Akti väljaandja: | Tartu Linnavalitsus |
Akti liik: | Korraldus |
Teema: | Herne 51 ja 53 kruntide detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemused ja avaliku arutelu korraldamine |
Reg. number: | 1104 |
Seisund: | Allkirjastatud |
Vastuvõtmise kp: | 12.07.2005 |
Jõustumise kp: | 13.07.2005 |
Failid: | tlvk2005_1104.pdf ( 1188 kb ) |
TARTU LINNAVALITSUS | |
KORRALDUS | |
Tartu
|
12. juuli 2005. a. nr 1104 |
Herne 51 ja 53 kruntide detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemused ja avaliku arutelu korraldamine |
Anto Ili | |
Abilinnapea linnapea ülesannetes | Jüri Mölder Linnasekretär |
Nr | Ettepaneku/vastuväite tegija ja kuupäev | Ettepanekud ja vastuväited | Tartu Linnvalitsuse seisukoht |
1. | Mart Hiob Supilinna Selts e-kiri 04.07.2005 mart@artes.ee | 1.1. Herne 53 krundil olev elamu tuleb säilitada ja restaureerida. Säilitamine oli välja pakutud ka algses planeeringu eskiisis. Praeguses variandis näidatud maja lammutamine on vastuvõetamatu nii Supilinna miljööväärtuse säilitamise seisukohalt vastavalt vastu võetud Tartu linna uuele üldplaneeringule kui ka ajaloolise pärandi säilitamise vajadusest üldiselt. 1. Vaatamata asjaolule, et kõnealune hoone jääb kavandatava miljööväärtusliku ala piirile, omab see tuntavat kultuuriloolist väärtust ning moodustab sisuliselt osa Supilinna miljööst. Sarnaselt varasema praktikaga Supilinna hoonete säilitamisel (nt Herne 34, Kartuli 12) palume seda järgida ka käesolevas planeeringus. | Arvestada. Olemasolev Herne 53 hoone näha ette säilitatava ja renoveeritavana. Pos 1 krundile määrata uushoonestusala väiksemas mahus Herne ja Meloni t nurgale, arvestades tuleohutuskujasid. |
1.2. Uushoonete räästa- ja harjakõrguste ning soklikõrguse piirid tuleb määrata nii, et oleks tagatud Supilinnale omaste mõõtudega hoonete püstitamine. | Arvestada. | ||
1.3. Planeeringus tuleb sätestada, et katusekorrusele ei või vintskapilaadseid väljaehitusi rajada rohkem kui ühe viiendiku ulatuses katuse pikkusest. | Arvestada. | ||
1.4. Seletuskirjas sätestada, et parkimiskohtade pinda ei ole lubatud suurendada näidatud haljasala arvelt. | Arvestada. | ||
1.5. Seletuskirjas sätestada, et kõrghaljastuse uusistutusi krundil tuleb teha vähemalt maha raiutava kõrghaljastuse mahus samal krundil. | Arvestada. | ||
1.6. Sõidutee on Meloni tänaval kavandatud liiga lai – 6,5 m. Sõidutee tuleb kavandada vähese liiklusega kõrvaltänavale kohase laiusega vahemikus 4,5 kuni 5,5 m ning kõnniteed tuleb kavandada ca 2 m laiused. | Mitte arvestada. Supilinna üldplaneeringus on Meloni t sõidutee laiuseks ette nähtud 6,5 m. Kõnnitee laiuseid on vähendatud, et oleks võimalik ette näha normidele vastav haljasriba koos kõrghaljastusega. | ||
1.7. Seletuskirjas ja joonistel toodud Herne tänava jaotus on ekslik – kõnniteed ei ole 2,5 ja 2,9 m laiused. Kõnnitee osa moodustab nimetatud laiustest vaid betoonkivikattega osa, mis on alla 2 m. Ülejäänu moodustavad munakivikattega vaheribad. Palun planeeringut parandada ning kõnniteed planeerida vastavalt väljaehitatule. Herne tänava tänavakoridori tuleb planeerida keskkonda ajalooliselt kuuluvat munakivikatet. | Arvestada. Täpsustada ja korrigeerida lahendust. | ||
1.8. Kavandatud Selleri tänava tänavajaotus eeldab, et seal tuleks ette näha õueala liikluskorraldus. | Arvestada. | ||
1.9. Vastavalt vastu võetud Tartu linna uuele üldplaneeringule on Meloni tänavale kavas rajada kahepoolne kõrghaljastus, mida tuleb kavandada ka käesoleva detailplaneeringuga. | Mitte arvestada. Tänava laius ja kehtivad normid ei võimalda seda. | ||
