Õigusakti eelnõu: Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2006. a määruse nr 37 "Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine" lisa 2 muutmine" eelnõu esitamine

Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lõike 4 alusel.

§ 1. Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2006. a määruse nr 37 “Tartu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Tartu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine” lisas 2 “Tartu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri" tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 2. Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) allklient - isik, kelle kinnistu veevärgil ja/või kanalisatsioonil puudub liitumispunkt ühisveevärgi ja/või –kanalisatsiooniga ning kes tarbib veeteenuseid läbi teise kinnistu veevärgi ja/või kanalisatsiooni;
2) kinnistu - kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) või hoonestusõigus;
3) kinnistu veevärk ja kanalisatsioon - liitumispunktist kinnistu poole jäävad ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk ja -kanalisatsioon) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist või kinnistult reovee ning sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
4) kliendileping - kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping ühisveevärgist vee võtmiseks ja/või reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
5) kohtpuhasti - puhasti reovee kontsentratsiooni vähendamiseks enne ühiskanalisatsiooni laskmist;
6) olmereovesi - inimese elutegevuse tulemusena üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, reovesi või saastunud vesi;
7) paisutustase - kõrgusmärk, milleni veetase võib ühiskanalisatsioonis tõusta;
8) peatorustik - vee-ettevõtja omandis olev või tema valdusse antud ühisveevärgi- ja/või kanalisatsioonitorustik, millest klienti varustatakse veega või millesse juhitakse kliendi reovesi;
9) purgimiskoht - tekkekohast äraveetud reovee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
10) reostumus - vett rikkuvate võõriste (reoainete, organismide, soojuse vms) sisaldus vees;
11) reoveepuhasti - kogum rajatisi, milles ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu kogutud reovesi puhastatakse nõnda, et seda võib keskkonda ohustamata loodusesse heita;
12) reovesi - üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
13) sademevesi - peamiselt sillutatud aladelt (tänavatelt, katustelt jm) loodusliku päritoluga sademevee kanalisatsiooni juhitav vesi, mis ei ole reovesi;
14) sademevee kanalisatsioon - ehitiste, sealhulgas kraavituse ja seadmete (torustike) süsteem sademevee ärajuhtimiseks;
15) sulgur - kinnistu piiri lähedal paiknev siiber või ventiil kinnistu veetorustiku lahutamiseks peatorustikust;
16) veemõõtesõlm - kinnistu veetorustiku otsas asuv veearvesti koos juurdekuuluva sulgarmatuuriga;
17) ühendustorustik - torustik, mis ühendab peatorustiku liitumispunktiga;
18) ühtlustusmahuti - mahuti reovee vooluhulga, kontsentratsiooni, temperatuuri vms ühtlustamiseks;
19) ühisveevärk ja -kanalisatsioon - ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine ja/või reovee kanaliseerimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav;
20) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni avarii - ühisveevärgi- ja/või -kanalisatsioonirajatiste või seadmete ettenägematu purunemine või riknemine, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja/või reovee vastuvõtt või on ohustatud inimesed, ehitised ja keskkond.“;

2) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse tekstiosa "veetorustikus ega veevõrgus" sõnaga "veevärgis";

3) paragrahvi 5 lõikes 2 jäetakse välja kolmas ja neljas lause;

4) paragrahvi 5 lõikes 3 asendatakse sõna „luba“ sõnaga „lepingut“;

5) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Allkliendile vahendab teenuseid klient nende omavahelise kokkuleppe alusel.“;

6) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kliendile müüdav vee kogus mõõdetakse vee-ettevõtja poolt paigaldatud veearvesti järgi. Veearvesti rikke korral, kui seda ei ole põhjustanud klient, arvestatakse tarbitud vee kogus rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui kliendi tarbimise periood on lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuust kuni uue arvesti paigaldamiseni.“;

7) paragrahvi 9 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“§ 9. Vee arvestus veemõõtesõlme sisustuse või plommide rikkumisel ja valeandmete esitamisel“;

