Ettepaneku/vastuväite
tegija ja kuupäev |
Jrk
nr |
Ettepanekud ja vastuväited |
Tartu Linnavalitsuse
seisukoht |
Reet Kivisild
Kivi tn 67 esindaja
Mango Meus, Vahur Meus,
Joosep Meus
Kivi tn 73 esindajad
E- post 30.07.2012 |
1 |
Vastavalt detailplaneeringu lähtetingimustele peab kõrghaljastuse osakaal planeeritaval alal olema vähemalt 10 % ning korteri kohta tuleb planeerida vähemalt 100 m² krundi pinda (koormusindeks). Krundi haljastatud ala peab olema suurem kui hoonestusalast välja jääv kõvakatteaga ala.
Haljasala moodustab krundi pindalast 35 %, kui suur osa jääb parklale? Kui suur on parkla ja haljasala pind kokku? |
Arvestatud.
Lähteseisukohtade nõuded kõrghaljastusele, haljasala ja kõvakattega alade proportsioonile ning koormusindeksile (122) on planeerimislahendusega täidetud.
Haljasala 1329m2
parklad 919m2
kokku 2248m2 |
|
2 |
Kuna Kivi tänava majad on ehitatud parvedele, on oluline, et pinnaseveetase maapinnas ei langeks. Keldrite rajamise korral on vajalik teostada eelnevalt hüdrogeoloogiline uuring. Detailplaneeringu seletuskirjas tuleb lahti kirjutada ka hoone sügavuse mõiste. Kas kelder on 13 m sügavusse sisse arvestatud? |
Arvestada.
Planeeringu koostajal täiendada seletuskirja märkusega, et keldrite rajamist hoonesse ei kavandata. Seega puudub vajadus hüdrogeoloogilise uuringu tegemiseks,
Hoone sügavuse osas on mõeldud hoone laiust e. ulatust krundi sügavusse. Planeeringu koostajal täpsustada seletuskirjas hoone sügavuse mõiste. |
|
3 |
Näidata hoonete korruselisus koos kõrgusarvudega, vältimaks Ülikooli tn hotelliga analoogse juhtumi kordumist. |
Arvestatud.
Planeeringus (põhijoonis) on välja toodud nii planeeritud korruselisus (3) kui ka kavandatud kõrguste arvulised näitajad suhtelise (11m) ja absoluutkõrgusena (45.00) Hoone suhtelise kõrguse näitamisest võib loobuda. |
|
4 |
Kirjutada DP seletuskirja sisse räästa ehitamise nõue, et ei tekiks olukorda, kus kaldkatus läheb ilma räästata üle seinaks. Kuna planeeringuala asub vahetult miljööväärtusliku ala kõrval, siis tuleb arvestada miljööalas valitsevaid ehitustraditsioone ning uushoonestus tuleb vanaga sobitada. |
Mitte arvestada.
Ettepanek puudutab hoone projekteerimise staadiumi, selline nõue ei ole planeeringu täpsusastet arvestades mõistlik sisse kirjutada.
Planeerimisettepanek esitatud kujul annab suurema võimaluse parima arhitektuurse lahenduse väljatöötamiseks. |
|
5 |
Kirjutada välja need objektid, mis võivad katuseharjast kõrgemal paikneda (nt ventilatsiooniavad, korstnad jne). |
Mitte arvestada
Tartu linna ehitusmääruse § 23 lg 7 sätestab:
Hoone kõrguse määramisel loetakse selle kõrguseks katuse välispinna kõrgeim punkt. Hoone kõrguse määramisel ei võeta arvesse katusel asuvaid kujunduslikke elemente ja tehnorajatisi, mille kõrgus on alla 1,6m ja laius alla 1 m, kui detailplaneering ei näe ette teisiti.
Rajatise kõrguse määramisel loetakse selle kõrguseks rajatise kõrgeim punkt.
