Määrus: Tartu linna eelarvest kultuuriühingutele, noorteühingutele ja avatud noortekeskustele toetuste andmise kord

§ 1. Korra reguleerimisala

Kultuuriühingutele, noorteühingutele ja avatud noortekeskustele toetuste andmise kord (edaspidi kord) sätestab Tartu linna eelarvest kultuuriühingutele, noorteühingutele ja avatud noortekeskustele toetuse andmise tingimused ja korra.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärgiks on arendada kultuuri- ja noorsootegevust Tartu linnas omaalgatuse toetamise kaudu.

§ 3. Mõisted

Käesolevas korras kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

1) kultuuriühing - Tartu linna haldusterritooriumil registreeritud mittetulundusühing või Tartu linnas tegutsev juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, mille eesmärgiks on kultuuritegevuses osalemine;

2) noorteühing - Tartu linna haldusterritooriumil registreeritud mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on 7-26 aastased ning mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine;

3) avatud noortekeskus - eraõigusliku juriidilise isiku Tartu linna haldusterritooriumil tegutsev noorsootööasutus, mis tegutseb avatud noorsootöö põhimõttel ilma kindlaksmääratud liikmeskonnata;

4) avatud noorsootöö - ilma kindla õppekavata läbiviidav noorsootöö, mis on suunatud noorte omaalgatuse toetamisele ning erinevate noori huvitavate ja arendavate tegevuste läbiviimiseks vajalike tingimuste loomisele.

§ 4. Kultuuri- ja noorteühingute toetamise kriteeriumid

(1) Käesolevas korras nimetatud toetust antakse huvitegevuse korraldamiseks kultuuri- või noorteühingule 7-19 aastase liikme kohta, samuti 19-26 aastase liikme kohta, kes omandab kutse- või kõrgharidust täiskoormusega õppes. Ühingu liikme elukohaks peab rahvastikuregistris olema märgitud Tartu linn.

(2) Käesolevas korras nimetatud toetust antakse huvitegevuse korraldamiseks kultuuriühingule 60-aastase ja vanema liikme kohta juhul, kui sellised liikmed moodustavad ühingu liikmeskonnast vähemalt kolm neljandikku. Ühingu liikme elukohaks peab rahvastikuregistris olema märgitud Tartu linn.

(3) Toetuse taotlemiseks peab ühing olema Tartu linnas tegutsenud vähemalt 1 aasta ning huvitegevus peab toimuma vähemalt 9 kuul aastas 1 kord nädalas.

(4) Käesolevas korras nimetatud toetust antakse kultuuriühingutele, mis tegutsevad rahvakultuuri (koorimuusika, puhkpillimuusika, rahvamuusika, rahvatants, harrastusteater) valdkonnas.

(5) Käesolevas korras nimetatud toetust antakse noorteühingutele mis tegutsevad kunstilis-loomingulise, tehnilise, multimeedia, seikluspedagoogilise või liiklus- või teavitamis- ja nõustamisprogrammiga seotud valdkonnas.

(6) Käesolevas korras nimetatud toetust ei maksta ühingule, mis tegutseb erakoolina või õppeasutuse tunniplaanis ettenähtud tegevuse raamides.

§ 5. Avatud noortekeskuste toetamise kriteeriumid

(1) Käesolevas korras nimetatud toetust antakse eraõiguslikule juriidilisele isikule, mille asutuseks on paragrahvi 3 punktis 3 nimetatud avatud noortekeskus.

(2) Toetust antakse avatud noortekeskuse kasutuses olevate hoonete ja ruumide majandamiskulude ning noortekeskuse töötajate personalikulude osaliseks hüvitamiseks. Toetus koosneb avatud noortekeskuse baastoetusest, personalikulude hüvitamiseks mõeldud toetusest ning toetusest noortekeskuse ruumide pindala ruutmeetri kohta.