8) paragrahvi 9 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 9 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõike 1“ tekstiosaga “eeskirja § 11 lõike 4“;

10) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ühisveevärgist veevõtt ja ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimine on omavoliline, kui selleks puudub õiguslik alus või kui tegu on järgmiste rikkumistega:
1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt tarbitud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud;
2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reoveemõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud;
3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
4) kinnistu veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus või vee-ettevõtjaga kooskõlastamata on tehtud ümberehitustöid liitumispunkti ja veearvesti vahelisel torustikul;
5) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on rikutud või eemaldatud;
6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;
7) vee-ettevõtja lepinguta toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni;
8) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist;
9) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.“;

11) paragrahvi 12 lõike 2 punktis 6, paragrahvi 13 lõikes 5, paragrahvi 18 lõikes 4 ja paragrahvi 20 lõike 2 punktis 8 asendatakse sõna "piirkontsentratsioon" sõnaga "piirväärtus" vastavas käändes;

12) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 7¹, 7² ja 7³ järgmises sõnastuses:

„(7¹) Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

(7²) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reoveeneeludel kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

(7³) Ühiskanalisatsiooniga liitumispunktis maksimaalselt lubatud paisutustaseme piirväärtuseks on ühiskanalisatsiooni liitumispunktile lähima tänaval asuva kanalisatsiooni vaatluskaevu luugi pinnast 10 cm kõrgem pind ja Emajõe lammi alal Emajõe pinna maksimaalne veetase.“;

13) paragrahvi 13 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“§ 13. Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused ja reostusgrupid“

14) paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate reostusgrupid ja piirväärtused on järgmised:

Reostusnäitaja	Mõõtühik	I grupp	II grupp	III grupp	Piirväärtus
BHT7	mg/l	kuni 290	291-750	751-1400	1400
hõljuvaine	mg/l	kuni 300	301-720	721-1300	1300
Püld	mg/l	kuni 4,9	5-15	16-30	30
Nüld	mg/l	kuni 25	26-75	76-90	90
KHT	mg/l	kuni 500	501-1500	1501-2500	2500
pH		6 kuni 9	6 kuni 9	6 kuni 9	6 kuni 9
naftasaadused	mg/l	kuni 0,29	0,3-1,0	1,1-5	5

15) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kogus mõõdetakse reovee arvesti abil või loetakse võrdseks ühisveevärgist tarbitud vee kogusega, v.a eeskirja § 14¹ sätestatud juhul.";

16) paragrahvi 14 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa “või esitama muud vee-ettevõtjale vastuvõetavad andmed reovee hulga määramiseks”;

17) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Vee-ettevõtja võib üks kord 10 aasta jooksul vähendada kliendilt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee kogust, kui vee tarbimine on kasvanud kliendi veetorustiku avarii tõttu ja erineb eelneva aasta tarbimisest 20%. Vähendamise arvestuse aluseks on avariile eelnenud aastase perioodi tarbimine, mille alusel leitakse keskmine päevane kanalisatsiooniteenuse tarbimise maht. Antud mahust lähtuvalt leitakse ka avariilise perioodi kanalisatsiooni juhitava reovee kogus. Sellisel moel arvestus eeltingimus on, et:
1) klient on varasema aasta jooksul tasunud arved tähtaegselt;
2) klient ei ole eelnevalt liitumislepinguta ja tasu maksmata tarbinud vee-ettevõtja poolt osutatavad teenuseid;
3) kliendi kinnistult ei juhita sademevett ühiskanalisatsiooni.“;

18) eeskirja täiendatakse paragrahviga 14¹ järgmises sõnastuses:

„§ 14¹. Kastmiseks kasutatud vee arvestus

(1) Ühisveevärgist kastmiseks vett kasutada sooviv klient esitab vee-ettevõtjale kastmisvee avalduse mittekanaliseeritud reovee arvestamiseks hiljemalt 10. juuniks.

