|
|
|
TARTU LINNAVOLIKOGU ISTUNGI STENOGRAMM |
|
|
Tartu |
04. detsember 2014. a. nr 16 |
Päevakord:
- Istungi avab linnavolikogu esimees Aadu Must:
Austatud volikogu, alustame oma järjekordset istungit. Palun kõigil sisse võtta oma töökohad ja asume tööle. Avan linnavolikogu 16. istungi. Kohal on 32 volikogu liiget. Oma puudumisest on teatanud ja palunud vabandada meie head kolleegid Hele Everaus, Tarmo Noop, Jaan Sõrra ja Imre Mürk. Oma hilinemist on viisakalt palunud vabandada Lemmit Kaplinski. Kutsutud külalistena osalevad meie istungil järgmised isikud: need on Urmas Klaas, Jarno Laur, Kajar Lember, Valvo Semilarski, Vladimir Šokman, Tiia Teppan ja Jüri Mölder. Meile kõgile on välja jagatud istungi päevakorra projekt ja ma palun, teen ettepaneku lisada sinna veel üks täiendus. On ettepanek lisada päevakorrapunktis number 10 Tartu linna 2015. aasta eelarve esimene lugemine ettekandjaks ka linnapea Urmas Klaas ning anda esimesena sõna linnapeale. Muide, meie heades sõpruslinnades ja põhjamaade linnavolikogudes on see raudne reegel, et enne eelarve esitamist teeb poliitilise avalduse linnapea. Kas keegi nõuab selle täienduse hääletamist või teen ettepaneku seda aktsepteerida? Kas keegi nõuab hääletamist? Ei nõua. Oleme selle paranduse projekti sisse kirjutanud. Järgnevalt panen hääletusele päevakorra tervikuna koos juba aktsepteeritud täiendusega.
HÄÄLETAMINE: istungi päevakorra kinnitamise poolt 34, vastu ei ole.
Oleme päevakorra kinnitanud ja enne selle täitmise juurde asumist on sõna arupärimise üleandmiseks esmalt Jüri-Ott Salmil ja seejärel Jüri Kõrel.
J.-O. Salm:
Head volikogu liikmed, hea volikogu esimees ja külalised. Arupärimine abilinnapeale Kajar Lemberile seonduvalt Tartu linna 2015. aasta eelarvega. Palume esitada eelarvest välja jäänud eelarveettepanekud ning põhjendused tehtud valikute kohta, lähtudes muuhulgas Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise korrast. Vabakunna hinnangul, arupärimisele on alla kirjutanud ka Gea Kangilaski ja Jüri Ginter, meie hinnangul ei ole volikogul võimalik teha eelarve osas informeeritud otsust, kui eelarvega koos ei ole esitatud eelarvest välja jäänud eelarveettepanekuid ning põhjendust tehtud valikute kohta. Varasemalt, mööname, on Kajar Lember tutvustanud meile linnamajanduse vajadusi, muuhulgas ka haridusasutustele tehtud ettekirjutusi. Meil on võimalik olnud näha tabeleid, kus siis on maksumused ja esialgsed prioriteedid, näiteks haridusasutuste renoveerimise osas, kuid me sooviksime, et need dokumendid esitataks ka kirjalikult ja oleks väga teretulnud, kui need esitatakse ka eelnõu lisana. Ühtlasi märgin ära, et vastava teabe avalikustamine aitaks kaasa ka koalitsioonileppe eesmärkidele ja tegevustele, siinhulgas siis jätkata kaasava eelarve printsiibi rakendamist. Tänan.
J. Kõre:
Lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud volinikud ja külalised. Annan üle arupärimise, mis puudutab Tartu jäätmekäitluses toimunud ümberkorraldusi viimasel ajal. Nimelt on pakendi- ja pakendijäätmete kogumiseks kasutusele võetud uued, varasemast erineva konstruktsiooniga konteinerid ja kuna konstrukstsioonist tulenevalt on neile võimalik sisse panna ainult ca 20 cm läbimõõduga pisiesemeid, siis langeb osa taaskasutatavatest pakenditest ringlusest välja ja läheb olemprahina emba-kumba kas ladestamisele või põletamisele. Nii palju, kui mina tean, Tartu linnas eelistatud põhimõte jäätmekäitluses on see, et toetada just jäätmete sorteerimist, taaskasutust jne. Me esitame arupärimise, mille sisuks on milline on siis tänapäeval kehtiv põhimõte, sest me leiame, et eelnevalt kehtiv põhimõte on osaliselt kõrvale lükatud. Miks, milline on põhjendus, et ei ole enam otstarbekas jäätmete sorteerimist ja taaskasutust teha ja mõned konkreetsed küsimused veel selle kohta. Annan arupärimise üle. Aitäh.
A. Must:
Aitäh. Olen vastu võtnud kaks arupärimist ja anname need kohe ka menetlusse. Head kolleegid, asume oma päevakorra täitmise juurde.
