Korteriühistu
Ilmatsalu 26a
juhatuse liige
Maano Koemets
21.02.2011
e-post |
1 |
Korterelamu Ilmatsalu 26a piirneb Ilmatsalu 28 krundiga (vahele jääb 3-4 m kõnnirada). Kui Ilmatsalu 28 hoonet laiendatakse plaani kohaselt Ilmatsalu 26a korterelamu suunas, siis halveneb või on oht et halveneb korterelamu nende korteriomanike olukord, kelle aknad on Ilmatsalu 28 kinnistu suunas või kogu see püstak, mis piirneb dp alaga. Küsimus on võimalikus olmemüra suurenemises kuni selle piirini, kus müra hakkab häirima normaalset elu. Iseenesest ei ole planeeritud hoone laienemine oht, kuid oht tekib siis, kui laiendatud osa välisseinale, katuse servale või maapinnal paigutatakse seadmeid, mis tekitavad olmemüra. Need on sellise hoone puhul (autoremont, pesu, värvimine jms ) vältimatult kasutatavad ventilatsioonisüsteemide puhurid ja ventilaatorid, kliimaseadmed jms. Põhijooniselt võib aru saada, et hoonesse sisse ja väljasõit käib just sellest küljest, kus on Ilmatsalu 26a korterelamu. Sisse ja väljasõit, autode käivitamine, parkimine jms remondi ja hooldusega kaasa käivad tegevused toovad samuti lisa olmemüra, mis läheneb kortermajale.
Seoses sellega teeme ettepaneku planeeringus märkida, et planeeringu realiseerimisel on oht, et suureneb olmemüra, mis mõjutab Ilmatsalu 26a korterelamu elukeskkonda ja inimeste heaolu. Võimalik, et väheneb sellega ka nende piirnevate kinnisasjade (korterite) väärtus. Detailplaneeringu rakendaja peab võtma ehitustegevuses kasutusele kõik võimalikud meetmed, et müra selles suunas muuta minimaalseks. Projekteerida müra tekitavad seadmed võimalikult hoone sellesse ossa, kus ei ole kortermaju, projekteerida parkimisalad, hoone liikuvad uksed ja muu maksimaalselt võimalikult müravabad, mitte kasutada Ilmatsalu 26a suunas metallist 2. korrusele üles- ja allasõiduteid, kuna need tekitavad sõitmisel müra.
Ilmatsalu 26a ühistu ei ole Ilmatsalu 28 hoone laiendamise vastu, kuid me soovime, et detailplaneering kajastaks meie muret müra pärast, sest ainult sellisel juhul saab hoone projekteerijalt nõuda tähelepanelikku suhtumist ja lisameetmete rakendamist müra vähendamiseks. Kui planeering teemat ei käsitle, siis ei saa me hoone ehitusprotsessis oma õigusi enam kaitsta ja ümberehitamine on alati kallim kui teha kohe vajalikud täiendused projektis. |
Arvestada.
Planeerimislahendus tuleb koostada kooskõlas kehtivate õigusaktidega.
Asjaõigusseadus reguleerib naabrusõigusi, mille
§ 143 lg 1 sätestab, et:
Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.
Arvestades asjaoluga, kus praegu hoovil asuv parkimine viiakse hoone mahtu, väheneb tunduvalt nii liiklusest tingitud müra kui ka saaste. Samuti on krundipiirile edelanurka kavandatud täiendavalt kõrghaljastust.
Hoonesse planeeritud tehnilised seadmed peavad vastama seaduses ettenähtud normidele ega tohi omada kahjulikku mõju naaberkinnisasja omanikele.
Planeeringu koostajal täiendada planeeringu rakendamise punkti ja sätestada , et hoone projekteerimisel tuleb leida sellised tehnilised lahendused, mis välistavad ülenormatiivse müra ja saaste sattumise välisruumi. Eelnimetatu osas tuleb hoone projekti kohta koostada vastavasisuline eksperthinnang. |
|
2 |
Planeeringust selgub, et linn kavandab võõrandada maatüki Ilmatsalu 28 ja Ilmatsalu tn vahel, muuta selle ärimaaks ilma hoonestuseta. Seega läheb maatükk eraomandisse. Kuna seda on kasutanud siiani ka Ilmatsalu 26a ja Ilmatsalu 26 korteriomanikud oma autode parkimiseks, siis kaob ära ka üks niigi väheseid võimalusi auto parkimiseks nendele korteriomanikele. Kas on kavas kuidagi seda avaliku parkimisala kadumist mingite meetmetega kompenseerida. Hetkel on parkimiskohti puudu, kuna Ilmatsalu 26a-le on projekteeritud liiga väike parkimisala krundil.
Selle maatüki parklana kasutamisel on ka üks teine probleem. Kui autod on pargitud seal täpselt linnatänava ääreni (hetkel ei ole kõnnitee osa võimalik eristada kogu muust alast) siis on Ilmatsalu 26a sissesõiduteelt väljasõit üsna ohtlik ja ebamugav. Nähtavus on Ravila suunas takistatud. Kas on võimalik seal nende autode parkimisala paigutada selliselt, et oleks tagatud väljasõitjale nähtavus. Selleks peaks kõnnitee olema eraldi tähistatud muust osast. Väljasõitjaid on sellelt tupiktänavalt väga palju (lasteaia kliendid hommikul ja õhtul, Ilmatsalu 26a 43 korteriomanikku, AS Topauto kliendid ja töötajad) ja ohutus peaks olema prioriteetsem, kui seal autode võimalikult tänavani parkimine. |
Arvestada osaliselt.
Nimetatud maa-alale on kavandatud 6 parkimiskohta Ilmatsalu 28 töötajate parkimiseks või müüdavate sõidukite eksponeerimiseks.
Nimetatud krundiga liidetav ala ei võimalda suuremas mahus sõidukite normidekohast parkimist, et leevendada ümberkaudsete elamute parkimisprobleeme, mistõttu linn peab õigeks nimetatud maa-ala liitmise Ilmatsalu 28 krundiga koos maa-ala planeeringujärgse väljaehitamise ja hooldamise kohustusega.
Ilmatsalu 26 a elamule on parkimiskohad ette nähtud omal krundil.
Maa-alal planeeringukohaselt organiseeritud parkimine jätab ristmiku vabaks, millega tagatakse liikluseks vajalik nähtavus. |
|
3 |
Planeeringust on näha et juurdepääsutee Ilmatsalu 26a-le ja lasteaiale äärde on märgitud kõnnitee. Kas see on plaanis sinna rajada ja kuna. Hetkel on sellel lõigul väga ohtlik jalgsi käia, kuna kõnnitee puudub ja tuleb kõndida sõiduteel. Hommikul ja õhtul on seal väga intensiivne liiklus ja sõltuvalt juhist tekib ohtlikke olukordi lastele ja ka täiskasvanutele sageli. |
Arvestada.
Planeeritud kõnnitee rajatakse Ilmatsalu 26A krundi ja lähiala detailplaneeringu kohaselt juurdepääsutänava rekonstrueerimise käigus vastavalt linna eelarvelistele võimalustele.
Kuna planeeritud juurdeehitusega kaasneb liikluskoorumuse kasv piirkonnas, tuleb enne planeeringu kehtestamist kokku leppida kõnnitee rajamise ja finantseerimise küsimused. |
Seisukoha võtmine Ilmatsalu 28 krundi detailplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine