Määrus: Tartu linna jäätmehoolduseeskiri

1. Üldsätted
1.1. Tartu linna jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Tartu linna haldusterritooriumil. Eeskirja lisa 1 sätestab ehitus- ja lammutusjäätmete ning lisa 2 tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra.
1.2. Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on Tartu linna haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja täitmine kohustuslik.
1.3. Jäätmehooldust korraldab Tartu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) linnamajanduse osakonna (edaspidi osakond) kaudu.

2. Terminid
2.1. Eeskirjas kasutatakse termineid, mis on esitatud jäätmeseaduses ja pakendiseaduses ja nende alusel kehtestatud õigusaktides.
2.2. Eeskirjas kasutatakse lisaks termineid järgmises tähenduses:
2.2.1. segaolmejäätmed on olmejäätmed, millest on liigiti kogumise läbi eraldatud suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid ja ohtlikud jäätmed;
2.2.2. taaskasutatavad jäätmed on vanapaber ja kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed;
2.2.3. suurjäätmed on olmejäätmed, mis oma suurte mõõtmete tõttu ei sobi segaolmejäätmete kogumismahutisse (nt vana mööbel jmt);
2.2.4. probleemtooted on patareid ja akud; mootorsõidukid ja nende osad; elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad ning PCB-sid (polükloreeritud bifenüüle) sisaldavad seadmed;
2.2.5. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olle ohtlikud tervisele, varale, keskkonnale;
2.2.6. tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
2.2.7. püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi;
2.2.8. aia- ja haljastu biolagunevad jäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;
2.2.9. kompostimine on biolagunevate jäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostimisnõus (kompostris);
2.2.10. jäätmetekitaja on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed või kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;
2.2.11. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses on jäätmed;
2.2.12. jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja (tellija) ja jäätmekäitleja (töövõtja) vahel isiklikult või läbi vahendaja sõlmitud leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks;
2.2.13. keskkonnajaam on kinnisel territooriumil paiknev liigiti kogutud jäätmete kogumiskeskus;
2.2.14. kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev vastavalt märgistatud jäätmete kogumismahuti, kuhu saab viia liigiti kogutud jäätmeid;
2.2.15. taaskasutusorganisatsioon on pakendiettevõtjate poolt pakendi- ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamise eesmärgil loodud keskkonnaministri poolt akrediteeritud organisatsioon;
2.2.16. jäätmeõiend on dokument, kus näidatakse prognoositav jäätmete kogus liigiti ja kirjeldatakse jäätmete käitlemine;
2.2.17. maaüksus on kinnisasi või õiguslikul alusel moodustatud krunt.

3. Jäätmekäitluse üldnõuded
3.1. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
3.2. Jäätmetekitaja peab iga tegevuse juures püüdma jäätmeteket vältida või vähendada.
3.3. Jäätmed tuleb koguda liigiti, et võimaldada jäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.
3.4. Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist mistahes ainete ja jäätmetega.
3.5. Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse.
3.6. Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, s.h neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.
3.7. Prügilasse ladestamisele kuuluvad jäätmed tuleb läheduse põhimõtet järgides viia Aardlapalu prügilasse, Kagu-Eesti regionaalprügila valmimise järel Kagu-Eesti regionaalprügilasse.
3.8. Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta.
3.9. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes pole jäätmekäitlejana registreeritud Tartumaa Keskkonnateenistuses.

4. Jäätmete kogumine ja sortimine
4.1. Jäätmetekitaja kogub eraldi taaskasutatavad jäätmed, suurjäätmed, püsijäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed ja segaolmejäätmed.
4.2. Vanapaberi ja kartongi kogumiseks peab elamumaa sihtotstarbega kinnistul olema alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest eraldi kogumismahuti kui kinnistul on 10 ja enam korterit ning kaugküte või vedel- või gaasikütust kasutav lokaalküte.
4.3. Kui maaüksusel on vähem kui 10 korterit või tahkekütust kasutav lokaalküte, peab vanapaberit ja kartongi koguma eraldi, viies vanapaberi ja kartongi jäätmed selleks ettenähtud kogumispunkti või põletades selle küttekoldes. Soovi korral võib kinnistule paigutada ka eraldi kogumismahuti vanapaberi ja kartongi tarbeks.
4.4. Vanapaberi ja kartongi kogumiseks peab mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel olema eraldi kogumismahuti või koht vanapaberi ja kartongi kogumiseks. Eraldi kogutud vanapaberi ja kartongi jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule.
4.5. Metallijäätmed tuleb viia keskkonnajaama või anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. Keskkonnajaama võivad metallijäätmeid viia vaid Tartu linna elanikud.
4.6. Suurjäätmed tuleb viia keskkonnajaama või anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. Keskkonnajaama võivad suurjäätmeid viia Tartu linna elanikud.
4.7. Ajutiselt jäätmete kogumismahutite vahetusse lähedusse paigaldatud suurjäätmete äraveo peab jäätmevaldaja korraldama kolme tööpäeva jooksul.
4.8. Maaüksusel tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada liikide kaupa selleks ette nähtud kogumismahutitesse samal maaüksusel. Taaskasutatavaid jäätmeid võib viia kogumispunktidesse.
4.9. Jäätmete kogumismahuteid tohib paigaldada väljapoole oma maaüksust ainult vastava maaüksuse omanikuga kooskõlastatult. Linnale kuuluvale maaüksusele kogumismahuti paigutamise kooskõlastab osakond.
4.10. Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses mahuteid. Kogumismahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib nende ületäitumise ja haisu tekke, aga mitte harvemini kui kord kuus. Kümne ja enama korteritega elamute korral tuleb segaolmejäätmete kogumismahuteid tühjendada mitte harvemini kui kaks korda kuus.
4.11. Kogumismahutid võivad olla jäätmevaldaja omandis või lepingu alusel kasutuses.
4.12. Olme- ja segaolmejäätmete kogumismahutitesse ei tohi panna:
4.12.1. kuuma tuhka;
4.12.2. vedelaid jäätmeid;
4.12.3. ohtlikke jäätmeid;
4.12.4. probleemtooteid;
4.12.5. käimlajäätmeid;
4.12.6. kogumiskaevude setteid;
4.12.7. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada mahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
4.12.8. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
4.12.9. suurjäätmeid.
4.13. Linna territooriumile paigutatud kogumispunktide asukohad tuleb paigutajal eelnevalt kooskõlastada osakonnaga.
4.14. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab jäätmete kogumismahutid osakond või territooriumi haldaja.
4.15. Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde jäätmete kogumismahuti.
4.16. Garaaži omanik peab:
4.16.1. paigutama garaažis tekkivad jäätmed garaažis paiknevasse kogumismahutisse. Garaažiühistu olemasolu korral on lubatud ühise kogumismahuti kasutamine;
4.16.2. andma jäätmed üle vastavat jäätmeluba omavale isikule;
4.16.3. tagama garaaži ümbruse korrashoiu.

5. Jäätmete vedu ja kõrvaldamine
5.1. Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse tagab jäätmevaldaja.
5.2. Jäätmete vedu teenustööna, taaskasutamist ja kõrvaldamist Tartu linna haldusterritooriumil võib läbi viia ainult jäätmeloa alusel.
5.3. Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need viia osakonna poolt määratud jäätmekäitluskohta.
5.4. Jäätmete vedu elumajade juurest on keelatud ajavahemikul kell 22.00-7.00.
5.5. Jäätmed, mille säilitamine maaüksusel kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb koheselt ära vedada.
5.6. Linna haldusterritooriumil asuva prügila või pinnasetäitekoha haldaja kooskõlastab osakonnaga eeskirjad, kus reguleeritakse jäätmete vastuvõtu ja käitlemise või ladestamise tingimused, seire ja järelhooldus.
5.7. Jäätmekäitluskoha haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab jäätmearuande koostamist ning vajaliku informatsiooni saamist käideldud või ladestatud jäätmete koguste kohta jäätmete üleandjate lõikes.

6. Korraldatud jäätmevedu
6.1. Tartu linna haldusterritooriumil on olmejäätmete valdajatel kohustus liituda korraldatud jäätmeveoga. Olmejäätmete valdajad on korteriühistud või -ühisused, nende puudumisel aga maaüksuse omanikud, millel asub elu- või äriruum või suvila.
6.2. Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tootmismaa sihtotstarbega maaüksused, avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused ega ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine.
6.3. Korraldatud jäätmevedu hõlmab vanapaberit, kartongi ja segaolmejäätmeid. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike.
6.4. Linna haldusterritooriumi veopiirkondadeks jaotamine, jäätmeveo sagedus ja aeg, teenustasu ülempiir ning jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, kehtestatakse Tartu Linnavolikogu määrusega.
6.5. Avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldab linnavalitsus.
6.6. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses veopiirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest.
6.7. Jäätmevaldaja sõlmib jäätmekäitluslepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga hiljemalt korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamise ajaks. Lepingus sätestatakse jäätmete kogumismahuti(te) kasutus ning suurus, jäätmeveo sagedus ja aeg.
6.8. Punktis 6.7. nimetatud jäätmekäitluslepingu sõlmimata jätmisel toimub kogumismahutite tühjendamine vastavalt p 6.4. nimetatud määruses sätestatud sagedusele. Juhul, kui kogumimahuti tühjendamine ei ole võimalik, kuna jäätmevaldaja poolt on täitmata mahuti tühjendamist võimaldavad tingimused, on jäätmevedajal õigus nõuda teenustasu suuruses, millist ta võiks nõuda mahutite tegeliku tühjendamise korral.
6.9. Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvetele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Jäätmeveo teenustasu suurus selgub korraldatud jäätmeveo konkursi käigus.
6.10. Linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui jäätmevaldaja korraldab jäätmekäitluse ise. Jäätmevaldaja võib korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda kuni 3 aastaks.
6.11. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotlemiseks esitab juriidilisest isikust jäätmevaldaja osakonnale avalduse, millele on lisatud jäätmeseaduse § 39 lg 3 nõutavas mahus jäätmekava.
6.12. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas hiljemalt 20. veebruariks osakonnale kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta.

7. Jäätmete põletamine
7.1. Jäätmete põletamine on lubatud ainult vastavat luba omavas ettevõttes.
7.2. Ilma vastava loata on jäätmete põletamine keelatud, välja arvatud ohtlikke aineid mittesisaldavate paberi-, kartongi- ja keemiliselt töötlemata puidujäätmete põletamine katlamajades ja küttekolletes.

8. Jäätmete kompostimine ning kogumiskaevude setete ja reovee käitlus
8.1. Eraldi kogutud aia ja haljastu biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta. Kinnisel territooriumil tekkivad aia ja haljastu biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.
8.2. Lahtine kompostiaun peab paiknema vähemalt 5 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
8.3. Linna haljasaladel tekkivaid aia- ja haljastu biolagunevaid jäätmeid ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja kompostida vastavat jäätmeluba omavas jäätmekäitluskohas.
8.4. Maaüksusel tekkivaid biolagundatavaid köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites).
8.5. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.
8.6. Heitvee kogumiskaevu (sealhulgas välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.
8.7. Kogumiskaevude setteid ja reovett võib vedada Tartumaa keskkonnateenistuse registreeringut omav ettevõtja reovee vastuvõtu sõlme. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile välja arvatud vastava jäätmeloa olemasolu korral.

9. Ohtlikud jäätmed ja probleemtooted
9.1. Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud ja probleemtoodete jäätmed viib jäätmevaldaja kogumispunktidesse või annab üle vastavat litsentsi omavale isikule.
9.2. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale isikule.
9.3. Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumispunktide paigaldamise korraldab osakond. Kogumispunktides võetakse vastu ainult kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid.
9.4. Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat litsentsi omavale isikule.
9.5. Ohtlike jäätmete kogumine:
9.5.1. ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi;
9.5.2. ohtlike jäätmete kogumismahutid peavad olema kinnised;
9.5.3. ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist vastavat litsentsi omavale käitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale;
9.5.4. ohtlike jäätmete kogumist korraldav käitleja peab paigutama kogumist reguleerivad juhised kogumiskohas nähtavasse kohta;
9.5.5. vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kinnistes kogumismahutites, mis välistab nende sattumise atmosfääri, veekogudesse, maapinnale või kanalisatsiooni.
9.6. Probleemtoodete jäätmete kogumise ja kogumispunktide paigaldamise korraldavad tootjad, kooskõlastades selle osakonnaga.

