EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
12. oktoober 2023. a. nr LV-IP-0145 |
| Tartu Linnavolikogule otsuse "Sotsiaalhoolekande seaduse §-iga 22¹ pandud kohustustega seoses Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve teostamiseks taotluse esitamine" eelnõu esitamine |
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 7 annab kohaliku omavalitsuse volikogule õiguse esitada Riigikohtule taotlus tunnistada jõustunud seadus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega. PSJKS § 15 lõike 1 punkti 2¹ kohaselt saab Riigikohus asja lahendamisel tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ka õigustloova akti andmata jätmise.
Tartu Linnavolikogu on seisukohal, et sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 22¹, millega pandi alates 1. juulist 2023. a kohaliku omavalitsuse üksustele kohustus rahastada väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust, on riiklik kohustus, millega seotud kulud tuleb Eesti Vabariigi põhiseaduse § 154 lõike 2 teise lause kohaselt katta riigieelarvest. Seadusandja ei ole taganud SHS §-ga 22¹ pandud kohustustega kaasnevate kulude katmist riigieelarvest täies ulatuses. Tegemist on põhiseaduse vastase olukorraga, mis rikub kohaliku omavalitsuse üksuse põhiseaduslikke tagatisi.
Eelnevat arvestades ja võttes aluseks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 7, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Esitada Riigikohtule taotlus, millega tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksustele sotsiaalhoolekande seaduse §-ga 22¹ pandud kohustuste täieliku rahastamise riigieelarvest.
2. Kiita heaks Riigikohtule esitatava taotluse tekst vastavalt lisale.
3. Otsus jõustub 10. novembril 2023. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule otsuse "Sotsiaalhoolekande seaduse §-iga 22¹ pandud kohustustega seoses Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve teostamiseks taotluse esitamine" eelnõu esitamine " juurde
Hooldusreformiga kaasnenud muudatused
Hooldusreformi puudutava sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksu seaduse muutmise seaduse võttis Riigikogu vastu 7. detsembril 2022. a. Tegemist oli vajaliku otsusega, sest paljudele isikutele oli kohaliku omavalitsuse üksuste senise toega üldhooldusteenus raskesti kättesaadav ja teenus ise osaliselt alarahastatud.
Üldhooldusteenus on sotsiaalhoolekande seaduses kohaliku omavalitsuse üksuse osutatava teenusena olemas olnud alates seaduse jõustumisest, kuid seadus ei sätestanud varasemalt seda, millises ulatuses peab kohaliku omavalitsuse üksus isikut teenuse eest tasumisel aitama. Seaduses puudus kohustuslik minimaalne kohaliku omavalitsuse üksuse rahastamise tase.
Üldhooldusteenuse näol on tegemist asenduskoduteenuse kõrval kõige kallima kohaliku omavalitsuse üksuse poolt osutatava sotsiaalteenusega. Teenus ei ole sihtgrupile olnud kunagi tasuta. Sotsiaalteenus on alati võinud olla tasuline eeldusel, et see ei piira vajaliku teenuse saamist. Üldreegel enne hooldusreformi oli, et teenuse eest tuli maksta täismahus ja puudus omavalitsusüksuste poolne kindlasummaline toetuskomponent teenusele saamisel. Küll aga aitas kohaliku omavalitsuse üksus tasu maksa isikutel, kellel endal ja kelle ülalpidajatel ei olnud piisavalt vahendeid. Seega toimus isikute toetamine vajaduspõhiselt ja vastavalt iga kohaliku omavalitsuse üksuse võimalustele.
Tartu linna valdava praktika kohaselt suunati enne hooldusreformi linna poolt üldhooldusteenusele isikud, kellel endal ja kelle ülalpidajatel ei olnud piisavalt vahendeid teenuse eest tasumiseks, osadel juhtudel isikuid, kelle eestkostjaks oli Tartu linn. Ülejäänud isikud pöördusid reeglina üldhooldusteenusele ise või pereliikmete abiga, vajadusel aitas linn neid vaba hooldekodu koha leidmisel. Viimaste üle linn reeglina arvet ei pidanud. Küll oli võimalik, et isik, kellel endal sai teenuse eest tasumise raha otsa, suunati hiljem linna poolt üldhooldusteenusele.