(2) Kastmisvee kogus (mittekanaliseeritud reovee kogus) määratakse kliendi suvise (juuni-august) ja talvise perioodi (oktoober-märts) tarbimise vahena.

(3) Kastmisvee soodustuse saamiseks on kliendil kohustus teatada veearvestite näidud seisuga 30. oktoober, 31. märts, 31. mai, 31. august 5 tööpäeva jooksul eelnimetatud kuupäevadest arvates. Vee-ettevõtja nõudmisel peab klient esitama veearvesti näitu tõendava foto (soovitavalt digitaalselt).

(4) Kui klient ei ole õigeaegselt teatanud veearvesti näitu või on teatanud ebaõiged näidud, ei koosta vee-ettevõtja suvise ja talvise tarbimise võrdlust.

(5) Vee-ettevõtja teeb tagasiarvestused (kreeditarved) septembrikuu jooksul.“

19) paragrahvi 19 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Klient on kohustatud teenuste eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Vee-ettevõtja võib nõuda maksmisega viivitamise eest viivist, mis ei või olla suurem kui 0,05% tasumata summalt päevas.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2014. a.

Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2006. a määrusega nr 37 on kinnitatud Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri (lisa 1) ning Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (lisa 2).

Käesoleva eelnõuga tehakse ettepanek muuta Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja (edaspidi eeskiri). Olulisemad muudatused on vee koguse arvutamise korra määramine veearvesti rikke korral (§ 7 lg 1), reo- ja sademevee reostusnäitajate reostusgruppide määramine (§ 13 lg 2), veetorustiku avarii korral ühiskanalisatsiooni juhitud reovee koguse vähendamise aluste ja korra määramine (§ 14 lg 4) ja kastmiseks kasutatud vee arvestus korra määramine (§14¹). Eeskirja on täpsustatud ja ajakohastatud ka muus osas.

1) § 2 muudatustega on jäetud välja mõisted, mida eeskirjas ei kasutata või mis jäävad eeskirjast välja seoses alljärgnevate muudatustega, osa mõisteid on täpsustatud tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muudatustest ning lisatud on mõned uued mõisted;

2) § 4 lõike 2 sõnastus viiakse kooskõlla määratletud: tekst "veetorustik ega veevõrk" asendatakse sõnaga "veevärk";

3) § 5 lõikes 2 jäetakse välja kolmas ja neljas lause (Olmereoveest oluliselt kangemat reovett võetakse vastu ainult vee-ettevõtja nõusolekul. Vee-ettevõtja võib reovee kohta kehtestada piirreostumuse või muud vastuvõtutingimused), kuna reovee reostusnäitajate piirväärtused kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse § 8 lg 4 p 2 kohaselt volikogu poolt ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas. Eeskirjas on ühiskanalisatsiooni juhitava vee reostusnäitajate piirväärtused ja reostusgrupid kehtestatud §-s 13;

4) § 5 lõikes 3 asendatakse sõna „luba“ sõnaga „lepingut“ - ühiskanalisatsiooni reovee ja/või fekaalide purgimiseks ei väljastata luba, vaid vee-ettevõtjaga peab sõlmima lepingu;

5) § 6 lõike 2 sõnastus muudetakse selgemaks. Eeskirja §-s 2 täpsustatakse allkliendi mõistet (allklient on isik, kelle kinnistu veevärgil ja/või kanalisatsioonil puudub liitumispunkt ühisveevärgi ja/või –kanalisatsiooniga ning kes tarbib veeteenuseid läbi teise kinnistu veevärgi ja/või kanalisatsiooni) ning temale toimub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse vahendamine kokkuleppel vee-ettevõtja kliendiga;

6) § 7 lõikes 1 täpsustatakse ühisveevärgist müüdava vee koguse arvestamise korda veearvesti rikke korral, juhul kui seda ei ole põhjustanud klient;

