Tartu Linnavolikogu 16. aprillil 2009. a otsusega nr 501 otsustati taotleda Tartu linnale UNESCO loovlinna tiitlit kirjanduslinna kategoorias. 31. oktoobril 2013 võeti see eesmärgiks ka Tartu uue võimuliidu koalitsioonileppes.
Märtsis 2014 esitas UNESCO kirjanduslinna tiitli taotlemise algatusrühm Tartu linnale taotluse kavandi. Arutelude tulemusena otsustas linnapea jätta esitletud taotluse allkirjastamata, kuna aeg teiste võrgustikku kuuluvate loovlinnade toetuskirjade saamiseks jäi lühikeseks, visioon ja kokkulepe linnale olulistes pikaajalistes eesmärkides ja tegevussuundades sündimata ja erinevate huvigruppide vajadused, ootused ning täpne roll määratlemata.
Järgnevalt hakkas kultuuriosakond töötama välja linna võimalikke strateegilisi eesmärke, võttes aluseks juba koostatud taotluse ning pidades silmas linna arengukavalisi eesmärke. Samal ajal alustati kohtumisi erinevate huvigruppidega, et selgitada välja nende vajadused ja koguda ideid vajadustest lähtuvate tegevuste ja linna pikemaajaliste tegevussuundade planeerimiseks. Tänaseks on kohtutud kultuuriosakonna kõigi allasutustega (v.a. muusikakoolid), linna enda korraldatavate suurürituste läbiviijatega (eesmärgiga panna 2015. aastal rohkem rõhku kirjandusele), koolide ja lasteaedade esindajate ning emakeeleõpetajatega, valdkonnaga seotud asutuste esindajatega (kirjanike liidu Tartu osakond, kirjandusmuuseum, trükimuuseum, Värske Rõhk, Vanemuise teater, Müürileht jt), noortele orienteeritud organisatsioonidega (Domus Dorpatensis jt) ja Tartu Ülikooliga.
Kandideerimisest on eraldi teavitatud suuremate festivalide korraldajaid, et nad otsiksid kokkupuutepunkte enda ürituse ja kirjanduse vahel.
Lisaks koostas kultuuriosakond küsimustiku kõigile 30 munitsipaallasteaiale, millele vastas 18. Küsimustiku eesmärgiks oli kaardistada lasteaedade vajadusi lasteaialaste lugemisharjumuse edendamisel ning teha nendest tulenevalt konkreetseid ettepanekuid tegevuskava planeerimisel. Samasugune küsimustik saadetakse septembris kõikide koolide emakeeleõpetajatele.
Protsessi edukaks lõpule viimiseks teeb kultuuriosakond linnavalitsusele ettepaneku moodustada taotlemise ajaks erinevaid huvigruppe hõlmav komisjon, kelle peamine ülesanne on analüüsida strateegilisi eesmärke ja tegevuskava kirjanduslinnaks kandideerimisel ning need kinnitada. Kuna võrgustikku kuuluva linna staatus on alatine, eeldab see põhjalikult kaalutud eesmärkide seadmist, aga ka erinevate huvigruppide laiapõhjalist toetust valitud arengusuundadele.
Kohtumiste tulemusena ja võttes arvesse juba eelnevalt valminud taotluses väljatoodut, teeb kultuuriosakond loodavale komisjonile ettepaneku järgmiste strateegiliste eesmärkide analüüsimiseks ja kinnitamiseks:
1. Kirjanduselu integreerimine, arendus ja rahvusvahelistumine;
2. Lugemisharjumuse edendamine, sh avalikus linnaruumis kirjanduse populariseerimine; sh lugemisharjumuse edendamine uue meediumi võimaluste abil;
3. Loovkirjutamise, kirjanduse õpetamise ja tõlkimise edendamine;
4. Vabaduse kui põhiõiguse kaitsmine, sh teisitimõtlejatest kirjanike toetamine;
5. Kirjanduskultuuri mitmekesistumise toetamine (rahvaluule ja lõunaeestikeelne kirjandus, Eesti vene kirjandus, esindamata rahvaste, soome-ugri rahvaste ja baltisaksa kirjandus jne)
Samuti on väljatöötamisel eesmärkidele vastav tegevuskava.
Hetkel pooleli oleva protsessi käigus on kultuuriosakond alustanud esialgse tegevuskava väljatöötamist, mis sisaldab muuhulgas järgmisi tegevuste ning projektide kavandeid:
a) Eesti lastekirjanduse Tartu auhinna väljaandmine;
b) igale 1. klassi õpilasele Tartu Linnaraamatukogu lugejapileti andmine ja raamatukogu külastamise tagamine;
c) lasteaiaõpetajate ja lastevanemate lugemis- ja kirjandusalane koolitamine;
d) noorte algatatud lugemise ja kirjandusega seotud projektide toetamine noorte omaalgatusprojektide programmist;
e) munitsipaalkoolide kirjandusürituste täiendav toetamine;
f) Eesti Kirjanduse Seltsi algatatud Bussiluule projekti toetamine;
g EuroSläm 2015 (Euroopa luuleslämmi meistrivõislused) läbiviimine Tartus;
h) Tartu Linnamuuseumi kirjanduslinna ettevalmistavate ürituste toetamine;
i) Noortekeskustes lugemisklubide loomine;
j) Prima Vista rahvusvahelistumise toetamine.
Kokkuvõttes peab kultuuriosakond oluliseks üldiste valdkondlike arengusuundade seadmist ja elluviimist, olenemata tiitli taotlemise lõpptulemusest.