| Ettepanek/vastuväide | Seisukoht |
| Tartu Linnavolikogu 20.03.2014. a otsuse nr 58 eelnõu menetlemise ajal tehtud ettepanekud ja märkused |
Tajo Kadajas
20.03.2014
1) Mina arvan, et linn võik omaenese initsiatiivil suurte paneelmajade rajoonidesse planeerida paneelmajade juurde täiendavad parkimise alad, millised vastaks kõigile vajalikele nõuetele ja arvestaks tänapäeva autostumise tegelikku olukorda. | 1) Arvestatud.
Teemaplaneering näeb ette eraldiseisvate parkimisalade kavandamise linna initsiatiivil. |
2) Ja loomulikult toetama ka majaühistuid rahaliselt selle nõukogudeaegse jama ümbertegemises. Näiteks minu elukohas Kaunase pst 32 annaks ilma rohelist ala ja puid vähendamata laiendada autode parkimisala ühe täiesti mittevajaliku 2 meetri laiuse ja 30 meetri pikkuse kõnniteejupi arvel. Kalasaba moodi parkides lisanduks ca 15 parkimiskohta. Ja ümbruskonnas on igal pool majade juures mingid reaalsed laiendamise võimalused olemas, kui
otsida lahendusi. | 2) Selgitus. Tartu Linnavolikogu 27.02.2003. a määrusega nr 23 on kinnitatud "Toetuse andmise kord elamute ümbruste asfalteerimistööde tegemiseks", mille alusel on võimalik toetust saada. koos joonistega on eraldi dokumentidena leitav teemaplaneeringu dokumentide hulgast.
Lepinguid eramaal avaliku parkimise korraldamiseks olemasolevates parklates seni sõlmitud ei ole. Perspektiivselt on
Anne tn 46, Anne tn 48, Anne tn 48a kruntide ja lähiala detailplaneeringuga kavandatud eraomandis olevale maale 60 avalikult kasutatava parklakoha rajamine. Vastavalt detailplaneeringule peavad parkimiskohad olema rajatud hoonele kasutusloa andmise ajaks. Kinnistusraamatusse on kantud Tartu linna kasuks tähtajatud tasuta isiklikud kasutusõigused detailplaneeringuga kavandatava parkimisala avalikuks kasutamiseks.. Parkla korralduse selgemaks ja arusaadavamaks muutmisega tegeletakse lähitulevikus teemaplaneeringuväliselt. |
Aarne Suits, EuroPark Estonia OÜ Tartu kontor
5) Kuulasin tänasel volikogul Raimond Tamme ettekannet ja vastuseid küsimustele.
Lihtsalt väike täpsustus ja minu käsutuses olev info teemal eraomanduses parklates teatud kohtade kasutusele andmise kohta linnaelanikele öiseks parkimiseks.
Kivilinna Konsumis kus opereerime tekitasime sümboolse tasu eest teatud kohad kus saaksid elanikud parkida. Paraku huvi on madal. Analüüsisin meile tulnud meile, mulle isiklikult helistanud klientide kõnesid ja üldnumbri kõnesalvestusi siis läbiv nõudmine on, et mul on korter ja ma pean saama seal piirkonnas tasuta parkida. Jääb kõlama sõna „tasuta“.
Uurisin võimalust korraldada seal lähedal Maxima krundil tasulist parkimist aga nõudlus sellele puudub. Leitakse kõikvõimalikud kohad (muruplatsid, kõnniteed jms) peaasi, et saaks tasuta.
Minu mõte on, et ei linn ega ka eraomanik ei peaks kinni maksma nö vabaplaneeringualade elanike parkimist. Selleks, et elukeskkond nendes kortermajade ümbruses säiliks näengi ainsa võimalusena autode parkimist parklates, mis on selleks otstarbeks kohandatud. | 5) Selgitus.
Avalikustamisel on korduvalt soovitud nn Maxima parkla (Jaama tn 203) kasutamist, kuid majadest eemalasuvates parklates soovitakse valvega teenust. Teemaplaneeringuga on reserveeritud maad valvega parkimise korraldamiseks. |
Arengu- ja planeerimiskomisjon
12.03.2014. protokoll
()
6) linnavalitsusel kaaluda, kas oleks põhjendatud tühistada praegu kehtiv nõue, et enam kui kümnekohalised parklad peavad olema varustatud õlipüüduritega. | 6) Selgitus.
