EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
15. mai 2016. a. nr LV-IP-0139 |
| Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu Linnavolikogu 26. juuni 2014. a määruse nr 27 "Koolitoetus" muutmine" eelnõu esitamine |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkti 5 alusel.
§ 1. Tartu Linnavolikogu 26. juuni 2014. a määruses nr 27 "Koolitoetus" tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
"(2) Tartu linnas esimesse, teise või kolmandasse klassi mineva lapsega on võrdsustatud laps, kelle enda ja ühe vanema või muu last kasvatava isiku, kellele makstakse lapse eest riiklikke peretoetusi, elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas, kuid ta läheb Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna soovitusel esimesse, teise või kolmandasse klassi mõne teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil.";
2) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
"5) lapse eest on tasumata koolieelse munitsipaallasteasutuse kohatasu või toidukulu.".
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu Linnavolikogu 26. juuni 2014. a määruse nr 27 "Koolitoetus" muutmine" eelnõu esitamine " juurde
Koolitoetust makstakse 2016/2017. õppeaastal kolmandat korda. 2014/2015. õppeaastal maksti koolitoetust 1. klassi astuvate laste eest. 2015/2016. õppeaastal maksti koolitoetust 1.-3. klassi astuvate laste eest.
2015. aastal muudeti koolitoetuse eraldamise korda selliselt, et koolitoetust oli õigus taotleda üksnes Tartu linnas esimesse, teise või kolmandasse klassi astuvatel lastel. Esimesel aastal ei olnud seatud kooli asukohale piiranguid.
Määruse rakendamisel selgus, et on olemas üks sihtrühm, kes ei õpi väljaspool Tartut pelgalt vanema valikul. Osadele lastele soovitab sotsiaal- ja tervishoiuosakond õppimist õpilaskoduga koolis väljaspool Tartut. Selliste laste vanematel on huvi ja õigustatud ootus saada koolitoetust. Eelnõuga teeme ettepanku anda koolitoetus lastele, kes sotsiaal- ja tervishoiuosakonna hinnangul vajavad tingimusi õppimiseks õpilaskoduga koolis väljaspool Tartut.
Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna andmetel õpib õpilaskoduga koolides 2015/2016. õppeaastal 30 last, kellel on vastav nn suunamine. Need lapsed on kogu põhikooli vanuses, neist on 1.-3. klassi lapsi mõni üksik. Õpilaskoduga kooli suunamine on 1. klassi laste puhul väga erandlik, 2.-3. klassi õpilastel reaalsem. Muudatuse mõju eelarvele on marginaalne.
Teiseks teeme eelnõuga ettepaneku jätta koolitoetus maksmata, kui vanemal on lapse eest jäänud tähtaegselt tasumata lasteaia või -hoiu kohatasu või toidukulu, st vanem on lapse eest, kelle kohta taotleb koolitoetust, Tartu linnale võlg.
Lasteaiajuhid on seisukohal, et taoline meede paneb vanematele suurema vastutuse lasteaiast lahkumisel viimase arve tasumiseks.
Arutati ka varianti, et võlgnevusi linna eest võiks vaadelda laiemalt, kuid see ei ole antud kontekstis võimalik. Nimelt ei tea me, kas Tartu linna ees kohustused täitmata jätnud vanem moodustab lapsega ühe leibkonna või mitte. Oleks ebaõiglane jätta koolitoetus välja maksmata, kui kohustused on täitmata vanemal, kes ei tegele lapse igapäevase kasvatamisega.
Lasteaia kohatasu on seotud konkreetse lapse kuludega, seega on võlgnevus otseselt seostatav koolitoetusega. Kui vanem on linnalt saanud nö hüve, jättes tasumata kohatasu või toidukulu, siis ei peaks ta veel lisaks lisahüve koolitoetuse näol saama.