10. Pakendid ja pakendijäätmed
10.1. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse.
10.2. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid.
10.3. Pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid paigaldavad pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga koormatud pakendid, kogumispunktid tihedusega mitte vähem kui üks punkt 1000 elaniku kohta korrus- ja ridaelamutega linnaosades ja üks punkt keskmisel kandekaugusel mitte kaugemal kui 300 m eramutega linnaosades.
10.4. Pakendi ja pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

11. Jäätmekäitluse tehnilised nõuded
11.1. Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumismahutit, mis tagab:
11.1.1. jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;
11.1.2. jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;
11.1.3. tuleohu vältimise;
11.1.4. võimaliku lekke vältimise.
11.2. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
11.2.1. 80, 100, 120, 140, 240, 360, 370, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid kogumismahuteid, mis vastavad EVS-EN 840:2004 standardile ja mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse;
11.2.2. kaanega varustatud 1,5 m³, 2,5 m³ ja 4,5 m³ kogumismahuteid, mis vastavad EVS-EN 840:2004 standardile ja mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse või toimetada käitluskohta;
11.2.3. presskonteinereid.
11.3. Ühe leibkonna jäätmete kogumisel on lubatud kasutada jäätmekäitleja poolt tarnitavad 50 l jäätmekotte. Jäätmeid tohib jäätmekotti paigutada maksimaalselt 10 kg. Jäätmekotid tuleb paigutada aiaga piiratud territooriumil nii, et jäätmekotid on kaitstud sademete, muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest.
11.4. Jäätmekotte võib kasutada jäätmete kogumiseks järgmiste tingimuste üheaegsel esinemisel:
11.4.1. elamus elab kuni 2 inimest;
11.4.2. biolagunevate jäätmete kompostimine on korraldatud vastavalt eeskirja punktile 8.;
11.4.3. taaskasutatavate jäätmete käitlemine on korraldatud vastavalt eeskirja punktile 4. ja 10.1.;
11.4.4. jäätmekottide ja nende paiknemiskohtade korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.
11.5. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.
11.6. Käsitsi ja eriautoga teisaldatavad jäätmete kogumismahutid tuleb tühjendamise ajaks paigaldada jäätmeveoautole ligipääsetavasse kohta tasasele kõvale alusele. Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitse alaseid aspekte.
11.7. Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
11.8. Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab mahuti valdaja.
11.9. Kogumispunktidesse paigaldatud kogumismahutid peavad olema varustatud vastuvõetavate jäätmete liiki, kogumismahuti tühjendaja nime ja telefoninumbrit sisaldava informatsiooniga.
11.10. Jäätmete veo ajal peab tagama, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

12. Lõppsätted
12.1. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine toimub vastavalt jäätmeseaduse § 128.
12.2. Füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud enda tegevuse kohta andma teavet eeskirja nõuete täitmise kohta jäätmekäitluse üle järelvalvet teostavatele ametnikele.
12.3. Eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse jäätmeseaduse § 120.
12.4. Järelvalve eeskirja nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korras.

13. Rakendussätted
13.1. Korraldatud olmejäätmeveo rakendamiseni on jäätmevaldajad kohustatud sõlmima jäätmekäitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama ise neil tekkinud või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta. Juhul, kui jäätmevaldajad veavad jäätmeid ise, peavad nad osakonna nõudmisel esitama isikustatud igakuised jäätmete üleandmise dokumendid jäätmekäitluskohast.
13.2. Aardlapalu prügila sulgemiseks koostab osakond prügila sulgemiskava, mis sisaldab muu hulgas sulgemistööde ajakava ning prügila järelhoolduse toimingute loetelu.
13.3. Tunnistada kehtetuks:
13.3.1. Tartu Linnavolikogu 29. juuni 2000. a määrus nr 31 "Tartu linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine";
13.3.2. Tartu Linnavolikogu 01. märtsi 2001. a määrus nr 59 "Tartu Linnavolikogu 29. juuni 2000. a määruse nr 31 muutmine".

13.4. Määrus jõustub 15. augustil 2005. a.

Aadu Must
Esimees