Ettepaneku puhul on tegu kogu linna lahkvoolse ühiskanalisatsiooni korraldust puudutava ettepanekuga, mille üle otsustamine ei saa toimuda mittevaldkondliku teemaplaneeringu raames.
Nõue kehtib Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2006. a määrusest nr 37 tulenevalt kõigi rajatavate parklate kohta (sh kaubanduskeskused ja uusarendusalad), olemasolevatele parklatele kohaldatakse nõuet rajatiste rekonstrueerimisel või laiendamisel. Ühtlasi reguleerib kanalisatsioonivarustuse kavandamist Eesti Standard EVS 848:2013 "Väliskanalisatsioonivõrk", mis näeb ette parkimisplatsidelt lähtuva sademevee eelpuhastamise vajaduse. vastuvõetud Tartu linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavas aastateks 2012-2025 (ÜVK) selliseid tegevusi ja kulusid ette nähtud ei ole.
Tartu Linnavalitsus koostöös võrguettevõttega kaalub muda-õlipüüdurite nõude kaotamist või muutmist täiendavalt ÜVK korralisel üle vaatamisel.
Teemaplaneeringu seletuskirja, üldiste põhimõtete punktid 18 ja 19 liita ning täiendada sõnastust järgnevalt:
Suuremad kui 10 kohalised parklad varustatakse muda-õlipüüduritega või korraldatakse nendelt lähtuvate sademevee eelpuhastus koostöös võrguettevõttega.
Kui sademevett ei saa immutada ega ole võimalik pikendada viibeaega enne juhtimist suublaks olevasse veekogusse, siis tuleb sademevesi suunata lahkvoolsesse ühiskanalisatsioonivõrku. |
| Avaliku väljapaneku käigus tehtud ettepanekud ja vastuväited |
Peep Männiksaar 15.04.2014.
Ettepanek Tartu linna üldplaneeringu teemaplaneeringu "Vabaplaneeringuga alade parkimispõhimõtted" korrigeerimiseks Uus 63D krundil (Ala 1).
Tartu linna üldplaneering (2005) näeb Uus 63D krundile ette puhke- ja virgestusrajatiste maa (ÜR).
Kehtiv teemaplaneering "Vabaõhu mängu - ja spordiväljakud" näeb Uus 63D ala (planeeringus positsioon 22) perspektiiviks: spordiplats koos jalgpallistaadioni, võimlemispuude ja muu sellisega. Soovitatakse kaaluda ka näiteks liikluslinnaku rajamist.
Hetkel on pooleli jäänud koolistaadioni murukattega väljak kasutusel liikumisharrastajate poolt pallimänguks ja rühmiti liikumisharrastusteks. Ala lõunanurka on rajatud killustikkattega umbes 900 m2 suurune parkimisplats, mis on täies mahus kasutatud vaid üksikutel kuumadel suvepäevadel Anne kanalis suplejate poolt. Muul ajal pargib seal 3 – 5 sõiduautot ja 1 – 3 veokit või bussi.
Praegune teemaplaneeringus näidatud parkimisala kitsendab liigselt ala kasutamist liikumisharrastuseks ja vähendab tulevikuväljavaateid ülalmainitud planeeringute kohaste puhke- ja virgestusrajatiste väljaehitamiseks. Krundi Uue tänava poolses osas on puurkaevu 30 m sanitaarkaitsetsoon, mis välistab seal millegi rajamise.
Samuti peab > 100 kohaga parkla asuma elamu akendega seinast 30 m kaugusel, praeguses planeeringus on parkimisala elamu Pikk 86 akendega fassaadile lähemal. Kuni 100 kohaga parkla vähim kaugus akendega seinast on 20 m.
7) Teen ettepaneku näha ette kuni 2800 m2 suurune umbes 100-kohaline parkla võimalikult Pika tänava äärde alloleval joonisel näidatud alale. Parkimisala tuleks hetkel olemasolevast ~ kolm korda suurem. | 7) Arvestada osaliselt.
Seletuskirja üldiste põhimõtete punktis 11 sätestada:
Parkimisalade edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS 843:2003, mis muuhulgas sätestab ka vähimad kaugused elamutest.
Korrigeerida teemaplaneeringut selliselt, et parkimisala ei oleks hoonetele lähemal kui 30m, samas mahus laiendada parkimisala krundi sügavusse.
Arvestades perspektiivi, kus eraldiseisvad ühisveevärgi puurkaevud suletakse, tekib virgestusala laiendamise võimalus Uue tänava suunal. |
8) Teen ettepaneku arvata planeeringu tekstist (lk 15) välja lause „Alale kavandatakse parkimismaja või -rajatiste püstitamist (parkimismaja rajamine võib toimuda II etapis)“. Parkimishoone ja puurkaevu sanitaarkaitseala vahele jääv roheala jääb kitsaks eespool mainitud puhke- ja virgestusrajatiste ehk spordiplatsi rajamiseks, avaparkla konfiguratsiooni saab hõlpsalt muuta.
 | 8) Arvestada.
Korrigeerida teemaplaneeringu seletuskirja. Alale kavandatakse parkimisrajatise püstitamine, perspektiivis võib teenus olla tasuline. |
Oleg Andla, KÜ Mõisavahe 46 juhatuse esimees
16.04.2014
9) KÜ Mõisavahe 46 juhatus teeb vastavalt teemaplaneeringule nr TP-11-001 „Vabaplaneeringuga alade parkimispõhimõtted“ ettepaneku vastavalt lisatud skeemidele laiendada linna maal meie maja aadressil Mõisavahe 46, Tartu ees asuvat parklat 5 parkimiskoha võrra. Majas on 144 korterit ja vaid 66 parkimiskohta. See leevendaks mõnevõrra meie maja elanike parkimisvõimalusi. Skeemid on tehtud REGIO kaartide baasil. Mõõdud on mõõdulindiga üle kontrollitud.
 | 9) Arvestatud.
Teemaplaneeringu lahendus võimaldab majade juures asuvate parklate laiendamist Annelinnas 30% ulatuses. Täpsemaid lahendusi hoonete kaupa teemaplaneeringus ei anta.
Parkla laiendamine saab toimuda pärast teemaplaneeringu kehtestamist koostatava täpsema projekti alusel. Projekteerimise eelselt otsustatakse muuhulgas ka maa kasutamise tingimused.
|
KÜ Kase (Kaunase pst 32),
KÜ Paju 1-U (Kaunase pst 33),
KÜ Toomingas 1 (Kaunase pst 34)
14.04.2014.
10) Kaotada sõidutee keskelt sõidusuundasid eraldav endine prügikastide paigutamise ala.
11) Endisele vaibakloppimise alale planeerida täiendavad autode parkimiskohad.
12) Laiendada parkimist Kaunase puiestee T26 krundil asuva Kaunase pst 25 ja 26 kruntide poolse kõnnitee arvelt.
13) Kindlasti ei poolda me parkimisala laiendamist majade vahelise kõrghaljastusega haljasala arvelt.
 | 10-13) Arvestatud.
Teemaplaneeringu lahendus võimaldab majade juures asuvate parklate laiendamist Annelinnas 30% ulatuses. Täpsemaid lahendusi hoonete kaupa teemaplaneeringus ei anta.
Taotletud tegevuste elluviimine saab toimuda pärast teemaplaneeringu kehtestamist koostatava täpsema projekti alusel.
|
Uudo Männik, KÜ Tartu Uus 3
17.04.2014
14) Esindan KÜ Tartu Uus 3. Meie ühistu parkimisvõimalused on väga nigelad. Majaesine asfalteeritud maa kuulub linnale (Raekoja tn suunas) ja lõppeb lahtise sadevete kraaviga, millest vesi ära ei jookse, kuna äravoolu kalle settekaevu on vale (äravoolu toru kaevu on kõrgemal kui kraavi põhi). Sama kraav haiseb suvel ja levitab kärbseid ja sääski st on äärmiselt antisanitaarne, on ohtlik ka lastele kes mängides võivad kukkudes saada raskeid vigastusi. Elanikud on avaldanud korduvalt selle kraavi likvideerimise suhtes arvamust, et kui teha see kraav kinniseks ja selle võrra laiendada majaesist ala, siis mahuks rohkem autosid parkima. Oleks ikka abiks. Kuna on ehitatud ümbruskonda uusi maju, siis ka paljud nende majade elanikud püüavad meie maja ees parkida.