(3) Toetust antakse avatud noortekeskustele, mis on nädalas avatud kokku vähemalt 35 tundi ning mille kasutuses olevate ruumide kogupindala on suurem kui 40 m².

(4) Toetuse taotlemiseks peab avatud noortekeskus olema Tartu linnas tegutsenud vähemalt 1 aasta.

§ 6. Toetuse taotlemine

(1) Toetuse taotlemise aluseks on vormikohane taotlus, mis esitatakse Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonnale (edaspidi osakond) iga aasta 1. septembriks. Toetus eraldatakse järgmiseks kalendriaastaks.

(2) Taotluses märgitakse andmed taotleja kohta, taotletav summa ja toetuse kasutamise otstarve.

(3) Kultuuri- ja noorteühingu tegevuseks toetuse taotlemisel lisatakse taotlusele järgmised dokumendid:

1) mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri registrikaardi koopia, mis ei tohi olla vanem kui üks kuu;

2) põhikiri või juriidiliseks isikuks mitteoleva kultuuriühingu tegutsemise aluseks olev leping;

3) põhikirjas ettenähtud organi poolt kinnitatud jooksva aasta eelarve, arengu- ja tegevuskava, korraldatavate ürituste kalenderplaan;

4) andmed tegutsemiskoha olemasolu kohta, millele on lisatud omandiõigust tõendava dokumendi koopia või koopia üürilepingust või muust kasutusõigust tõendavast dokumendist;

5) andmed tegutsemiseks vajalike finantsressursside olemasolu või nende saamise allika kohta;

6) maksuameti tõend taotlejal maksuvõlgnevuste puudumise kohta.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud dokumentidele esitab kultuuri- või noorteühingule toetust taotlev isik osakonnale sama aasta 1. oktoobriks ühingu esindamiseks õigust omava isiku poolt allkirjastatud ühingu liikmete nimekirja vormikohaselt paberkandjal ning elektroonilisel kujul.

(5) Kui osakonnal puudub vaba juurdepääs vastavale andmebaasile võib taotlejalt nõuda kultuuri- või noorteühingu liikme üliõpilaseks olekut tõendava dokumendi esitamist.

(6) Avatud noortekeskuse tegevuseks toetuse taotlemisel lisatakse taotlusele käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid, ning:

1) andmed noortekeskuse tegutsemiskohaks olevate ruumide pindala ning eeldatavate majandamiskulude kohta taotluse esitamise aastale järgneval kalendriaastal;

2) andmed noortekeskuses töölepingu alusel töötavate noorsootöötajate arvu ja kvalifikatsiooni kohta;

3) koopia Tervisekaitseinspektsiooni poolt noortekeskuse ruumide kasutamiseks antud loast.

(7) Osakonnal on õigus käesoleva korra paragrahvis 3 loetletud dokumente taotlejalt mitte nõuda, kui tal on juurdepääs vastavale elektroonilisele andmebaasile.

§ 7. Taotluse läbivaatamine ja toetuse andmise otsustamine

(1) Osakond kontrollib ühe kuu jooksul taotluse esitamisest selle vastavust käesoleva korra 6. paragrahvis sätestatud nõuetele. Puuduste esinemisel teatab osakond sellest taotlejale ning annab kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui taotleja ei kõrvalda nimetatud tähtajaks puudusi, tagastatakse talle esitatud dokumendid ning menetlus toetuse määramiseks lõpetatakse.

(2) Osakond vaatab läbi esitatud taotlused kuni kolme kuu jooksul ning esitab linnavalitsusele ettepaneku toetuse andmise ja toetuse suuruse kohta.

(3) Toetuse eraldamise otsustab linnavalitsus hiljemalt ühe kuu jooksul pärast linna eelarve vastuvõtmist linnavolikogu poolt toetuste andmiseks eelarves eraldatud vahendite piires. Linnavalitsusel on õigus keelduda toetuse eraldamisest taotlejale, kes ei ole esitanud osakonnale käesoleva korra 9. paragrahvi esimeses lõikes nimetatud aruannet.