Hooldusreformi jõustumise järgselt hindavad kohaliku omavalitsuse üksused kõigi (kes on rahvastikuregistris registreeritud vastava kohaliku omavalitsuse üksuse elanikuna) üldhooldusteenuse soovi avaldavate isikute hooldusvajadust, selle olemasolul suunavad isikud omavalitsusüksuse toetusega hooldusele sõltumata isiku varanduslikust seisust ja ülalpidajate olemasolust.
Hooldusreformi järgselt on kinnitust leidnud tõsiasi, mis oli kohaliku omavalitsuse üksustele varasemalt teada. Nimelt, et üldhooldusteenusele pöörduvate inimeste arv suureneb nende kõrge hooldusvajadusega isikute arvelt, kes varem sellist otsust ei teinud varem majanduslikel kaalutustel.
Ülevaade teenusele suunatud isikutest Tartu linnas:
- 1. jaanuaril 2023. a oli üldhooldusteenusele suunatud 293 tartlast;
- 1. juulil 2023. a oli üldhooldusteenusele suunatud 324 tartlast;
- 1. oktoobril 2023. a on üldhooldusteenusele suunatud üle 900 tartlase.
Tartu linna eelarves oli üldhooldusteenuse osutamiseks 2023. a kavandatud linna vahendeid 2 629 291 euro ulatuses. Riigi toetuse vahendeid perioodiks juuli - detsember 2023 laekus 2 790 756 euro ulatuses ja sellises mahus rahastusega on 2023. a võimalik vajalikud kulud kanda.
2024. a linnaeelarvesse on kavandatud üldhooldusteenuse eest 7 901 235 eurot (suurusjärk 880 isiku üheaegse teenuse toetamise kulu), millest 3 598 000 eurot on riigi toetus. Arvestades varasemat linna enda vahendite hulka üldhooldusteenuse jaoks (2021. a 1 969 082 eurot, 2022. a 2 119 357 eurot, 2023. a 2 629 291 eurot) ja hetkel üldhooldusteenusele suunatud isikute koguarvu ja üldhooldusteenuse maksumust, peaks SHS § 221 kohase rahastuse tagamiseks riigi toetus olema aga vähemalt summas 5 271 944 eurot. Kuivõrd kohustus kindlas ulatuses isikuid toetada on seatud riigi poolt, on linn seisukohal, et nimetatud ulatuses peaks rahastuse omavalitsusele tagama riik. Tänane olukord, kus juba teisel aastal jääb riigi toetusest teenuse osutamiseks oluliselt vahendeid puudu, on põhiseadusega vastuolus.
Tänaste arvutuste kohaselt peab Tartu linn võrreldes 2023. a suurendama Tartu linna osa üldhooldusteenuse eest tasumisel ligikaudu 1 620 000 euro võrra, mis on olulises mahus suurem, kui varasem iga-aastane tõus Tartu linnale. Hooldereformi tõttu peaks Tartu linn suurendama üldhooldusteenusele minevate vahendite hulka linna eelarvest 60% võrra võrreldes 2023. aasta vastavate kuludega. Nii järsk kulude kasv riivab tugevalt linna kui omavalitsusüksuse rahastuse stabiilsust.
Kui riik tagaks SHS § 221 kohase rahastuse kõigile tartlastest üldhooldusteenuse saajatele, ei tähenda see seda, et Tartu linnal ei oleks vaja endal täiendavalt üldhooldusteenuse osutamiseks vahendeid eelarves kavandada. Osade klientide puhul peab linn toetama isikut suuremas mahus, kui SHS § 221 sätestatud, sest isikul endal puuduvad võimalused enese eest tasumiseks või on hoolduskoha maksumus kõrge ja odavamat teenust ei ole võimalik saada kas kohtade puuduse või isikust endast lähtuvatel põhjustel. Samuti peab linn tagama hooldekodu kohtade piisavuse, kui seda ei taga erasektor. Viimane tähendab investeerimist, milleks tehtud kulud on võimalik tagasi teenida väga pika aja vältel.
Lähiperioodil ei ole hüppelist üldhooldusteenusele suunatavate isikute arvu kasvu ette näha põhjusel, et vabad kohad hoolekandeasutustes on täidetud ka kõige kõrgema hinnaga asutustes. Samas teatav teenuse ootejärjekord on siiski olemas.
Üldhooldusteenuse eest tasumise kohustuse suurus
SHS § 221 lõike 2 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus kandma hooldekodu koha maksumusest hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tööjõukulud, tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud, tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud ning koolituse ja supervisiooni kulud (nn hoolduskulude osa). Lisaks peab omavalitsusüksus kandma Statistikaameti avaldatud eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni ja isiku tegeliku sissetuleku vahe, kui isiku tegelik sissetulek on madalam (nn madalama sissetuleku hüvitis). Ühtlasi võimaldab seadus omavalitsusüksusel kehtestada piirmäära, millest kõrgemaid hooldamisega seotud kulusid omavalitsusüksus ei kanna.
Tartu linn on piirmääraks kehtestanud 760 eurot. Piirmäära kehtestamisel arvestati Tartu Hooldekodu kui Tartu Linnavalitsuse hallatava asutuse kuludega. Tartu Hooldekodu erineb paljudest teistest hooldekodudest seetõttu, et Tartu Hooldekodus oli juba enne 1. juulit 2023. a täidetud kõik sotsiaalkaitseministri 19. juuni 2023. a määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" esitatud nõuded töötajate arvule. Samuti on Tartu Hooldekodul võimekus pakkuda kohta erinevatele keerulisematele haiglaravi mittevajavatele klientidele, kelle tervislik seisund eeldab suuremat hoolt või näiteks üksi toas viibimist nakkuse leviku tõkestamiseks. Tartu linna jaoks toimib Tartu Hooldekodu ka "üldhooldusteenuse EMOna", kuhu on muude teenuseosutajate keeldumise korral Tartu linnal võimalik abivajaja kiiresti suunata.
Tartu Hooldekodus on kohti 170 inimesele, teises Tartu linna hooldekodus Sihtasutuse Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses on kohti 73 inimesele, Eluringikeskuses on 136 kohta. Ülejäänud tartlastest üldhooldusteenuse vajajatele on leitud koht mujal Eestis erinevas hoolekandeasutuses. Tartu linna jaoks on väga oluline kohelda tartlasi võrdselt ja tagada, et tartlased leiaksid sobiva hooldekodu arvestades koha maksumust ja riigi sätestatud eesmärki, et hoolduskulude ja madalama sissetuleku hüvitise osa katab Tartu linn.
Nimetatut arvestades on ilmne, et riigieelarvest SHS § 156 lõike 37 kohaselt saadava toetuse arvelt ei ole võimalik kõigile Tartu linna poolt üldhooldusteenusele suunatud isikute hoolduskulu ja madalama sissetuleku hüvitise osa katta. Eriti ebareaalne on nimetatud toetuse arvel korraldada muid sotsiaalteenuseid, mis aitavad vähendada pikaajalist hooldust vajavate inimeste kõrvalabi vajadust või nende perekonnaliikmete hoolduskoormust nagu sätestab § 156 lõike 38.
Eelnevat arvestades teeb linnavalitsus linnavolikogule ettepaneku esitada Riigikohtule taotlus, millega tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksustele sotsiaalhoolekande seaduse §-ga 22¹ pandud kohustuste täieliku rahastamise riigieelarvest.