Igatahes parkimisprobleem on terav, samuti see lahtine „solgikraav” Tartu linnas, peaaegu kesklinnas 2014.a. veel.
 | 14) Selgitus.
Kraavi rekonstrueerimine kinniseks ning selle asemele muude rajatiste kavandamine on võimalik lahendada eraldi projektiga ning selliseks tegevuseks puudub vajadus planeeringu koostamiseks. Teemaplaneeringu ülesandeks on üldiste parkimispõhimõtete määratlemine. |
Svetlana Krupko, KÜ Põhja 2
21.04.2014
15) Pöördume Teie poole seoses tekkinud parkimisprobleemiga.
Kortermajas Põhja pst 2 on 55 korterit, kuid parkimiskohti maja juures on ainult 8. Tihti esinevaks probleemiks ongi autole parkimiskoha leidmine.
Majade vahel Põhja pst 2 ja Lääne 3 on suur maapind, mille alal võiks laiendada parklatsooni.
Paluksime vaadata läbi kõik võimalused parklatsooni laiendamiseks.
 | 15) Arvestatud.
Teemaplaneeringu lahendus võimaldab majade juures asuvate parklate laiendamist Annelinnas 30% ulatuses. Täpsemaid lahendusi hoonete kaupa teemaplaneeringus ei anta.
Linna maal asuva parklaala projekteerimisele on võimalik asuda pärast teemaplaneeringu kehtestamist. Projekteerimise eelselt otsustatakse muuhulgas ka maa kasutamise tingimused. |
Kalle Kulbok
06.05.2014.
16) Teen ettepaneku sätestada seletuskirjas üldise põhimõttena:
Olemasolevate vabaparklate maa-alal detailplaneeringute algatamisel tuleb kavandada sobivad kompensatsioonimehhanismid parkimiskohtade vähenemise korral. | 16) Arvestada osaliselt.
Üldiste põhimõtete punkti 17 parandada:
Uute hoonete rajamisel või olemasolevate hoonete funktsiooni muutmisel tagatakse parkimine vastavalt standardis toodud mahule. Olemasolevates elamutes korterite arvu suurendamisel tuleb tagada parkimiskohad vähemalt 80% ulatuses standardis toodud mahust. Olemasolevate või planeeritud parkimisalade hoonestamisel tuleb need sobivas kauguses samaväärsete parkimisalade rajamise või planeerimisega asendada. |
17) Teiseks tasub kaaluda sedagi, et reguleerida üldplaneeringus parklate kaitsevööndi ulatust (10 meetrit teemaa piirist) ning sätestada, et parkimist ei korraldata liiklusväliste teabevahenditega.
Vt teeseaduse § 13 ja § 34 ning ka kohtulahendit Europark v linnavalitsus, mis varasemat MKM määruse sõnastust teeseaduse § 13 sõnastusest ülimuslikuks pidas :) | 17) Arvestada osaliselt.
Planeeringu üldiste põhimõtete punkti 11 täiendada. Parklate plaanilahendus ja liikluskorraldus peab olema kavandatud lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest ja standardist EVS 843:2003 "Linnatänavad" ning eeskätt olema kõigile liiklejagruppidele ohutu ja üheselt mõistetav (liikluskorraldus on korraldatud liikluskorraldusvahenditega, katte märgistus on üheselt mõistetav ja arusaadav).
Tänava kaitsevööndi määramine teemaplaneeringuga ei ole mõistlik. Teeseaduse § 13 lõikes 1 loetletud eesmärkide (rajatiste kaitse, teehoiu korraldamine, liiklusohutuse tagamine, rajatiselt lähtuvate mõjude vähendamine) tagamiseks tuleb parklate rajamisel lähtuda Eesti Standardis EVS 843:2003 sätestatud kujadest ja muudest nõuetest. |