Planeeringuga ei ole rajatiste kõrguse osas erivajadusi välja toodud - seega peab tehnorajatiste kõrgus jääma ehitusmäärusega sätestatu piiridesse. |
|
6 |
Kuidas toimub tee ehitamise rahastamine olukorras, kus Kivi tn 65a ja 67a DP menetlemine on peatunud? Kuidas garanteeritakse, et tee saab ehitatud, kui see pole mõlema arendaja huvi hetkel? |
Arvestatud.
Vastavalt Pt 15 sätestatule : Planeeringu realiseerimiseks on vaja välja ehitada planeeritud tänav ja planeeritud sademeveekanalisatsioon, mille väljaehitamine toimub arendajate (käesoleva planeeringu arendaja ja Kivi tn 67a krundi kruntide omanik) omavahelisel kokkuleppel.
Planeeringu seletuskirja täpsustada märkusega: Pos 2 tänav peab olema valmis ehitatud, tänavale taotletud kasutusluba ning tänavarajatis üle antud Tartu linnale enne pos 1 planeeritud hoonetele kasutusloa taotlemist.
Seoses sellega, et krundil Raatuse tn 88a kulgev kergliiklustee lõpeb vastu Kivi tn 65a krundi piiri, tuleb kavandatava kergliiklustee ots ehitada välja kuni selle ühildumiseni Raatuse tn 88a kergliiklusteega nimetatud krundil. Kavandatud tänav on peale väljaehitamist ette nähtud anda üle Tartu linnale koos hooldamiskohustusega.
POS 1 hoonetele ehitusloa taotlemise eelduseks on tänaval ja tänavamaal asuva sademeveekanalisatsiooni ehitusloa olemasolu.
Juurdepääsutee kruntidele Pos 4 ja Pos 5 (servituudiala kruntide Pos 1 ja Pos 4 vahel) rajavad kruntide Pos 4 ja Pos 5 omanikud vastavalt omavahelisele kokkuleppele finantseerimise osas. |
|
7 |
Kui muidu kehtib Tartu linnas ehituskord, et piirde kõrgus ei ületa 1,2 m, miks on planeeringus lubatud 1,5 m kõrgust piiret? |
Mitte arvestada.
Tartu linnas ei ole piirete lubatud kõrgus õiguslikult üheselt reguleeritav. Detailplaneeringuga määratud piirde kõrgus 1,5 m äri- ja elamuala eralduspiirile on põhjendatud, kuna suurendab elamukrundi privaatsust ja turvalisust ning eraldab muu funktsiooniga ala elamualast. |
|
8 |
Lubada ainult 35-45 kraadise kaldega viilkatust. Mitte lubada lamekatuse rajamist, miljööalaga piirnemise tõttu pole see sobilik. |
Mitte arvestada.
Planeerimisettepanek esitatud kujul annab suurema võimaluse parima arhitektuurse lahenduse väljatöötamiseks, sellise kalde määratlemine ei ole põhjendatud. Miljööalaga piirnemisel ei saa seada miljööalal kehtivaid nõudeid. |
|
9 |
Teeme ettepaneku liiklusekspertiisi läbiviimiseks, kuna lähipiirkonnas asub veel teisi planeeringualasid, mis muudavad oluliselt senist liikluskorda. Lahendada tuleks nii Kivi-Pikk ristmiku ümber asuvate planeeringualade kui kaubahoovi ja Kivikese lasteaia liikluskorraldus. Ristmiku läheduses olevate planeeringute realiseerumisel tuleks liiklus metatasandil mõne pädevama liikluseksperdi poolt läbi mängida. Nt miks Kivi 53 tagant kulgeva teeservituudiala kaudu ei võiks pääseda ka Kivi 55 ja 55a kruntide parklasse? |
Mitte arvestada.
Planeeringuga ei kavandata ülemäärast liikluse juurdekasvu, mis võiks halvendada olemasolevat liikluskorda.
Juurdepääs planeeritavatele hoonetele on kavandatud olemasolevat juurdepääsutänavat kasutades, mille läbilaskevõime on piisav menetletava ja kõrvalasuva planeeringuala realiseerimiseks. Kivi 53 taga asuvat servituudiala planeeritavate hoonete juurdepääsuks ei ole otstarbekas kasutada, kuna see asub Kivi-Pikk tänavate ristmikele lähemal kui olemasolev juurdepääsutänav. Ristmikust kaugemal asuv juurdepääs Kivi tänavale võimaldab paremini hajutada liikluskoormust ja tagab ristmikul sujuvama liikluse. Servituut on kinnisasja kitsendus, mis seatakse juhul , kui muid võimalusi juurdepääsu tagamiseks ei ole. Kivi 55 parklasse on olemas juurdepääs avalikult tänavalt . Planeeringuga nähakse ette selle tänavalõigu normidele vastavusse viimine.
Kaubahoovi ja lasteaia liikluskorralduse küsimusi tuleb lahendada nende põhjustest lähtudes, menetletava planeeringu raames ei ole neid teemasid käsitletud, kuna otseselt ei ole nad planeeritava liikluslahendusega seotud. |
|
10 |
Arendaja käitumine on olnud seni teistega mittearvestav ja hoolimatu:
10.1 Arendaja oli teadlik, et lammutamine põhjustab vibratsiooni. Elanikke sellest ei teavitatud ning sellega välditi mõrade tekkest põhjustatud kahjude hüvitamist.
10.2 Lammutustööde järel oli krunt kaua aega ehitusprahiga (nt mineraalvill) kaetud ning see lendles ka tänavale naaberkruntidele. Alles kuu aega hiljem, pärast elanike poolt kaebuste esitamist, lahendati probleem.
10.3 Hetkel on planeeringuala samuti hooldamata ohaka ja pujuväli.
Ehitusjärgus tuleb kindlasti seada nõue jäätmefirmaga lepingu sõlmimiseks. |
Arvestada osaliselt
Eelnevad tegevused planeeringualal ei ole käesoleva planeeringumenetlusega seotud. Antud probleemid tuleb lahendada vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
Detailplaneeringu pt 15 sätestada:
Planeeringu realiseerimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Kahjustuste kindlakstegemiseks tuleb koostada naaberhoonetele eksperthinnang enne ehituse algust ja peale ehituse lõppu. Eksperthinnangud tellib ja finantseerib planeeritava krundi omanik. Juhul kui planeeringu realiseerimisega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik, kelle krundilt lähtub kahju põhjustav tegevus.
Ehitustegevusest tulenevate probleemidega tuleb pöörduda ehitusjärelevalve teenistuse poole. Kruntide heakorra nõuded on sätestatud Tartu linnas kehtivas heakorra eeskirjas.
Planeeringu seletuskirja pt 10 sätestab:
Prügikonteinerite võimalik asukoht on joonisel näidatud ka kruntidel Pos 3, 4, 5
ja 6. Hoonete projekteerimise etapis kaaluda maa-aluste jäätmemahutite kasutamist. Jäätmete
äraveoks tuleb sõlmida leping vastavat õigust omava firmaga. |
|
11 |
Seletuskirja ptk 1. Kivi 53 krundil asuv kuur on ehitatud mõni aasta tagasi, selle seisukord küll halb ei ole. |
Arvestada.
Täpsustada krundi Kivi 53 hoonete hetkeolukorda seletuskirja punktis 2. |
|
12 |
Seletuskirja ptk 3. Lasteaia mänguplatse ei saa rekreatsioonialadena käsitleda, tegemist on kinnise territooriumiga. |
Arvestatud
Seletuskirja lause:" Oluliseks plussiks on ka rekreatsioonialad läheduses." ei viita lasteaia territooriumi käsitlemisele rekreatsioonialana. |
|
13 |
Seletuskirja ptk 5: Kohustuslik ehitusjoon on määratud piki tänavamaa punast joont. Rõdud ja terrassid võivad ulatuda hoonestusalast väljapoole 2 meetri ulatuses. Rõdude ehitusala piir on kajastatud põhijoonisel.
Rõdusid ja terrasse on kavandatud väljapoole hoonestusala, st krundi täisehitusprotsenti neid pole sisse arvestatud. Rõdud ja terrassid peaksid paiknema siiski hoonestusala sees. Vastasel juhul ületatakse krundi täisehitusprotsenti. |
Arvestada
Planeeringu koostajal korrigeerida planeeringut nõudega et hoonete väljaulatuvad osad, rõdud ja terrassid peavad jääma hoonestusala piiridesse. |
|
14 |
Seletuskirja ptk 6. Planeeringuala ei jää mitte vahevööndisse, vaid kesklinna vööndisse. |
Mitte arvestada.
Planeeritav ala jääb parkimise kavandamisel Tartu linna üldplaneeringu kohaselt vahevööndisse |
|
15 |
Ptk 11. Lamekatusega hoone 3. korruse täisehitusprotsent on maksimaalselt 60 % ehitusalusest pinnast. Aga viilkatusega hoone puhul? 70 % oli kirjas eskiisis, praegu on see sätestamata. |
Mitte arvestada.
Kaldkatuse puhul 3. korruse ehitusalune pind sõltub katuse kaldest - ei vaja määratlemist. Lamekatuse puhul on tegemist nõudega 3. korruse osas tagasiastega , et lahendus sobituks naabruses olevate viilkatusega hoonetega. |
|
16 |
Planeeringu esimesel eskiisi arutelul (eskiisi protokoll 2.11.2011) lepiti kokku, et kahjustuste kindlakstegemiseks tuleb koostada naaberhoonetele eksperthinnang enne ehituse algust ja pärast ehituse lõppu. Eksperthinnangud tellib ja finantseerib planeeritava krundi hoonestaja. Seletuskirja ptk 15 alusel teostatakse eksperthinnang vaid vajadusel, mitte kohustuslikus korras. Lisaks tuleb kahjude tekkimise korral kahju hüvitada krundi hoonestajal, mitte krundi igakordsel omanikul (sest igakordne omanik on heauskne ja nii jäävad kahjud hüvitamata).
|
Arvestada.
Korrigeerida seletuskirja pt 15 nõuet järgmiselt:
Planeeringu realiseerimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid.
Kahjustuste kindlaks tegemiseks tuleb POS 1 kruntide omanikul tellida naaberhoonetele (Kivi tn 53, Pikk tn 12 ja 12b, Kivi tn 65) enne ehitamisega alustamist ning pärast ehitiste valmimist ekspertiisid.
Eksperthinnangud tellib ja finantseerib planeeritava krundi omanik.
Juhul kui planeeringu realiseerimisega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik, kelle krundilt lähtub kahju põhjustav tegevus. |
|
17 |
Kuidas tagatakse detailplaneeringust kinnipidamine ehitusfaasis? Tavapraktika Tartu linnas näitab, et kõrvalekalded detailplaneeringust ja arhitektuurilisest aspektist seadustatakse tagant järele (nt A. Haava tn juhtum). |
Vastavalt kehtivatele õigusaktidele - ehitusprojekt peab vastama detailplaneeringule. Selle üle teostab kohalik omavalitsus nii eelkontrolli kui ka järelevalvet. |
|
18 |
Teeme ettepaneku, et arendaja annab naabritele notariaalselt kinnitatud garantiikirja, milles tuuakse välja, et rammvaiu ei kasutata. |
Mitte arvestada
Planeeringu pt 10 sätestab: Rammitavate vaiade kasutamine ehitise püstitamisel on keelatud. Kehtestatud detailplaneeringust tuleb lähtuda. Puudub õiguslik alus detailplaneeringuga notariaalse garantiikirja nõude seadmiseks ning võimalused planeeringu rakendamisel selliste tagatiste nõudmiseks. |
|
19 |
Teeme ettepaneku ehitusprojekti avalikustamiseks koos avaliku väljapanekuga. |
Mitte arvestada.
Õiguslik alus ettepaneku arvestamiseks puudub.
Krundi ehitusõigus (sealhulgas olulisemad arhitektuursed nõuded) määratakse detailplaneeringuga. Huvitatud isikutel on võimalus ehitusprojektiga tutvuda ehitusloa väljastamise menetluses. |
Seisukoha võtmine Kivi tn 55, Kivi tn 55a, Kivi tn 57 kruntide ja lähipiirkonna detailplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine