EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| INFORMATSIOON |
|
Tartu
|
03. aprill 2007. a. nr LVK-I-0003 |
| Informatsioon linnavolikogu sotsiaalkomisjonile tööst tagastatud eluruumide üürnikega |
20.03.2007. a seisuga on linnavarade osakonnas tagastatud eluruumi üürnikena arvel 358 üürnikku.
Õigusjärgsetele omanikele tagastatud majade üürnike arvestust hakati pidama Tartu Linnavolikogu 09. juuni 1994.a. määruse nr. 33 "Munitsipaaleluruumide üürileandmise kord Tartu linnas" täiendamisel alates 10.jaanuarist 1995. a. Käesoleval ajal reguleerib tagastatud eluruumi üürnike arvestuse korda Tartu Linnavolikogu 21.12.2000. a määrus nr 51 "Omandireformi õigustatud subjektile tagastatud eluruumi üürnike arvestuse kord". Arvestust peetakse linnavarade osakonnas ja koostöös ettevõtluse osakonna registriteenistusega toimub pidevalt registriandmete korrastamine. Juhul kui linnavarade osakonda laekub informatsioon, et nimekirja kantud isik ei ela tegelikult selles eluruumis, kontrollib linnavarade osakonna töötaja fakti kohapeal. Kui kontrollimise käigus selgub, et üürnik ja tema perekonnaliikmed on elama asunud teise kohta, kustutatakse majaomaniku avalduse alusel tagastatud eluruumi üürnikuna arvel olev isik nimekirjast (edaspidi registrist). Registrist kustutamise kohta saadetakse üürnikule teatis.
Ajavahemikus 1995 -märts 2007. a on tagastatud eluruumide üürnike registrisse kantud 2182 üürnikku, registrist kustutatud 1826 üürnikku.
| Aasta | Registrisse kantud üürnike
arv | Registrist kustutatud
üürnike arv |
1995 | 726 | - |
1996 | 365 | - |
1997 | 224 | 15 |
1998 | 225 | 197 |
1999 | 155 | 356 |
2000 | 116 | 178 |
2001 | 98 | 192 |
2002 | 82 | 244 |
2003 | 56 | 49 |
2004 | 47 | 182 |
2005 | 36 | 185 |
| 2006 | 46 | 210 |
| märts 2007 | 6 | 16 |
| kokku | 2182 | 1824 |
Tagastatud eluruumide üürnikele on Tartu Linnavolikogu õigusaktidega kehtestatud eluruumi ostmiseks mitmeid võimalusi. Laenu, ostmis- ja kolilmistoetuse saamine toimub Sihtasutuse Tartu Eluasemefond kaudu. Tagastatud eluruumide üürnikele on Tartu Linnavolikogu õigusaktidega kehtestatud eluruumi ostmiseks järgmised võimalused. Laenu ja ostmistoetuse saamine toimub Sihtasutuse Tartu Eluasemefond vahendusel Tartu Linnavolikogu 25.06.1998. a määrusega nr 54 ja 07.04.2005. a määrusega nr 101 “Tagastatud eluruumide elanikele laenude ja toetuste andmise kord” sätestatud alustel.
Laenu pakutakse eluaseme ostmiseks ülemmääraga 400 000 krooni intressiga 4% aastas ja laenu saab taotleda 20 aastaks ning laenu 90% tasumisel kustutatakse 10%. Eluaseme ostmiseks pakub fond tagastamatut abi ehk toetust kuni 40 000 krooni, kuid mitte rohkem kui omaniku toetus ja toetust võib taotleda nii üürilepingu alusel kasutatava kui ka muu eluaseme ostmiseks.
Tagastatud eluruumi elanik, kes ei kasuta eluaseme ostmiseks pakutavaid tooteid, kuid siiski asub teisele elamispinnale ning vabastab tagastatud eluruumi, saab taotleda tagastamatu abina kolimistoetust summas 20 000 krooni ümberasumisega seotud kulude katteks. Linna poolt eraldatud eluruumi ümberasujale on toetuse suurus 3 000 krooni.
Tartu Eluasemefondi poolt viidi 2005. a läbi sundüürnike küsitlus õigusjärgsetele omanikele tagastatud majades elavate üürnike olukorra ja tulevikuväljavaadete kohta. Samalaadsed küsitlused on läbi viidud 1998. a ja 2002. a. Tartu Eluasemefondi poolt tagastatud eluruumide üürnikele pakutud toodete kohta on saadetud postiga kahel korral linnavarade osakonnast kõikidele registris olevatele üürnikele reklaamlehed. Viimati toimus Tartu Eluasemefondi poolt tagastatud eluruumide üürnikele pakutud toodete kohta reklaamteatiste postitamine 2006. a juulikuus. Reklaamteatised väljastati üürnikele, kes on kantud linnavarade osakonnas peetavasse tagastatud eluruumide üürnike registrisse.
Arvestuslikult oleks Tartu linna tagastatud eluruumide üürnike leibkondade arv ligikaudu 3000. Registris mitte arvelolevatest isikutest võib veel esitada taotluse tagastatud eluruumide üürnikena registrisse kandmiseks prognoositavalt ligikaudu 120 leibkonda. Ülejäänud on tõenäoliselt ise lahendanud oma eluasemeprobleemi.
2182 üürniku leibkonnast on saanud Tartu linnalt korteri omandada:
- läbi enampakkumiste 170 üürniku perekonna;
- linnale kuuluva eluruum või sotsiaaleluruum on eraldatud 191 üürniku perekonnale: sellest 2005. aastal 8 üürniku perekonnale, 2006. aastal 19 üürniku perekonnale ja märtsi 2007 seisuga on eraldatud 1 üürniku perekonnale;
- kasutanud SA Tartu Eluasemefondi teenuseid (laene, kolimistoetusi, ostutoetusi) 941 üürnikku, kellest 2006. aastal 83 üürnikku. 2006. a väljastati 8 laenu kogusummas 2,28 miljonit krooni, eluaseme ostmise toetuse lepinguid sõlmiti 8 kogusummas 320 tuh. krooni ja kolimistoetusi väljastati 67 korral kogusummas 729 tuh. krooni. 2007. aasta kolme kuuga on kolimistoetusi makstud 10 üürnikule.
- saanud pankadest eluruumi ostmiseks EVP laenu 243 üürnikku;
- lahendanud eluruumi küsimuse muul moel 637 üürniku perekonda.
Linna ja EAF abiga lahendati 2006. aastal 102 sundüürniku perekonna probleem.
Sotsiaalabi osakonna andmebaasist selgub, et tagastatud eluruumide üürnikke võeti arvele sotsiaaleluruumide taotlejatena 2005. aastal 8, 2006. aastal 24 ja märtsi 2007 seisuga 6. Arvelt on kustutatud sotsiaaleluruumide taotlejaid 2005. aastal 1, 2006. aastal 7 ja märtsi 2007 seisuga ei ole arvelt kustutatud ühtegi taotlejat.
Tagastatud eluruumide üürnikel, kes kasutavad linnale kuuluvaid üürikortereid on pikendatud sotsiaaleluruumide kasutamise üürilepinguid aastate lõike järgmiselt: 2005. aastal 35, 2006. aastal 33 ja märtsi 2007 seisuga 24 üürnikul.
Pidevalt kasvab tagastatud eluruumide üürnike arv, kes taotlevad sotsiaalabiosakonna kaudu linnale kuuluvaid sotsiaaleluruume. 2005. aastal menetleti taotlusi 55 korral, 2006. aastal 66 korral ning 2007.aastal märtsi seisuga on menetluses olnud taotluste arv juba 35.
Arvestades sissetulekuid on tagastatud eluruumide üürnike arv, kes ei suuda oma eluasemeprobleemi lahendada ja vajavad sotsiaaleluruumi või munitsipaalkorterit ligikaudu 150- 200 üürniku perekonda (383 - 500 leibkonnast).
Tagastatud maja üürnike üürileping kehtib lähtuvalt omandireformi aluste seadusest ja elamuseadusest 3+5+5 aastat. Peale seda on võimalik sõlmida üürniku ja omaniku vahel võlaõigusseadusest lähtuv eluruumi üürileping, kui pooled sellega nõus on.
2006. aastal lõppes nn 13 aastane periood 21-l, 2007. aastal lõpeb 64-l leibkonnal üürileping ja 2008. aastal lõpeb 82-l üürnikul üürileping. Eelpooltoodud andmete aluseks on tagastatud eluruumide üürnike arvestus.
2007. aasta eelarvesse on planeeritud vahendeid elanike ümberpaigutuseks s.h Hiinalinna projekti arendamiseks ja ka tagastatud maja üürnikele eluruumide ostuks kokku summas 5,713 milj. krooni.
Tagastatud maja üürnikele korterite ostmiseks on võimalik taotleda toetust Kredex-ilt kuni 50%. Projekti käigus tuleks kasutada sildfinantseerimist, kuna Kredex eraldab oma vahendid peale tööde teostamist ja finantseerimist. Kredex-ilt laekunud ja 2007. a laekuvate rahaliste vahendite andmeid iseloomustab järgnev tabel:
Kredex-ilt linnale ülekantud raha:
| Rahasumma (kroonides) | Laekumine | Remont/ostmine |
| 585 000 | 20.12.2006 | kolme 1-toalise ostmine |
| 225 234.13 | 21.02.2007 | 6- korteri remont |
| 528 155.87 | 01.03.2007 | kahe 2-toalise ostmine |
| 420 227 | 01.03.2007 | kahe 1-toalise ja ühe 2-toalise ostmine |
| KOKKU 1 758 617 |  | |
Kredex-ilt on 2007.a veel saada:
| Taotletud rahasumma (kroonides) | Laekumine | Remont /ostmine |
| 201 079 | | 4- korteri remont |
| 793 500 | | ühe 1-toalise ja kahe 2-toalise ostmine (1-toaline on ostetud 18.09.2006) |
| KOKKU 994 579 | | |
Kõik kokku 1 758 617+994 579=2 753 196 krooni.
LVO 2007. aasta eelarves on 5,713 milj kr (elanike ümberpaigutuse real vahendeid)
Vajadus
Korterite müügipakkumine 9,950 milj kr (17 vaba korterit Fr Tuglase 13; keskmine hind ~585tuh kr- kui saame allahindlust, mahuvad ka tehingukulud selle sisse)
KredExiga leping 1,5 milj kr ( KredExi lepingu järgi peame ostma 2007 kaks 2-toalist korterit)
"Hiinalinna" projekt 1,6 milj kr ( sõltuvalt läbirääkimistest, aga ilmselt kaks 2-toalist korterit vms)
Vajadus kokku: 13,05 milj kr
Puudu vahendeid 7,337 milj kr, mida LVO taotleb lisaeelarvest
s.h.
Lisaeelarvesse juba esitatud taotlus 3,568 milj krooni ( KredExist + müügist laekuvad summad)
Veel vaja juurde 3,769 milj kr ( nt Fortuuna 18 müügist laekuvad vahendid)
Kui linnavalitsus saab osta KredExi abiga Fr. Tuglase 13 majja praegu 17 vaba olevat korterit, siis saaks linn KredExist tagasi 2007 lõpp-2008 algus ca ~3,3 milj kr.
7,337 milj kr lisamisel saaks 2007. a:
1. Täita kehtiva lepingu KredExiga ja osta kaks 2-toalist korterit;
2. Osta "Hiinalinna" projekti raames 2 korterit;
3. Osta Fr Tuglase 13-s sundüürnikele 17 korterit või siis 30 korterit ( vaja otsustada).
Mõistlik oleks osta ära ka ülejäänud 13 korterit ehk 13x~590tuh kr = 7,67 milj kr. Seega oleks lisaks eelpool mainitud vajadusel veel juurde vaja 7,67 milj krooni ja millest hiljem laekuks KredExist tagasi ca 2,6 milj kr.
Linnavarade osakonna tegelevad tagastatud eluruumide üürnike kui ka omanike nõustamisega juristid.
Alates jaanuarist 2007. a on käinud LVO juristide vastuvõtul nädalas kesmiselt 28 tagastatud
eluruumide üürnikku.
Põhiprobleemid on majaomanike soov muuta üürilepingu tingimusi, tõsta üürimäärasid, soov sõlmida üürileping, millega muutuvad üürimise tingimused. On koostatud tagastatud tagastatud eluruumide üürnike palvel vastuseid üüri suurendamise kui ka üürilepingute ülesütlemistele. Palju probleeme on seotud halbade elamistingimustega tagastatud eluruumides.
Tagastatud eluruumide üürnike registris olevate isikute analüüs annab ülevaate selle kohta, et enamus neist, kes on tänase seisuga jäänud tagastatud eluruumi üürnikuks, ei suuda ise oma eluaseme probleeme lahendada. Enamus neist on üksikud vanurid, kellel puudub võimalus muretseda eluruum laenu abil või üürida korter.