7) § 9 pealkirja (Vee arvestus veearvesti puudumisel) muudetakse (Vee arvestus veemõõtesõlme sisustuse või plommide rikkumisel ja valeandmete esitamisel), kuna paragrahvis tunnistatakse kehtetuks veearvesti puudumisel vee koguse arvestust reguleerivad sätted ja jäetakse alles vee koguse arvestuse põhimõtted veemõõtesõlme sisustuse või plommide rikkumise või valeandmete esitamise korral;

8) § 9 lõiked 1 (kliendi poolt tarbitud vee kulunormid) ja 2 (kliendi kohustus teatada elanike arv) tunnistatakse kehtetuks, kuna igal kliendil peab olema veearvesti;

9) § 9 lõike 3 muudatuste kohaselt on vee-ettevõtjal õigus kohaldada veekulu arvutamisel veemõõtesõlme sisustuse või plommide rikkumise või valeandmete esitamise korral veekulu arvutamise põhimõtteid, mida kohaldatakse omavolilise veekasutuse korral;

10) § 11 lõikes täpsustatakse rikkumiste, mida loetakse omavoliliseks ühisveevärgist veevõtuks ja ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimiseks, kirjeldusi. Kirjelduste koostamisel on arvestatud 01. jaanuaril 2015. a jõustuvat ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 4² sõnastust;

11) §12 lg 2 punktis 6, § 13 lõikes 5, § 18 lõikes 4 ja § 20 lõike 2 punktis 8 asendatakse sõna "piirkontsentratsioon" sõnaga "piirväärtus" vastavas käändes, kuna eeskirja § 13 lõikes 2 ja lõigetes 3 ja 4 osundatud aktides on määratud piirväärtused;

12) § 12 lõigetega 7¹, 7² ja 7³ lisamisega täpsustatakse nõudeid ja meetmeid uputuste vältimiseks;

13) § 13 pealkirja muudetakse ja lisatakse reostusgrupid, kuna nimetatud paragrahvi lisatakse reostusgrupid;

14) § 13 lõikesse 2 lisatakse ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate reostusgrupid. Samasuguste reostusnäitajatega reostusgrupid olid kehtestatud Tartu Linnavalitsuse 21. märtsi 2006. a määrusega nr 12 "Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hindade kehtestamine". Nimetatud määrus tunnistati kehtetuks seoses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muudatustega, mille kohaselt määrab vee-ettevõtja veeteenuse hinna pärast Konkurentsiameti poolt hinnataotluse kooskõlastuse saamist. Konkurentsiameti selgituste kohaselt peavad reostusnäitajate reostusgrupid olema kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas;

15) § 14 lõiget 1 muudetakse ja lisatakse viide erandile, mille puhul ei mõõdeta kliendilt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kogust reovee arvesti abil või ei loeta võrdseks ühisveevärgist tarbitud vee kogusega;

16) § 14 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa “või esitama muud vee-ettevõtjale vastuvõetavad andmed reovee hulga määramiseks”, kuna juhul, kui klient saab osa või kogu vee muust veeallikast, saab tegelikku ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kogust mõõta ikkagi reovee arvestiga, muude andmete alusel reovee koguse määramine on problemaatiline;

17) § 14 täiendamisega lõikega 4 sätestatakse kliendile võimalus taotleda teatud tingimustel ühiskanalisatsiooni juhitud reovee koguse vähendamist avarii tõttu kasvanud veetarbimise tõttu;

18) eeskirja täiendamisega §-ga 14¹ sätestatakse klientidele võimalus taotleda erandina ühisveevärgist kastmiseks kasutatava vee mahaarvamist kanaliseeritava reovee arvestusest. Vee-ettevõtja on seda võimalust klientidele juba varem pakkunud ning kliendid on seda võimalust ka kasutanud;

19) § 19 lõikest 2 muudetakse ja täpsustatakse viivise nõudmist. Viivise nõudmine ei ole vee-ettevõtja kohustus, vaid õigus.

Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja terviktekst - väljajäetav osa on läbi kriipsutatud, lisatud osa on värviline tekst.

Lisa 2 terviktekst koos muudatustega.doc