Protokoll: Arengu- ja planeerimiskomisjoni koosolek

Päevakord:
1. "Tartu linna arengukava 2025-2035" ja eelarvestrateegia eelnõu heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine
2. Tartu linna 2023. a majandusaasta aruanne ja Tartu linna arengukava 2023. a ülesannete täitmise aruanne
3. Kalevi tn 90 krundi detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine
4. Informatsioon Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu eskiislahenduse ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõust
5. Informatsioon Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu avalikul väljapanekul esitatud arvamustest


1. "Tartu linna arengukava 2025-2035" ja eelarvestrateegia eelnõu heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine

Kuulati Elo Kiiveti ja Meelis Leidti ettekannet ning Elo Kiiveti, Kertu Vuksi, Meelis Leidti ja Meelis Luha vastuseid küsimustele.

Komisjonile tutvustati uut arengukava aastateks 2025-2035 ning eelarvestrateegiat aastateks 2025-2028.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid arengukava ülesehitust, formaati, eesmärke ja mõõdikuid, palgakasvuprognoosi eelarvestrateegias, linna võlakoormust, südalinna kultuurikeskuse rahastust jm teemasid.

Helmer Jõgi märkis, et arengukavas on kirjas mitmel pool, et tuginetakse teadusuuringutele – juures peaks olema ka täpsed viited neile uuringutele.

Lenne Rähn-Kuusik oli seisukohal, et keskkonnale ja looduskaitsele ei pöörata arengukavas piisavalt tähelepanu, samuti ei peaks keskkonda ja jäätmekäitlust koos käsitlema. Arengukava eesmärgid ja mõõdikud tuleb üle vaadata ning muuta need selgemaks ja konkreetsemaks.

Otsustati toetada arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu heakskiitmist ja avalikule väljapanekule suunamist.


2. Tartu linna 2023. a majandusaasta aruanne ja Tartu linna arengukava 2023. a ülesannete täitmise aruanne

Kuulati Elo Kiiveti ja Meelis Leidti ettekannet ning Elo Kiiveti, Meelis Leidti ja Meelis Luha vastuseid küsimustele.

Komisjoni liikmetel oli küsimusi peamiselt arengukava ülesannete täitmise, täitmise mõõdikute arvestusmeetodite muutuse, eelarve tulemi, linnale laenude võtmise jm teemade kohta.

Vahur Kollom soovis selgitust, miks on langenud elanike rahulolu nende kaasamisega planeerimisprotsessidesse.
Elo Kiivet märkis, et sellele on üheselt keeruline vastata, ilmselt on kasvanud elanike teadlikkus ja soov olla kaasatud ning seetõttu on ootused ka suuremad. Linn püüab pidevalt kasutusele võtta uusi ja innovatiivseid kaasamisviise.

Informatsioon võeti teadmiseks.


3. Kalevi tn 90 krundi detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

Kuulati Elo Kiiveti ettekannet ning Elo Kiiveti ja Aire Priksi vastuseid küsimustele.

Krundi omanik on esitanud taotluse tunnistada kehtetuks 2006. aastast pärit Kalevi tn 90 krundi detailplaneering. Planeeringu koostamisel oli eesmärk rajada üksikelamu, kuid nüüd soovitakse krunt hoonestada väikese kortermajaga.

Otsustati eelnõu toetada.


4. Informatsioon Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu eskiislahenduse ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõust

Kuulati Elo Kiiveti ettekannet ning Elo Kiiveti ja Aire Priksi vastuseid küsimustele.

Komisjonile tutvustati avalikustamisele saadetud eskiislahendust ja KSH eelnõu, avalik väljapanek on 23. maist kuni 21. juunini.

Informatsioon võeti teadmiseks.


5. Informatsioon Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu avalikul väljapanekul esitatud arvamustest

Kuulati Elo Kiiveti ettekannet ning Elo Kiiveti ja Kertu Vuksi vastuseid küsimustele.

Komisjonile anti ülevaade avalikustamisel esitatud ettepanekutest ja arvamustest ning linnavalitsuse seisukohtadest. Ettepanekud ja arvamused puudutasid peamiselt kultuurikeskust ümbritsevat ala, liiklus- ja parkimiskorraldust, kõrghaljastust, mänguväljakut ning varjendi planeerimist.

Komisjoni liikmetel oli küsimusi ja arvamusi planeeringulahenduse täpsusastme, kaasamise kvaliteedi ja ettepanekute arvestamise, kõrghaljastuse säilitamise võimaluste, mänguväljaku lahenduse, planeeringu koostamisega samaaegselt toimuva projekteerimise jm teemade kohta.

Lenne Rähn-Kuusik oli seisukohal, et planeerimisega samal ajal toimuv projekteerimine muudab kaasamise näiliseks, lahendused on jäigad ja jääb mulje, et ei võimalikke muid lahendusi ei olegi soovi kaaluda. Probleemne on ka puude säilitatavaks märkimine, kuigi võib eeldada, et kõiki neid puid siiski ei õnnestu säilitada. Ka planeeritud mängutänav ei saa ruumipuuduse tõttu pakkuda sama häid võimalusi nagu praegune mänguväljak.
Elo Kiivet selgitas, et planeeringuga paralleelselt toimuv projekteerimine ei ole erand, vaid tavapärane praktika. Kokkuvõttes peab projekt vastama planeeringule ja kui planeeringus tehakse muutusi, tuleb muuta projekti, nii et paindlikkus ja muutusteks valmisolek on olemas. Kõrghaljastust soovitakse säilitada nii palju kui vähegi võimalik. Uuel mängualal saab olema võimalusi senisest rohkematele (nt puudega lapsed), samuti on kaubamajaga käimas arutelud praeguse mänguväljaku asukoha võimalikuks muutmiseks.

Vahur Kollom märkis, et kaasamise protsessile mõjuvad negatiivselt sellised probleemid, nagu oli antud juhul, et osad ettepanekud olid kadunud ja nende esitajad said vastused viimasel hetkel. Kaasamise keskkonda tuleb kaasajastada, esitatud ettepanekud peaksid olema reaalajas jälgitavad ja ettepaneku esitaja peaks saama ka kohe tagasiside, et tema ettepanek on vastu võetud.
Kertu Vuks selgitas, et keskkonna parandamise ja uuendamisega tegeletakse tõsiselt, see viga kindlasti ei tohi korduda, kuna sama keskkonda kasutatakse ka paljude teiste kaasamiste puhul.

Informatsioon võeti teadmiseks.