1.10. Parkimiskohtade arvu arvestades tuleb suurimaks korterite arvuks kortermajades (positsioonid 1, 2 ja 3) planeerida kuni 8 korterit. Reaalne parkimisvajadus, mida nõuab hetkel ka Tartu linnavalitsus, on, et igale korterile tuleb kavandada üks parkimiskoht. | Mitte arvestada korterite arvu piiramisel. Kui lahendus võimaldab, on lubatud vastavalt Supilinna linnaosa üldplaneeringule ka 10 korteri kavandamine. Planeeringulahendus on vastu võetud märkusega, et planeeringulahendust korrigeerida põhimõttel, et ühe korteri kohta on kavandatud üks parkimiskoht ning parkimisala peab olema proportsioonis krundi haljastatud osaga. | ||
1.11. Lähtuvalt linnaosa eripärast tuleb igale uuele korterelamule planeerida vähemalt üks sissepääs otse tänavalt. Sissepääs võib olla ka fassaadikujunduslik element. | Planeeringulahenduses on ette nähtud nõue, et uute hoonete tänavapoolsed küljed kujundada esinduslike fasaadidena. Graafiliselt on näidatud ka võimalikud sissepääsud hoonetesse. Pos 5 osas võib sissepääsu elamusse ette näha idaosast (nagu graafikas näidatud), kuna planeeritud on kahe korteriga või üksikelamu, mille arhitektuur jälgib olemasoleva Herne 51 hoone oma. | ||
1.12. Hoonete aknad peavad olema seinapinnaga samas tasapinnas vastavalt linnaosas väljakujunenud ehitustavale. | Arvestada. Sätestada planeeringus. | ||
1.13. Aknaraamid peavad olema kahepoolselt avatavad, nii et aknad oleks sümmeetrilised. | Arvestada. Sätestada planeeringus. | ||
1.14. Akende kuju ja jaotuse nõuete osas tuleks täpsemalt välja tuua linnaosas väljakujunenu – akna või aknaosa kõrguse-laiuse suhe ca 2:1, liigendus väiksemateks pindadeks. | Arvestada. Sätestada planeeringus. | ||
1.15. Hoonete välisviimistlusmaterjalina tuleb lubada vaid laia, ca 20 cm laiust puitlaudist. | Planeeringulahenduses on laia laudise nõue ette nähtud. Planeeringulahenduses täpsustada, et puitkonstruktsiooni puhul on lubatud ainult lai laudis, muu konstruktsiooni puhul lai laudis või kombineeritud variant (lai laudis ja krohv). Keelatud on ainult krohvi kasutamine. | ||
1.16. Hoonete konstruktsioonimaterjalina tuleb lubada vaid puitu. | Mitte arvestada. Võib kasutada ka muid konstruktsioonimaterjale. | ||
1.17. Planeeringuga tuleb piirdena lubada vaid puitlippaeda ka sisepiiridel. | Mitte arvestada. | ||
1.18. Planeeringu tehnovõrkude joonisel puudub AS-i K&H koostatud Supilinna kuivenduse ja sademevee kanalisatsioonisüsteemide eelprojektis määratud kuivendustorustik, millest on juttu planeeringu seletuskirjas. Palume vastav torustik lisada. | Arvestada. Täiendada joonist. | ||
1.19. Seletuskirja lisada (peatükk 4.6), et peale võrdväärsete ristmike ja vähendatud sõidukiirusega ala asub planeeringuala ka raskeveokite sissesõidukeelu alas. | Arvestada. Sätestada planeeringus | ||
1.20. Mis põhjusel on haljasala kavandatud Meloni tn lääneküljele vastupidiselt EUROPAN-i ala detailplaneeringuga? | Arvestada. Viia vastavusse kehtiva detailplaneeringuga. | ||
1.21. Peatükis 4.1 on sõnu "tänav" ja "tee" kasutatud läbisegi sama asja kohta, kuigi tegemist on erinevate mõistetega. | Arvestada. Korrigeerida seletuskirja. | ||
1.22. Peatükkides 4.9 ja 4.18 on läbisegi kasutatud mõisteid sadevesi, sademevesi, vihmavesi ja sajuvesi, õige oleks kasutada vaid seadusandluses kasutatavat mõistet. | Arvestada. Korrigeerida seletuskirja. | ||
2. | Mati Pille e-kiri 04.07.2005 mati@kirgas.ee | 2.1. Toetan Supilinna Seltsi poolt esitatud vaidlustusi. Eriti oluliseks pean nõuet Herne 53 krundil olev elamu säilitada ja restaureerida. | Seisukohad vastavalt Supilinna Seltsi ettepanekutele ja vastuväidetele. Herne 53 osas arvestada. Elamu näha ette säilitatava ja renoveeritavana. Uushoonestusala määrata väiksemas mahus Herne ja Meloni t nurgale, arvestades tuleohutuskujasid. |
3. | Aliis Liin e-kiri 04.07.2005 aliis.liin@ut.ee | 3.1. Vaidlustan detailplaneeringu ette nähtud Herne 53 hoone võimaliku lammutamise. Pean ülioluliseks Tartu ja Supilinna tuleviku seisukohast selle miljööväärtusliku puitelamu renoveerimist. | Arvestada. Olemasolev Herne 53 hoone näha ette säilitatava ja renoveeritavana. Uushoonestusala määrata väiksemas mahus Herne ja Meloni t nurgale, arvestades tuleohutuskujasid. |