Otsus: Surnuaia tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Akti väljaandja: Tartu Linnavolikogu
Akti liik: Otsus
Teema: Surnuaia tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
Reg. number: 160
Seisund: Allkirjastatud
Vastuvõtmise kp: 10.02.2011
Jõustumise kp: 14.02.2011
Eelnõu: Surnuaia tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
Failid: lvk7o_0160.pdf ( 7799 kb )





Lisa 1
Tartu Linnavolikogu 10. veebruari 2011. a

otsuse nr 160 juurde



Lisa 2
Tartu Linnavolikogu 10. veebruari 2011. a
otsuse nr 160 juurde

Keskkonnamõju eelhinnang Surnuaia tn 1 detailplaneeringuga kavandatava
tegevuse kohta Tartu linnas


OÜ Ropka KVH (registrikood 10299610) esitas 16. veebruaril 2010. a Tartu Linnavalitsusele taotluse Surnuaia tn 1 detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringu eesmärgiks on määrata krundile ehitusõigus äri- ja tootmisfunktsiooniga hoonete püstitamiseks.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 1 p 3 kohaselt korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus enne strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist õigusaktiga, kui see dokument on detailplaneering, mille alusel kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Võimaliku olulise keskkonnamõju selgitamiseks tuleb KeHJS § 6 lg 2 kohaselt koostada eelhinnang lähtudes KeHJS § 6 lg 3 toodud kriteeriumitest. Eelhinnangu on koostanud Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer.

1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused
1.1 Maakasutus, looduskeskkond, kultuuriväärtused
Kavandatav tegevus on planeeritud OÜle Ropka KVH kuuluval kinnistul, mis asub Tartu linnas aadressil Surnuaia 1 (katastritunnus 79512:025:0063). Kinnistu suurus on 2487,4 m2 ja maa sihtotstarve on 50% ärimaa/50% tootmismaa.
Krunt piirneb:
1) Raadi kalmistuga;
2) põhjas üldkasutatava maaga (Raadi endine kruuskarjäär, kõrguste vahe ca 15 meetrit);
3) lõunast Surnuaia tänava ning OÜ Lõuna Eesti Kaubavahetusele kuuluva tootmismaaga;
4) idast (kagust) elamumaaga (1851,3 m2).
Tartu linna üldplaneeringu kohaselt nähakse kalmistute ümber ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd, kuhu ei ole lubatud rajada ehitisi ning kus on keelatud planeerida maakasutust, mis võib põhjustada kalmistul müra, välja arvatud kalmistut teenindavad rajatised.
Kinnistu paikneb kinnismälestise Vana-Jaani kalmistu (reg nr 4317) kaitsevööndis. Muinsuskaitseseaduse kohaselt on Muinsuskaitseameti loata kinnismälestise kaitsevööndis keelatud:
1) maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd;
2) puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine.
Surnuaia tn 1 territooriumil ei esine loodusvarasid ning kaitstavaid loodusobjekte. Ümbruskonnas puuduvad Natura 2000 kaitsealad ning loodus- ja maastikukaitsealad.
1.2. Põhjavesi
Surnuaia tn 1 krunt asub Raadi-Maarjamõisa ürgoru kohal. Raadi-Maarjamõisa ürgoru kohal paikneb Meltsiveski veehaare (kvaternaari põhjaveekiht). Ürgorg kogub kokku pinnasesse infiltreerunud sademed ürgoru piirest, sellega piirnevalt alalt ning Raadi järve vesikonna vee. Ca 35% Tartu linna veevajadusest kaetakse Meltsiveski veehaarde veega. Meltsiveski veehaarde vesi on nõrgalt kaitstud, põhjavee kaitstus on kõige halvem Raadi järve ja Emajõe vahelisel alal.
Veehaarde tarbevaru 12 000m3/ööpäevas on kinnitatud 2018. aastani. Looduslikult kaitsmata põhjaveevaru korral on eriti oluline vajalike veekaitsemeetmete rakendamine veehaarde ümbruses. 1992. a koostatud töös “Tartu põhjaveevaru hinnang” määrati Meltsiveski veehaarde sanitaarkaitseala kolme vööndina. Surnuaia 1 krunt kuulub nn II arvutuslikku kaitsevööndisse ning asub Meltisvesti veehaarde infiltratsioonialal. Veeseaduse kohaselt on Meltsiveski veehaarde sanitaarkaitselaks 200m äärmisest veevõtukohast. Tartu linna Meltsiveski veehaarde kaitsekava (AS Kobras, 2006) kohaselt ei taga 200 meetrine kaitsevöönd Meltsiveski veehaarde veekvaliteedi säilimist ning lisaks olemasolevale sanitaarkaitsealale tuleb rakendada piiranguid ka üleval- ja allpool veehaaret. Meltsiveski veehaarde puhul on üheks veehaaret ohustavaks teguriks maakasutus - kui Raadi-Maarjamõisa ürgoru ala ehitatakse täis, pole tagatud veekvaliteedi säilimine. Meltsiveski veehaarde kaitsekavas on esitatud konkreetsed ettepanekud veehaarde kaitsmiseks. Ettepaneku kohaselt tuleb Meltsiveski veehaarde infiltratsioonialal, kuhu kuulub ka Surnuaia tn 1 krunt, säilitada ehitusalune pind praeguses mahus.
2. Tegevuse iseloom
Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanku kohaselt soovitakse Surnuaia tn 1 krundile rajada kaks uut hoonet – põhihoone ja abihoone. Ehitise kasutamise otstarbed on büroohoone, garaaž ja varjualune (sõidukite, tööriistade ja abivahendite hoidmiseks) ning muu tööstuse laohoone. Hoonete maksimaalse ehitusaluse pinnana nähakse ette 535 m2.
3. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud
Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt järgmisi võimalikke mõjusid:
− õhu saastatus;
− valguse levik;
− soojuse eraldumine;
− kiirguse eraldumine;
− lõhna teke:
− mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile;
− piiriülene mõju .
Tegevusega kaasneb teatav müra ning vibratsioon, kuid eeldatavalt ei kaasne ülenormatiivset müra ja vibratsiooni. Ettevõtte tegevuse käigus tekkivad jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele, jäätmed käideldakse vastavalt Tartu linna jäätmehoolduseeskirjale. Tegevusega võib kaasneda pinnase ning põhjavee saastatus, kuna põhjavesi on nõrgalt kaitstud. Saastatus võib tekkida eelkõige krundil tekkiva avariiolukorra esinemisel. Avariiolukordade esinemise saab viia miinimumini, kui:
− krundil korraldatakse läbimõeldud jäätmekäitlus;
− liikluslahendus tagab piisava manööverdusruumi;
− liiklemine toimub kõvakattega teel, milliselt on võimalik likvideerida õlijäägid, kütus ilma et ohtlikud ained jõuaksid pinnasesse või põhjavette.
Kavandatav tegevus on vastuolus Meltsiveski veehaarde kaitsekavas veehaarde kaitseks ette nähtud meetmetega. Kaitsekava kohaselt ei suurendata veehaarde infiltratsioonialal ehitusalust pinda. Rohelise pinna osatähtsus veehaarde infiltratsioonialal on oluline infiltratsiooni jätkumiseks ja vee kvaliteedi tagamiseks. Ürgoru ala, kuhu kuulub ka Surnuaia tn 1 kinnistu, täisehitamisel ei ole tagatud Meltsiveski veehaarde veekvaliteedi säilimine. Võimalik mõju põhjaveele on KeHJS § 5 mõistes oluline keskkonnamõju.
4. Lõppjäreldus
Surnuaia tn 1 detailplaneeringu koostamisel tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna kavandatava tegevusega võib kaasneda mõju põhjaveele, sh Meltsiveski veehaardele.


Aadu Must
Esimees