 |
| TARTU LINNAVALITSUS |
| KORRALDUS |
|
|
Tartu
|
11. veebruar 2014. a. nr 164
|
| Roosi tn 36 // Roosi tn 38 krundi detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine |
Sunmore OÜ esitas Roosi tn 36 // 38 krundi detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku krundi jagamiseks ja ehitusõiguse määramiseks. Ettepaneku esitaja soov on moodustada üks krunt olemasolevate hoonetega ja teine krunt Peetri tänava äärde, kuhu soovitakse ehitada kuni 170 m2 suuruse ehitusaluse pindalaga kolmekorruseline (kaks korrust ja katusekorrus) korterelamu. Roosi tn 36 ja Roosi tn 38 hooned plaanitakse rekonstrueerida olemasolevas mahus. Juurdepääsud soovitakse lahendada Roosi tänavalt, moodustatavale krundile Peetri tänavalt.
Planeeritav krunt pindalaga 1892 m2 asub Raadi-Kruusamäe linnaosas. Ehitisregistri andmetel asub Roosi tn 36 // 38 krundil kaks kahekorruselist elamut, mille kasutusotstarve on kolme ja enama korteriga elamu, Roosi tn 36 on 156 m² ja Roosi tn 38 on 139 m² suuruse ehitisealuse pinnaga hoone. Kortereid on olemasolevates hoonetes kokku 13. Lisaks asub krundil kaks abihoonet ehitisealuse pinnaga kokku 85 m² ja pesuköök 9 m².
2004. aastal algatati samadel eesmärkidel Tartu Linnavolikogu 9. septembri 2004. a otsusega nr 324 Roosi tn 36 // 38 krundi detailplaneering, kuid eskiislahendusest kaugemale ei jõutud ning huvi puudumise tõttu lõpetati Tartu Linnavolikogu 6. detsembri 2012. a otsusega nr 428 detailplaneeringu menetlus. Käesolevaks ajaks on krunt võõrandatud ning praegune omanik soovib samadel tingimustel detailplaneeringu algatamist.
1992. aastal koostatud töös "Tartu põhjaveevaru hinnang" määrati Meltsiveski veehaarde sanitaarkaitseala kolme vööndina. Roosi tn 36 // 38 krundile ulatub Meltsiveski veehaarde III sanitaarkaitsevöönd. Veeseaduse kohaselt on Meltsiveski veehaarde sanitaarkaitsealaks 200 m äärmisest veevõtukohast. Tartu linna Meltsiveski veehaarde kaitsekava (AS Kobras, 2006) kohaselt ei taga 200- meetrine kaitsevöönd Meltsiveski veehaarde veekvaliteedi säilimist ning lisaks olemasolevale sanitaarkaitsealale tuleb rakendada piiranguid ka üleval- ja allpool veehaaret. Meltsiveski veehaarde puhul on üheks veehaaret ohustavaks teguriks maakasutus - kui Raadi-Maarjamõisa ürgoru ala ehitatakse täis, pole tagatud veekvaliteedi säilimine.
Tartu linna Meltsiveski veehaarde kaitsekava kohaselt asub Roosi tn 36 // 38 krunt infiltratsiooni kaitsealas. Infiltratsioonialal on veehaarde kaitsmiseks tehtud ettepanek piirangute seadmiseks. Sademetega tulevast lämmastikust peab vegetatsiooniperioodil suure osa kinni taimestik. Seepärast on oluline rohelise pinna osa veehaarde infiltratsioonialal. Infiltratsioonialal infiltratsiooni jätkumiseks ja infiltreeruva vee kvaliteedi tagamiseks tuleb säilitada ehitusalune pind praeguses mahus, välja arvatud juhtudel, kus projekteerimistingimused on määratud või detailplaneering on algatatud enne kaitsekava valmimist; kus on enne kaitsekava valmimist väljastatud ehitusload või kehtestatud detailplaneeringud. Roosi tn 36 // 38 krundi detailplaneeringu algatamisel lähtutakse asjaolust, et 2004. aastal on linn juba korra algatanud detailplaneeringu kaalumaks täiendava ehitusõiguse määramise võimalusi elamu kavandamiseks.
Tartu linna üldplaneeringu kohaselt tuleb alal, kus Roosi tn 36 // 38 krunt paikneb, planeeringute ja projektide koostamisel lähtetingimused taotleda Keskkonnaametilt. Sellest tulenevalt küsis linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Keskkonnaametilt seisukohta krundi hoonestamiseks korterelamuga. Keskkonnaamet asus oma 4. veebruari 2014. a kirjaga nr JT 6-5/14/2043-2 seisukohale, et kuigi täiendava hoonestuse ja kõvakattega kaetud alade suurenemine ei ole kooskõlas Mesltsiveski veehaarde kaitsekava soovitatud meetmetega, ei näe Keskkonnaamet vajadust täiendavate piirangute või leevendavate meetmete seadmiseks lähtudes Meltsiveski veehaarde kaitsevajadusest, sest kaitsekava nägi kitsenduste seadmisel ette erandi, kus juhul, kui projekteerimistingimused või detailplaneering on algatatud enne kaitsekava valmimist, ei rakendata kitsendavaid tingimusi. Arvestades, et 2004. aastal on linn juba korra algatanud detailplaneeringu kaalumaks täiendava ehitusõiguse määramise võimalusi elamu kavandamiseks ja arvestades analoogiaga Surnuaia tn 1 planeeringualal läbiviidud keskkonnamõju strateegilise hindamisega (juhtekspert prof Kalev Sepp) ei oma kavandatav tegevus (korterelamu ja parkimiskohtade rajamine) eeldatavalt siiski arvestatavat keskkonnamõju.