1. Ilmatsalu tn 11 krundi detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
- ettekandja abilinnapea Jarno Laur:
Väga austatud volikogu esimees, head volikogu liikmed. Esimene tänane planeering on Ilmatsalu tn 11 krundi jagamise kohta tehtava planeeringu algatamine ja üksi krundi jagamiseks seda võibolla vaja nii palju ei olegi, aga vaja on ka muuta seal täna planeeritud sihtotstarvet. Nüüd krunt on ka täna hoonestatud, seal asub, ja selle järgi on võibolla lihtne orienteeruda, seal asub Veeriku Maxima ja ka tänane planeeringulahendus, mis seal kehtib, näeb ette kuni kahe hoone rajamise, nii et iseenesest sellesse konteksti see planeeringualgatus ehk taotlus sobib. Nüüd see soov on aga mitte teenindus- ja kaubandusasutuse tegemiseks sinna, vaid tegelikult selle algataja näeb ette tootmistegevuseks vajaliku hoone, ca 2500 ruutmeetrise pindalaga äri- ja tootmishoone rajamist. Soov on teha see kahekorruseline, suhtelise kõrgusega kuni 9 meetrit ja selleks asjast huvitatud isikuks on tegelikult meditsiinitehnika tootmise ja müügiga tegelev firma. Nüüd kuna tegu on üldplaneeringut muutva planeeringulahendusega, siis on kohustuslik kaaluda ka keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust ja seda on eelhinnangu käigus ka tehtud. On leitud, et kuna see ümbritsev ala on nii ehk teisti tootmisiseloomuga ja otstarbega ja selle tootmistegevuse iseloom on selline, mis ei too kaasa olulisi mõjusid selles piirkonnas, siis eraldi keskkonnamõju strateegilist hindamist läbi viia eelhinnangu põhjal vaja ei ole ja, nagu ikka, eelhinnangut on meil konsulteeritud ka keskkonnaametiga, kes peab sellega ka nõustuma. Ettepanek volikogule olekski algatada Ilmatsalu tn 11 krundi detailplaneering, mis oleks üldplaneeringut muutev, eesmärgiga kaaluda võimalusi krundi jagamiseks ja moodustatava krundi maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks kahjuliku välismõjudeta väike- ja äriettevõtete maaks ning siis moodustatavale krundile uue kahekorruselise äri- ja toomishoone ehitamiseks. Lisaks on oluline osa sellest eelnõust ka see, et jätta algatamata selle detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Muud tingimused on eelnõus toodud suhteliselt üldistena, neid saab alati täpsustada planeerimistegevuse käigus. Oluline on siin muidugi see suhteline kõrgus kuni 9 meetrit, mis seab piiri sinna kuni kahele korrusele ja ega siin muud ei ole. Veel on oluline märkida juurdepääs Ravila tänavalt, kusjuures säilub siis ka Maxima eraldi juurdepääs Ilmatsalu tänavalt, vabandust, nüüd läks vastupidi, juurdepääs uuele krundile Ilmatsalu tänavalt ja Maxima säilib ikkagi Ravila tänavalt. Krundi kõrghaljastus peaks siis Ilmatsalu tänava ääres alles jääma, seal on tänavaäärne puuderivi, kokku krundil peaks olema ca 10 protsenti kõrghajastusega kaetud. Ja rohkem väga spetsiifilist midagi selles algatamise otsuses ei ole.
- kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Verni Loodmaa:
Aitäh, esimees Must, head volikogu liikmed, külalised. Arengu- ja planeerimiskomisjon käsitles kõneksolevat planeeringut oma viimasel koosolekul, mis toimus 26. novembril. Komisjon kuulas samamoodi, nii nagu täna ka volikogus Jarno Lauri ettekannet ja oli üsna üksmeelne, et siin ja täna me võiksime selle detailplaneeringu algatada. Aitäh.
A. Must:
Aitäh. Palun, kas kaasettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Verni, eelmine kord oli päris hea, kui oli tandem juba laua taga võtta. Võta koht siia sisse ja läheme edasi sõnavõtujärjega.
V. Loodmaa:
Aitäh, härra esimees, aga tervis ja liikumine eelkõige.
A. Must:
Õige, ma olen lugenud, ajakirjas oli ka kunagi, et liikumine on naise tervise ja ilu pant. Meestest rääkimata. Sõnavõtusoove ei ole. Kas on repliigisoove? Lõppsõnavajadust? Nähtavasti ei ole, kuna ei ole diskussioon alanud. Panen otsuse hääletusele.
HÄÄLETAMINE: otsuse vastuvõtmise poolt 36, vastu ei ole.
2. Tulika tn 1, N. Lunini tn 12, N. Lunini tn 14, N. Lunini tn 16 ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine
- ettekandja abilinnapea Jarno Laur:
Lugupeetud volikogu. Mõnikord jõuavad algatatud planeeringud ka kehtestamiseni ja üks selline näide on siis täna siin. Planeering algatati 2012. aasta oktoobris ja selle eesmärgiks oli põhiliselt Tammelinna-Veeriku sotsiaalkeskuse või siis perekeskuse rajamiseks sobiva lahenduse leidmine. Te näete, et see detailplaneering iseenesest ühte otsa pidi ulatub Ravila tänavasse, teist otsapidi Lunini tänavasse, see Tulika tänava jupp planeeringualas on oluline just nimelt juurdepääsuküsimuste lahendamiseks. Nüüd lisaks sellele sotsiaalkeskuse korraldamisele on oluline muidugi, kui me vaatame seda planeeringu lahendust, enamus sellest asjast on muidugi parkimis- ja liikluskorraldus ja iseenesest arvestades piirkonda ja seda tarvidust, mis on Maarjamõisa nii õppehoonete kui kliinikumi juures, on selge, et ka see on mitte vähetähtis aspekt kogu selle planeerimise juures. Kolmandaks loomulikult siis Maarjamõisa nii öelda mõisasüdame järgijäänud hoonete restaureerimine. Nüüd kokku see planeeringuala on ca 3 hektarit. Üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsioonideks haridus- ja teadushoonete maa, muu ühiskondlike hoonete maa ja väikeelamute maa ja üldseisukohana võib ka öelda, et selliselt on planeering igati üldplaneeringuga kooskõlas ja arvestab seda. Nüüd planeeringulahendus näeb ette Tulika tn 1, N. Lunini 16 ja Ravila 19 kruntide baasil uue krundi, mis on siis lahenduses positsioon 1 tähistatud, moodustamise ja sinna ehitusõiguse andmise sotsiaalkeskuse rajamiseks. Sinna on lubatud ehitada üks hoone suurima ehitusaluse pindalaga kuni 700 ruutmeetrit ja kuni kahe korrusega. Parkimine tuleb lahendada oma krundil ja krundil on siis ka vastavad parkimiskohad selleks ette nähtud. Nüüd positsioon 2 on eraldi Maarjamõisa peahoone ja selle abihoone osa sellest planeeringust ja planeering näeb lihtsalt ette nende hoonete restatureerimise. Ülejäänud positsioonid numbritega 3-7 on erinevad liiklus- ja parkimislahendused, mis osaliselt ka täna ju tegelikult on rakendatud, osaliselt ilmselt tulevikus viiakse ellu. Planeeringuvaidlusi selle detailplaneeringu käigus esile kerkinud ei ole. Avalik väljapanek on toimunud aprillis 2014 ja sellega on võimalik meil jõuda planeeringu kehestamiseni täna. Kõik.
- kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Verni Loodmaa:
Aitäh, hea esimees, head volikogu liikmed. Üsna lühike on minu ettekanne, komisjoni liikmed olid üksmeelel selles osas, et selle planeeringu võiks täna siin kehtestada. Aitäh.
A. Must:
Kas kaasettekanne tekitas küsimusi? Ei tekitanud. Aitäh kaasettekandjale. Sõnavõtusoove ei ole. Kas keegi soovib kasutada repliigivõimalust? Ei soovi. Praktika ütleb, et sellisel juhul ei ole ka lõppsõnavajadust. Ei ole. Panen otsuse hääletusele.
HÄÄLETAMINE: otsuse vastuvõtmise poolt 39, vastu ei ole.
3. Eha tn 8 krundi detailplaneeringu vastuvõtmine ning avalikule väljapanekule suunamine
- ettekandja abilinnapea Jarno Laur:
Hea volikogu. Hea võimalus võtta vastu, saata avalikule väljapanekule üks suhteliselt väikene planeering, mis käsitleb ühte elamukrunti ja on igati kooskõlas meie linna üldplaneeringu kui ka Karlova teemaplaneeringuga ja mis on volikogu ees üksi sellel põhjusel, et ta Karlova miljööalasse kuulub. Muud põhjust ei peaks olema, kuidas öelda, mitte ebaolulise, kuid siiski mastaabilt nii väikese planeeringuga tegeleda. Krunt ise on 721 ruutmeetrit suur ja Karlova teemaplaneeringu kohaselt on nähtud hoonestusala ette Eha tänava äärde, suurimaks ehitusaluseks pindalaks on teemaplaneeringus ette nähtud 180 ruutmeetrit, korruselisuseks 2-3 ja see lahendus, milleni planeerijad on jõudnud, näebki ette, et ehitusõigus üksikelamule oleks suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 150 ruutmeetrit ja abihoonele suurima lubatud ehitu aluse pindalaga 60 ruutmeetrit, kusjuures on siis fikseeritud, et kokku nende hoonete ehitusalune pindala ei tohi ületada 180 ruutmeetrit, mis on teemaplaneeringus sätestatud pind. Kuidas ta jaguneb elumaja ja abihoone avahel, on juba edasise elu ja valikute ja soovide küsimus. Juurdepääs krundile on ette nähtud Eha tänavalt ja parkimine on lahendatud krundil. Rohkem tarka ei oskagi selle kohta öelda.
- kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Verni Loodmaa:
Aitäh, hea esimees ja volikogu liikmed. Just sama ammendava ettekande, nagu siin täna volikogus, pidas Jarno Laur ka komisjoni istungil ja komisjon on seda meelt, et volikogu võiks täna selle planeeringu vastu võtta ja avalikule väljapanekule saata. Aitäh.
A. Must:
Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh kaasettekandjale. Sõnavõtusoovid? Neid ei ole esitatud. Repliigisoovid? Ei ole. Kas selleks volitatud isikutest keegi soovib kasutada lõppsõnavõimalust? Ei soovi. Panen otsuse hääletusele.
HÄÄLETAMINE: otsuse vastuvõtmise poolt 41, vastu ei ole.
4. Turu tn 2, Soola tn 8, Soola tn 4 ja Soola tn 4a kruntide ning lähiala detailplaneeringu kehtestamine
- ettekandja abilinnapea Jarno Laur:
Aitäh, hea volikogu. Läbi erinevate ja ei saa öelda, et mitte kõige lihtsamate menetlusprotseduuride ja vaidluste ja avaliku debati on jõudnud kehtestamisotsuseni ka Turu 2, Soola 8, Soola 4 ja Soola 4a kruntide ja lähiala detailplaneering, mida siis, lubage, ma edaspidi lihtsuse huvides ütlen siis bussijaama planeeringuks. Viimane kord, kui me olime volikogus selle planeeringuga, siis volikogu otsustas planeeringu saata avalikule väljapanekule ja nagu me ka kõik kas siis otse osaledes või meedia vahendusel oleme kuulnud ja osa saanud, et debatid on tõesti olnud märkimisväärsed, kõikehõlmavad, paljusid kaasavad ja ka rohkelt vaidlusi tekitavad. Nüüd iseenesest need vaidlused on sõlmunud mõne olulise punkti juurde või punkti ümber. Ennekõike on need olnud siis liikluslahendus, kus on olnud vaidlusi selle üle, kuidas ehitada üles liiklusskeem bussijaama kvartalis. Väga oluline vaidluste kese on olnud siis selle küsimuse juures, kas Soola tänav tänases mõttes autoliikluse tänavana peaks muutuma hoopiski jagatud ruumi põhimõtte alusel tegutsevaks tänavaks, kus eelisõigus on ennekõike kergliiklejail, see on üks selline oluline vaidluspunkt, millele on väga paljud ettepanekute esitajad, kes avaliku arutelu käigus oma ettepanekutega välja tulid, rõhunud. Alternatiiviks siis tegelikult selles põhilahenduses sisaldub väga oluline kergliikluse rõhutamine ja esiletõstmine, aga sellisel tingimusel, et meil ikkagi sõidutee gabariidid ja funktsioonid säilivad ja võimaldavad bussijaamal ka seda bussijaama funktsiooni paremini täita ehk iseenesest ma usun, et kergliikluse olukord kogu selle planeeringu kehtestamise järgselt, eriti mis puudutab ühendust Annelinn-kesklinn ja edasi Maarjamõisa, Lõunakeskus, olulisel määral paraneb. See on märkimisväärne ruum, mis kergliiklusele juurde tuleb. Teine asi, ja siin on nüüd ka oluline, et väljapaneku käigus me ikkagi jõudsime neid ettepanekuid kaaludes selleni, et kergliikleja on eelistatud Soola tänaval. Nii nagu ta silla pealt maha tuleb, on ta eelisseisundis kuni Turu tänavani ja Turu tänaval ta siis piltlikult läheb äärekivist alla, vahepeal ta ei... nii öelda tema prioriteetsus ei muutu, et autod, väljasõidud, need arvestavad kergliiklejaga ehk see peaks olema päris sujuv. See laius sellel teel on seal 6 meetrit. Kahjuks me edasi Soola tänavaga teispool Turu tänavat sama laia promenaadiga jätkata ei saa, kuna lihtsalt füüsiliselt seda ruumi seal ei ole, küll aga saame me seal ca 4 meetrise teega edasi minna siis kuni Kalevi tänavani, kust oleks võimalik minna edasi, kergliiklus suundub, ükskõik, kas ta läheb Karlovasse Pargi tänava kaudu või Riia tänavat pidi üles mäkke. See on ka see põhjus, miks me tegelikult seda Soola tänava muutmist pigem selliseks jalakäigualaks ei ole toetanud, sest siiski Soola tänav, arvestades bussijaama ja arvestades ka kõiki neid muid vajadusi, mis seal kruntidel on, vajab autoga juurdepääsu. Nüüd teine oluline selline sõlmpunkt nendes vaidlustes avaliku väljapaneku ajal, aga ka hiljem maavanema juures järelvalve tegemisel, on olnud siis see arhitektuurne küsimus ehk siis küsimus sellest, et kuidas tagada see olukord, et Soola tänava ääres ei oleks sellist võreseina, mis tavaliselt igasuguseid garaaže, parkimisrajatisi ja muid ümbritseb. Kuidas tagada, et see oleks atraktiivne, esteetiliselt nauditav tänavaruum? Tuleb tunnistada, et siin on olnud äärmiselt palju ettepanekuid, valdav enamus neist on sellisel tasemel, et neid on võimalik arvestada projekteerimise käigus, edasises töös, mis iganes, et planeeringus paraku akvaariumikalade liiki, kes ujuvad kuskil klaasi taga, me määrata ei saa. See on natuke võibolla lihtsustatud, aga põhimõtteliselt see linnaruumi atraktiivsuse küsimus on ju kõigile ühtemoodi arusaadav. Kolmas oluline sõlmpunkt on olnud selle eelnõu või selle planeeringu avaliku arutamise juures siis nii bussijaama siseruumi kui ka selle bussijaama manööverdusala, busside manööverdusala ruumi piisavus. Ka see on olnud nüüd koht, kus avaliku väljapaneku käigus me kaasasime näiteks Ilmar Pihlaku, kes on Eesti Vabariigi vastava standardi väljatöötaja, ja kõik arvamusi esitanud liikluseksperdid ühtekokku oma inseneriteenistusega ja piltlikult öeldes ei lasknud enne ruumist välja, kui üks kõiki osapooli rahuldav ja vaideid maha võttev lahendus on leitud. Ja selline lahendus tõepoolest leiti, toimusid ka füüsilised katsed selles osas, et kuidas see kõik ära mahub ja toimub, need on iseenesest võibolla üpris unikaalsed lood, kus planeeringu käigus selliseid asju ja vigureid tehakse, aga arvestades asja olulisust, on see vajalik. Lisaks olid lahendust vajavad asjad ka juurdepääsud teistele kruntidele. Põhimõtteliselt enamuses nendes sõlmpunkti küsimustes linnavalitsus mingis osas sai arvestada neid ettepanekuid, mingis osas jäid need arvestamata, ja need, mis jäid arvestamata, kõik arutati läbi järelevalve menetluse käigus maavanema juures. Maavanem tegi ka siis valdavas osas otsuse, mis ühtis Tartu linnavalitsuse tehtud otsuste ja valikutega, aga muuhulgas maavanem siis järelevalve menetluse käigus tegi ka neli päris konkreetset ettepanekut, mida linn siis koos planeerijate ja arendajatega arutas ja mille osas siis ka maavanema ettepanekud kõik vastu võeti ja planeeringulahendust vastavalt muudeti. Need muudatused olid siis, ja alustame võibolla ehk ka kõige lihtsamast, vaidlused, mis puudutasid Soola tänava nende turutaguste kruntide ehk siis Sadama asumi kruntide omanike vastulauset...
(raamatukogus kostab häiresireen)
A. Must:
Vahetund.
J. Laur:
See oli vast nali.
M. Jääger:
Meil teatris ükspäev ei olnud.
A. Must:
Jätkame istungiga.Ükspäev oli küll tulekahu, aga...
J. Laur:
Pinge on üleval, aga kärsahaisu veel ei ole tulnud. See ettepanek puudutas siis tõesti neid turutaguseid krunte ja nende juurdepääsu. Ja tõepoolest, juurdepääs nendele kruntidele käib täna seda Soola tänava juppi pidi, kus planeeringulahenduse kohaselt tulevikus ei saa autoga sõita, vaid seal sõidavad kergliiklejad ja kõnnivad ja jalutavad ja jooksevad ja selletõttu on loomulik ka nende krundiomanike soov näha selle lahenduse juures seda, kuidas tagatakse juurdepääs kruntidele. See tänaseks planeeringulahenduseks muutunud juurdepääs on siis selline, et Tartu linn, juhul kui see kergliiklustee rajatakse ja sealtkaudu siis juurdepääs saab likvideeritud, tagab juurdepääsu Sadama tänava pikenduse kaudu silla alt. See on juurdepääs, mis peaks rahuldama nende kruntide tänast tarvidust. See ei rahulda kindlasti olukorda, kus sinna kruntidele tekib uus hoonestus, näiteks selline, mida kavandab kesklinna üldplaneeringu eskiislahendus. Sellisel puhul tuleb nende kruntide arendajal see uus ja uut liiklust rahuldav lahendus planeeringu käigus välja töötada, aga tänaste kruntide kasutusotstarvete juures on see linna pakutav ajutine juurdepääs igati küllaldane. Taolise põhjendusega jäi ka maavanem nõusse. Nüüd teine oluline asi oli siis kõik see, mis puudutas arhitektuurset lahendust ja aktiivset tänavaruumi ja aktiivset fronti, kus maavanem tegi ettepaneku, et planeeringus sätestatud sõnad "soovitavalt" või "võimaluse korral" oleksid sõnastatud imperatiivselt, et "tuleb" ja kõik. Me loomulikult nõustusime selle maavanema ettepanekuga. Selle asja juures ehk keerulisem osa on see, et me üritasime ka sisustada, mida see aktiivne front tähendab, ja mulle tundub, et selle arutelu käigus nii planeerijaga kui arendajaga me jõudsime ka arusaamisele, et see on ennekõike siis funktsionaalselt see, mida vajab bussi pealt tulija, sest sinna Soola tänava sellele poolele me ennekõike näeme, et seal on need, kes tulevad bussi pealt maha, kes tulevad bussi pealt tulijatele vastu ja läbiv liiklus valdavalt on teisel pool teed, kus on kuuemeetrine promenaad, nii et sinna me ei näe ette, et sinna tekiksid teenused, mis tooksid ekstra selle teenuse tarbimiseks inimesi, aga teenused, mis on vajalikud seal nii ehk teisiti olevatele inimestele. Lisaks infod ja muud asjad, mis on ka kujunduslikult võimalik teha nii, et anda sellele majale arhitektuurselt selline elavam ilme ja vältida seda nii öelda võreseina efekti, seda efekti, et see on nii öelda tagahoov. Tuleb tunnistada, et kõigi majade puhul kipub olema see asi, et kuskil peab nende see tagumine pool ka olema ja eks see on arhitektide asi, et kuidas see maja pöörata sedamoodi välja, et see kõik, mis tavaliselt on tagahoovis, on peidetud maja sisse. Nii ka selles planeeringus on prügid ja kõik muud asjad, kaubaveod, mis ühe kaubakeskuse juurde ja ühe iga muu maja juurde käivad, on tegelikult peidetud hoone sisse, nii et sellist väga mingit haisvat nurka sinna kuskile ei teki. Nüüd viimaseks ma jätsin siis selle võibolla kõige magusama teemaderingi, mis puudutas ruumide piisavust ja seda, mis käib sinna ootesaali sisse ja mis on perrooni laiused. Nüüd kaalusime veel kord kõigi nende ruumide piisavust ja ennekõike alustaks siis perroonist. Väljapanekule saadetud planeeringulahenduses oli perrooni laius kõige kitsamas kohas ehk siis selle saki juures, kuhu buss oma nina paneb, oli 3 meetrit. Maavanem on teinud ettepaneku, et see oleks 3,8 meetrit. Nüüd arutades seda asja selgub, et põhimõtteliselt see 0,8 meetrit on võimalik teatud ümberkorraldustega saavutada ja selliselt ka planeeringulahendust on muudetud. Tegelikult, ütleme, see tavaline laius nüüd perroonil peaks küll olema selline, et sellised ootavad grupid, kes seal bussi ukse juures on, et nende kohapealt on tegelikult selle perrooni laius siiski suurem, see on kõige kitsam koht. Tänases bussijaamas on kõige kitsam perrooni koht, ma arvan, mingi 1,2 meetrit. Nüüd ootesaali miinimumpind. Ootesaali minimaalne pind iseenesest on ju sätestatud juba planeeringu algatamisel ja me oleme seda käsitlenud selliselt, et see siseruumi suurus, mis on otseselt bussiliiklusega seotud, bussiliiklejatega seotud, peaks olema minimaalselt 850 ruutmeetrit. Teiselt poolt on meil ühistranspordi korraldaja ehk siis ka sellesama Tartu maavanema manitsus planeeringu menetluse käigust, et see ei tohiks ka olla liiga suur, sest selle liiga suure ülalpidamine on täpselt samuti kulu, mis tuleb kõigi bussiga liiklejate taskust ehk siis piletirahast. Ja seetõttu asusime ka seisukohale, et see 850 ruutmeetrit on piisav, kuid täpsustasime siiski seda, et selle minimaalse pindala sisse ei kuulu trepid, liftid, eskalaatorid ja arvestuslikult 2,25 meetri laiused nii öelda ostukeskuse külastajate juurdepääsuteed ehk siis selline majasisene liikumine, seal ei olegi mingit selgepiirilist eristatust, aga nii öelda tinglik arvestuslik 2,25 meetrit, mis on kõnnitee laius standardi kohaselt, et see siis selle miinimumpinna hulka ei kuulu. Kindlasti on oluline ka see, et planeeringulahenduses seda terminali siseruumide kujundust, jaotust erinevate teenuste vahel ei ole, sest see on projekteerimise ülesanne need ära paigutada. Planeering annab selgelt ruumi suuruse ja need teenused, mis peavad olema igal juhul siis selle 850 ruutmeetri juures tagatud ja me arvame, et see on piisav. Selliste muudatustega ja vaidlustega lõpuks maavanem pidas võimalikuks planeering kehtestada või et me saadaks selle kehtestamisele ja sellega minu ettekanne vist on niikuinii ajaliselt täis.
A. Must:
Avaldan tunnustust ülitäpse ajaraami sisse mahtumise eest. Tahtsin just anda märku, et kohe lõpeb aeg. Head volikogu liikmed, vastavalt reglemendile on nüüd praegu viimane hetk, kus ma pean ette lugema ühe avalduse, oleks võinud juba rakenduse juures rääkida, aga enne avaliku diskussiooni algust pean ette lugema avalduse, kus Triin Anette Kaasik palub kanda linnavolikogu istungi protokolli: vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 17 lõigetele 5 ja 6 ning korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 11 lõikele 1 mina, Triin Anette Kaasik, ei osale päevakorrapunkti Turu tn 2 ja nii edasi, praeguse päevakorrapunkti arutamisel ja otsustamisel. Olen selle ette lugenud ja protokolli me selle kanname.
KÜSIMUSED:
A. Must:
Nüüd aga jätkame küsimustega. Võibolla ma alustan kohe ühe küsimusega. Aktiivne linnakodanik Kalle Kulbok on pöördunud mitmete volikogu inimeste poole ja küsinud, kas ehk ei oleks otstarbekam, ta ei ole veel vastust saanud, nüüd on õige mees vastama, kas ei oleks otstarbekam loobuda liiga tihedast planeeringust ja mitte minna konservi, peaaegu konservikarbi efektini, kus me loeme sentimeetreid, kas kõik ära mahub, vaid leida siiski näiteks kolme parkimiskoha ruum väljaspool seda tihedat ala seal, kus ta on nii öelda ajutise lahendusena planeeritud? Mida arvab ettekandja sellest küsimusest?
J. Laur:
See on selles mõttes täiesti uus küsimus, et planeeringu menetluse käigus ettepanekut, et laiendada bussijaama territooriumi Statoili krundile, kus ju sisuliselt see ajutine bussijaam hakkab paiknema, ei olnud. Ma arvan, et see ei ole ka võimalik ilma selle hoonestusõiguse omaniku nõusolekuta. Sisulise poole pealt mulle tundub, et see ei ole kõige mõistlikum lahendus. Meil oli komisjonis tegelikult arutelu, et mis saab siis, kui vastu kõiki ootusi ja trende peaks plahvatuslikult bussiliiklus kasvama. Arvestame, et täna on tegelikult bussiliiklus Tartus ilmselt siiski suhteliselt tipus, arvestame uute rongide mõju ja arvestame seda, et rahvastik väheneb Lõuna-Eestis, siis nagu väga olulist juurdekasvu on keeruline ette näha. Aga kui selline olukord on, siis ilmselt on mõistlik teatud liinid siduda mitte selle konkreetse asukohaga, vaid hoopis näiteks linnaliinivõrguga ja meil on neid kohti, kus on mitmed ümberistumised ka mujal ehk ta peab ikkagi lähtuma selle liinivõrgu vajadustest. Täna on minu meelest nii öelda tippkoormuse mõistes võimalik ära teenindada kogu see bussiliiklus selle terminali baasil.
N. Põdramägi:
Minu poole on pöördunud õige mitmed tartlased kahe küsimusega. Nende jaoks on see bussijaam ja turg nagu põrn ja magu või nagu püksid ja särk. Esimene küsimus nende poolt oli minule selline, et palun esitada abilinnapeale selline küsimus, millised saavad olema omandisuhted bussijaamal. Kas AS Emajõe Ärikeskus annab bussijaama ehk bussiterminali rendile ja kui rendile, siis kui pika aja peale? Aitäh.
J. Laur:
See on väga hea küsimus ja formaalne vastus oleks see, et see ei ole planeeringu asi öelda. Omandisuhted on sellised, et see krunt kuulub ASile Emajõe Ärikeskus. Tava täna ja ma eeldan kogu selle menetluse käigus saadud infost, on see, et konkreetselt bussiterminali opereerimist Emajõe Ärikeskus ise ei tee, et ta korraldab selleks mingid lepingulised suhted, aga tõepoolest see on küsimus, mida planeeringu menetluses ei saa reguleerida. Ta ei ole selle objekt.
N. Põdramägi:
Teine küsimus on seotud ikkagi selle avaturuga, sest need on omavahel vägagi seotud ja seoses sellega on siis nii, et rahvas räägib ikkagi nii, et justkui tulevik räägib selle poolt, et sinna tulevad kõrghooned. Kuidas siis selle avaturuga nüüd jääb, kas ta jääb sinna, kus ta praegu on? Üks vastustest, ma tean, on läbi käinud, kui ma olin siin opositsioonis ja koalitsioonis ja jälle opositsioonis, et jah, avaturg jääb kesklinna, aga kesklinn on ju ka raekoda. Aitäh.