(4) Toetuse suuruse määramisel on aluseks linnavalitsuse poolt kehtestatud toetuse arvutamise juhend.

(5) Toetuse eraldamisest või eraldamata jätmisest informeerib osakond taotlejat kümne tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsuse vastuvõtmisest.

§ 8. Lepingu sõlmimine

(1) Lepingu sõlmimist, toetuse maksmist ning perioodilist kontrolli toetuse sihipärase kasutamise üle korraldab osakond.

(2) Leping toetuse taotlejaga sõlmitakse kahe kuu jooksul arvates linnavalitsuse poolt otsuse tegemisest toetuse eraldamise kohta. Lepingule kirjutab alla kultuuriosakonna juhataja.

(3) Lepingus sätestatakse:

1) toetuse suurus;

2) toetuse saamise otstarve ja toetuse ülekandmise tähtaeg või maksegraafik;

3) noorteühingute ja kultuuriühingute puhul liikmete arv, kelle eest ühingule toetust makstakse;

4) osakonna õigused toetuse sihipärase kasutamise kontrollimisel;

5) kultuuri- või noorteühingust toetuse saaja kohustus vabastada sotsiaalabi osakonna tõendi olemasolul vähekindlustatud või paljulapselistest peredest pärit 7-19 aastasased liikmed ühingu liikmemaksust, eeldusel, et selliste liikmete koguarv ei ületa 20 % ühingu liikmete koguarvust;

6) sanktsioonid lepingu rikkumise korral;

7) poolte muud õigused ja kohustused.


§ 9. Aruandlus ja kontroll

(1) Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse kasutamise kohta osakonnale vormikohase aruande toetuse kasutamise aastale järgneva aasta 5. jaanuariks.

(2) Kui eraldatud toetuse kogusumma ületab 25 000 krooni on toetuse saaja kohustatud esitama toetuse kasutamise kohta vormikohase aruande osakonnale kaks korda aastas: esimese poolaasta eest hiljemalt toetuse kasutamise aasta 5. juuliks ja teise poolaasta eest hiljemalt toetuse kasutamisele järgneva aasta 5. jaanuariks.

(3) Aruande lisana esitab kultuuri- või noorteühing:

1) ühingu liikmete nimekirja paragrahvi 6 lõikes 4 sätestatud viisil käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhul 1. jaanuari ning lõikes 2 toodud juhul vastavalt 1. juuli ja 1. jaanuari seisuga;

2) liikmemaksu tasumisest vabastatud liikmete nimekirja.

(4) Kontrolli toetuse kasutamise sihipärasuse üle teostab osakond. Osakonnal on kontrolli teostamisel õigus nõuda toetuse saajalt kuludokumentide koopiaid, seletusi ja vahearuandeid ning viibida toetatava tegevuse läbiviimise juures.

(5) Linnavalitsusel on õigus nõuda toetus tagasi või arvutada see ümber:

1) kui toetuse saaja ei esita toetuse kasutamise kohta aruandeid ja/või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumente või esitab valeandmeid toetuse kasutamise kohta;

2) kui toetust ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt;

3) kui toetuse taotlemisel on esitatud valeandmeid;

4) kui ühing või avatud noortekeskus on oma tegevuse lõpetanud enne selle kalendriaasta lõppu, milleks toetus eraldati;

5) muudel lepingus sätestatud juhtudel.

§ 10. Rakendussätted

(1) Määrus jõustub 15. juunist 2004. a.

(2) Kehtetuks tunnistatakse Tartu Linnavolikogu 18. jaanuari 2001 a määrus nr 55 "Noorteühingutele toetuse andmise korra kehtestamine" ja Tartu Linnavolikogu 1. novembri
2001. a määrus nr 89 "Tartu linna eelarvest kultuuriühingutele toetuse andmise korra kehtestamine".




Aadu Must
Esimees