Korraldus: Seisukoha võtmine Päeva tn 19 ja 21 kruntide detailplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine

Akti väljaandja: Tartu Linnavalitsus
Akti liik: Korraldus
Teema: Seisukoha võtmine Päeva tn 19 ja 21 kruntide detailplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine
Reg. number: 269
Seisund: Allkirjastatud
Vastuvõtmise kp: 05.03.2013
Jõustumise kp: 05.03.2013
Eelnõu: Seisukoha võtmine Päeva tn 19 ja 21 kruntide detailplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine
Failid: LVK2013030500269.ddoc ( 69 kb )





LISA
Tartu Linnavalitsuse 05.03.2013
korralduse nr 269 juurde

Ettepaneku/vastuväite
tegija ja kuupäev

Jrk
nr

Ettepanekud ja vastuväited

Tartu Linnavalitsuse
seisukoht

1. Enn Plaan

Esimene pöördumine:
16.01.2013 /
Teine pöördumine:
24.01.2013

1.

Detailplaneeringu koostamisel pole minuga eelnevalt kontakti võetud ja on jäetud arvesse võtmata minu kinnistuga seotud õigused

Arvestatud.
Päeva tn 17 krundi omanik on planeeringu koostamise protsessi olnud kaasatud. Osakonna poolt on saadetud kirjalikud teated planeeringu eskiislahenduse arutelust ja detailplaneeringu avalikust väljapanekust.
Enn Plaan on osalenud detailplaneeringu eskiislahendust tutvustaval arutelul ning esitanud 18.12. 2006 koos Anu -Ell Visbergiga ettepanekud lahenduse kohta. Autelu protokoll on samuti osalejatele edastatud.
Täiendavalt on piirinaabritega koostööd teinud planeeringu koostaja. Saadetud on 04.10.2011 tähitud postiga kiri nr 132 (lisade kaustas lk 77) informatsiooniga planeeringu lahenduse kohta ning antud on kontaktid seisukohtade avaldamiseks.
E. Plaanile saadetud kiri on saatjale tagastatud, kuna adressaat ei läinud kirjale järele.
Linn on seisukohal, et Enn Plaan on olnud kaasatud planeerimisprotsessi ning on seda võimalust ka aktiivselt kasutanud.


2.

Detailplaneeringus on lahendamata Päeva 17 servituut. / Kinnistuga Päeva 17 servituudi kokkulepe peab olema sõlmitud ja kinnistusraamatusse kantud enne detailplaneeringu kehtestamist.
Servituut peab olema "Päeva Kodu" OÜ-le kuuluvate kinnistute Päeva 19 ja 21 vahelt, Päeva 23 ja 25 vahelt ja Päeva 21 läänepoolse (Tähe tn poolselt) alalt Päeva tn avalikult kasutatava osani.
Servituudi selline lahendus on vajalik, arvestades konkreetsete kinnistute paiknemisi ja aastaringsetest ning olmeoludest tulenevate probleemidega;

Arvestada
Planeeringuga on määratud Päeva tn 17, Päeva tn 21, Päeva tn 23/25 ja Kalevi tn 47, Kalevi tn 51 ja Kalevi tn 53 kruntide kasuks juurdepääsuservituudi seadmise vajadus.
Servituudi seadmise kokkulepped tuleb sõlmida enne planeeringu kehtestamist.



3.

Pole lahendatud minu kinnistu heitvee küsimus. Praegusel juhul läheb kanalisatsioon olemasolevasse kanalisatsiooni, mis on ühendatud Kalevi tn kanalisatsiooniga ja jääks planeeritava ehitise alla. /
Kinnistult Päeva 17 lähtuva kanalisatsiooni torustikuga on ühendus järgnevasse torustikku, suubumisega Tartu linna kanalisatsiooni Kalevi tänaval ja see jääks praegu ehitusloaga ehitisega Päeva 19 alla. Detailplaneeringus pole selle kohta lahendust antud. Ainuvõimalik lahendus on, et kinnistu Päeva 19 piiri äärest suunatakse kanalisatsioon projekteeritud kanalisatsioonitorustikku ja siis on tehnilised tingimused täidetud. Vajalikud langused äravooluks on tagatud.

Arvestada.
Planeeringu koostajal täpsustada Päeva tn 17 krundi olemasolev kanalisatsioonitrassi paiknemine ja vajadusel korrigeerida planeeritud lahendust kavandatud trassiga liitumise asukoha osas.


4.

Ma pole nõus, et kavandatav ehitis on vahetult minu kinnistuga piirnev. Nõuan, et see oleks vähemalt 5m minu kinnistu piirist eemal. Tulemüüri ehitamisega ma nõus ei ole.

Tuleb arvestada üksikelamu lubatud ehituskõrguse ja ehitise kauguse suhtega ja sellest tuleneva kaugusega krundipiirist.

Arvestada.
Detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse määramisel teha koostööd naaberkrundi omanikuga. Kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti, peab lahendus arvestama nõuetekohase tuleohutuskujaga.


5.

Kõige tähtsam minu nägemuse järgi on, et igasuguse muinsuskaitse seisukohalt pole kuidagi põhjendatud Emajõe ürgoru kaevandamine/hävitamine ja miljööväärtuslikku keskkonda vägivaldselt sisse suruda miljööga sobimatut betoonehitist.
kas selles osas on kontakti võetud pädevate institutsioonidega?

Sisuliselt on Päeva 19 krundile kavandatud ehitada betoonehitis, mis ei harmoneeru Karlova miljööväärtusliku olemusega ja on vägivaldne. Ehitis, kui see peaks kunagi teostuma, peab maapealse osana olema puitehitis. Tulemüüriga vastu minu kinnistut ma ei nõustu.

Mitte arvestada
Modernset kontrastiprintsiipi rakendatakse sageli ka ajaloolistes piirkondades. Alati ei ole otstarbekas uue hoone kavandamine ajaloolise koopiana. Kuna kavandatud hoone paikneb suures osas nõlva sees ja avatud fassaad avaneb olemasolevate hoonete tagahoovi, mille vahele jääb säilitatav kõrghaljastus, jääb ehitis vähem domineerima piirkonna üldises miljöös.
Puitmaterjali kasutamine nõlvasisese hoone püstitamiseks ei ole tehniliselt otstarbekas.
Klaasi kasutamine avatud fassaadil on hea lahendus - kuna peegeldab ümbritsevat kõrghaljastust ja seob hoone paremini maastikku.
Planeerimisettepanek on kooskõlastatud linnaarhitektiga ja arhitektuuri- ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste
teenistusega.
Krundi piirile ehitamiseks on vajalik naaberkrundi omaniku nõusolek, vastasel juhul korrigeerida planeerimislahendust punkti 4 kohaselt


6.

Kavandatava ehitisega peab olema tagatud, et Emajõe ürgoru seinad ei oleks varisevad.

Arvestatud.
Planeering sätestab nõuded nõlvade kindlustamiseks ja erosiooniohu vältimiseks.

2. Ulrika Eesmaa
E-post:
29.01.2013 17:05:04

1.

Olles tutvunud Päeva 19 ja 21 detailplaneeringu joonistega, on minu arvates kavandatav hoone liiga modernne (suured klaaspinnad koos betooni, metalliga), et sobida Karlovasse, vanade puitmajade vahele.

Mitte arvestada.
Modernset kontrastiprintsiipi rakendatakse sageli ka ajaloolistes piirkondades. Alati ei ole otstarbekas uue hoone kavandamine ajaloolise koopiana. Kuna kavandatud hoone paikneb suures osas nõlva sees ja avatud fassaad avaneb olemasolevate hoonete tagahoovi mille vahele jääb säilitatav kõrghaljastus, jääb ehitis vähem domineerima piirkonna üldises miljöös.
Puitmaterjali kasutamine nõlvasisese hoone püstitamiseks ei ole tehniliselt otstarbekas.
Klaasi kasutamine avatud fassaadil on hea lahendus - kuna peegeldab ümbritsevat kõrghaljastust ja seob hoone paremini maastikku.
Planeerimisettepaneku on heaks kiitnud linnaarhitekt ja kooskõlastanud arhitektuuri- ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste teenistus.

3. Karlova Seltsi linnaruumi
toimkond, Kristina Kurm
E-post: kristina@srik.ee
01.02.2013


karlova-linnaruumi-toimkond

@googlegroups.com

1.

Koostada planeeringuala kohta täiendavad illustratsioonid, mis aitavad pakutava uushoone (sh ka veranda) lahendust asjakohasemalt hinnata. Lisada kaugvaateid.

Arvestada osaliselt
Kavandatava hoone illustratiivsed joonised on esitatud planeeringu lisades.
Avaliku arutelu ajaks esitada vaated kavandatud ehitusõiguse suhtestumisest olemasolevate hoonetega, lisada kaugvaated.


2.

Planeeritava hoone arhitektuuris peaks tugevamalt kajastuma olemasoleva keskkonnaga arvestamine, st ei tohiks jätta tähelepanuta eksisteerivat arhitektuurset olukorda. Kavandatav hoone on väliskujult funktsionalistlik ja tekitab pakutud kujul antud piirkonnas veidi disharmoonilisust. Siiski, arhitektuurilt on hoone huvitav ja samuti idee paigutada see nõlva sisse. Miljöösobivuse suurendamiseks tuleks kaaluda hoone ja keskkonna vahelise kontrasti vähendamist, nt kasutades sooje materjale või andes muul viisil hoonele keskkonnale omast aktsenti.

Arvestatud.
Planeeringuga on sätestatud keskkonnatingimused planeeringu elluviimiseks (nõlvade kindlustamine, kõrghaljastuse kaitse ja säilitamine sademetevee kogumine jms). Kuna kavandatud hoone paikneb suures osas nõlva sees ja avatud fassaad avaneb olemasolevate hoonete tagahoovi mille vahele jääb säilitatav kõrghaljastus, jääb ehitis vähem domineerima piirkonna üldises miljöös.
Hoone täpsem arhitektuurne lahendus täpsustatakse projektiga.
Planeerimisettepaneku on kooskõlastanud Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon ja Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste
teenistus ning heaks kiitnud linnaarhitekt.


3.

Kindlasti ei sobi planeeringualal kasutada krundi piirdena traatvõrkaeda.

Arvestada.
Planeeringus piirduda nõudega määrata piirete tüüp ja lahendus koos hoone projektiga miljöösse sobilikult.

Marili Jõesuu
Õigusteenistuse vanemjurist
linnasekretäri ülesannetes