Tartu linna üldplaneeringu kohaselt asub krunt alal, mille maakasutuse juhtfunktsioon on väikeelamute maa. Väikeelamute maal on lubatud põhiliselt üksikelamute, kaksikelamute, muu kahekorruseliste, kolme ja enama korteriga elamute, ridaelamute, sektsioonelamute, suvilate ja aiamajade, maapealsete garaažide maa. Olemasoleva hoonestuse vahele on lubatud ka kolmekorruselise korterelamu kavandamine juhul, kui uue elamu kõrgus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete mahtusid.
Planeeringu koostamisel ja ehitusõiguse määramisel tuleb lähtuda lähipiirkonna linnaehituslike ja funktsionaalsete seoste ning hoonestuse kõrguse analüüsist. Planeerimisel tuleb arvestada asjaoluga, et krundi kõvakattega ala pindala ei tohi olla olla suurem kui krundi haljastatav osa. Detailplaneering tuleb koostada Tartu linna üldplaneeringuga kooskõlas olevana.
Taru linna ja Sunmore OÜ vahel on sõlmitud 6. veebruaril 2014. a leping detailplaneeringu koostamise korraldamise õiguse osaliseks üleandmiseks. Leping jõustub käesoleva korralduse jõustumisel.
Linnavalitsus on seisukohal, et planeeringu algatamine on võimalik korralduse punktis 3 toodud tingimustel.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 30 lg 1 p 2, planeerimisseaduse § 10 lg 5 ja lg 6, § 12 lg 1, Tartu linna ehitusmääruse § 4 lg 5 ja lg 6 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005. a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b :
1. Algatada Roosi tn 36 // 38 krundi detailplaneeringu koostamine eesmärgiga kaaluda Roosi 36 // 38 krundi jagamise ning moodustatavale krundile ehitusõiguse määramise võimalusi elamu ehitamiseks.
2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt lisale "Roosi tn 36 // 38 krundi detailplaneeringuala situatsiooniskeem".
3. Planeering tuleb koostada vastavalt juhendile “Detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise nõuded", arvestades järgnevate täiendavate seisukohtadega:
3.1. Planeeringu joonised - olemasolev olukord, põhijoonis, tehnovõrgud ning maakasutus ja kitsendused - anda mõõtkavas M 1:500.
3.2. Krundi ehitusõigus määrata arvestades järgmist:
3.2.1. krundi kasutamise sihtotstarve on üksikelamute maa, korterelamute maa;
3.2.2. hoonete suurim lubatud arv (sh abihooned) määrata planeeringuga;
3.2.3. hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala määrata planeeringuga tulenevalt lähipiirkonna linnaehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüsist;
3.2.4. hoonete absoluutkõrgus määrata planeeringuga, arvestades lähipiirkonna hoonestuse kõrguse analüüsi. Planeeringu koosseisus esitada ehitusõigust illustreerivad 3D joonised.
3.3. Ehitiste kasutamise lubatud otstarbed anda vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 4. detsembri 2012. a määrusele nr 78 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu".
3.4. Suurima lubatud korterite arvu määramisel lähtuda põhimõttest kus üldreeglina peab korteri kohta olema vähemalt 100 m² krundi pinda. Nimetatud pindala (koormusindeks) täpsustada planeeringualal olevate ja planeeritud ning selle naabruses asuvate ja planeeritud hoonete vastavate näitajate analüüsil.
3.5. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt vastavalt hoone kasutusotstarvet reguleerivatele normidele, lähtudes Eesti Standardist EVS 843:2003 "Linnatänavad".
3.6. Planeerimisel arvestada asjaoluga, et krundi kõvakattega ala pindala ei tohi olla olla suurem kui krundi haljastatav osa.
3.7. Planeering kooskõlastada Lõuna-Eesti Päästekeskusega. Planeeringu koostamise käigus teha koostööd naaberkruntide omanikega.
4. Planeeringu koostamise algatamisega ei kaasne linnale kohustust avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks.
5. Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavate materjalide esitamine avaliku arutelu korraldamiseks ei ole vajalik.
6. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada detailplaneeringu algatamise teate ilmumine ajalehes Postimees ja Tartu linna koduleheküljel ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.
7. Korraldus jõustub 12. veebruaril 2014. a.
Urmas Kruuse
Linnapea |
Anneli Apuhtin
Õigusteenistuse juhataja
linnasekretäri ülesannetes |
LISA
Tartu Linnavalitsuse 11.02.2014
korralduse nr 164 juurde
Roosi tn 36 //38 krundi detailplaneeringuala situatsiooniskeem
Anneli Apuhtin
Õigusteenistuse juhataja
linnasekretäri ülesannetes
Roosi tn 36 // Roosi tn 38 krundi detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine