krundi ja naaberkruntide omanikelt.
Kooskõlastused võtta vastavale joonisele. Tekstilises osas esitada kooskõlastuste kokkuvõte, kus näidata, millisel joonisel kooskõlastus asub, kooskõlastava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev; märkused ning kooskõlastaja ametinimi ja nimi. Kooskõlastused hankida kahele planeeringu eksemplarile.
9. Detailplaneeringu avalik väljapanek ja arutelu
Tartu Linnavalitsus loobub planeerimisseaduse § 12 lõikes 1 ja §-des 18-21 sätestatud planeeringu avalikustamise nõuete täitmisest ja asendab need planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega.
10. Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine
Detailplaneering vormistatakse keskkonnaministeeriumi poolt välja antud soovituslike tingmärkide alusel, maakasutuse sihtotstarbed esitada Eesti Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a määruse nr 36, “Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine” sätestatud korra alusel. Lubatud/ keelatud ehitise kasutamise otstarbed määratakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a määruse nr 10 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” alusel.
10.1. Planeeringute koosseis esitada vastavalt Tartu Linnavalitsuse 14. novembri 2000. a korraldusega nr 2777 kinnitatud juhendile “Planeeringu koosseis ja vormistamise nõuded”.
Riina Männiste
Õigusteenistuse juhataja
linnasekretäri üledsannetes