J. Laur:
See on väga hea küsimus ja tegelikult täiesti tõsiselt rääkides on uskumatu, kui palju ärevust inimestes tekitavad mingisugused arutelud, et selles mõttes ma täitsa mõistan neid linnakodanikke ja aitäh, Nikolai, et selle küsimuse siia tõid. See planeering mitte kuidagi turgu muus osas ei puuduta, kui et jalgsi turulkäimine muutub toredamaks. Autoga käimine jääb samasuguseks. Nüüd see mure ilmselt on tingitud hoopis ühe teise planeeringu arutelust. See planeering on kesklinna üldplaneering, mille eskiisis kunagi on olnud variant, et avaturg tõuseb pisut kõrgemale oma tänasest nivoost ja selle alt hakkab toimuma siis liiklusühendus Soola tänava lõpus asuvate kruntidega ehk Sadama asumi kruntidega. Täna sellist varianti kesklinna üldplaneeringu eskiisis ei ole ja ma ei näe praegu, et ta sinna tuleks ehk et turg on ka selle kesklinna üldplaneeringu järgi ikkagi sama koha peal, kus ta täna on, ja samasugusel kujul, nagu täna on.
J.-O. Salm:
Üks detailne küsimus seoses busside manööverdamisalaga, mida te ka käsitlesite. Küsin siis järgnevat, et selle vastavus ikkagi standardile, lugedes Ilmar Pihlaku arvamust 9. juunist, siis ta väidab, et 12-15 meetri pikkuste busside puhul peaks bussi tagurdamise ala laius olema 8 meetrit. Praeguselt jooniselt näeme, et see on 7,5 meetrit kitsamas kohas. Ehk et küsin üle, et kas vastavus standardile ikkagi on kindlalt paigas või mitte?
J. Laur:
Ilmar Pihlaku ettepaneku järgselt, nagu ma juba kirjeldasin, et kui Ilmar Pihlak ja mitmed teised liikluseksperdid, kes meil on, tegelesid nii manööverdusala kui liiklusskeemi täiustamisega ja jõudsid lahenduseni, mille peale nad oma planeeringuvaidlused lugesid lahendatuks. See lahendus, mis seal täna on, on reaalselt läbi mängitud katse käigus, kus selgus, et see 7,5 meetrit on täiesti piisav busside manööverdusala. Me peame arvestama seda, et standard annab nii öelda tavaolukorra, aga nagu te standardi tekstist ka näete, siis on alati lubatud põhjendatud kõrvalekaldeid. See ju sõltub ka sellest, kui laiad on bussitaskud ja nii edasi. Nii et selles mõttes Ilmar Pihlaku vaidlust üleval ei ole, ta on olnud selle lahenduse väljatöötamise juures ja kaasas ja see lahendus on läbi proovitud katse käigus.
T. Maimets:
Aitäh, lugupeetud ettekandja. Nagu me kuulsime, siis selleks, et arendaja saaks seda, nagu lugupeetud eesistuja ütles, kilukarbilahendust teha, on linn rõõmsalt nõus võtma ja linnakodanike autoliikluse sealt kohast ära tassima ja oma raha eest ehitama välja juurdepääsu nendele Soola tänava otsa kruntidele ehk tegema sellise kena kingituse arendajale. Kui nüüd, nagu me ka kuulsime, on juba ka seal Soola tänava otsa kruntide koha peal uued plaanid käimas ja me ka kuulsime, et see lahendus kindlasti enam ei tööta, kas siis on ka sellel arendjal teatud õiguspärane ootus loota, et linn ka need uued lahendused kinni maksab?
J. Laur:
Aitäh. Siin tuleb nüüd tegelikult selle planeeringulahenduse juures eristada neid muutusi liikluskorralduses, mis seostuvad uue bussijaama lahendusega, nendest, mis seostuvad linna plaanidega liiklus teisiti ümber korraldada. Need lahendused, mis tuleb muuta liikluses seonduvalt bussijaamaga või selle uue asetusega, need kulud katab kõik Emajõe Ärikeskus ja sellekohane tekst on ka siis meie otsuse eelnõu preambulis. See puudutab siis ristmikke, mille lahendused muutuvad, ristmikke tõstetakse ja nad on teise faktuuriga. See puudutab siis selle hoone poolseid kergliiklusalasid, mis saavad täiesti teistsuguse lahenduse. Sõidutee osa muudetakse ja taastatakse nii ehk teisiti lähtuvalt kommunikatsioonide ehitusest ja sellega bussijaama vajadustest tingitud ümberehitused ka piirduvad. See, et linn soovib silla pealt rajada kiire kergliiklusühenduse Riiamäega ja kesklinnaga ja selleks rajab kuuemeetrise promenaadi, ei ole seotud bussijaama vajadustega. Me teeksime seda ka ilma selle bussijaama ümberehituseta. Ehk need kulud tõepoolest linn peab enda kanda võtma. Ja selles mõttes ka selle Soola tänava lõpu nende Sadama asumi kruntidega seonduvalt see ümberhitus Sadama tänaval või selle läbimurde tegemine on tingitud just nimelt sellest vajadusest, et kergliikleja ei ristuks silla pealt tulles autoga. See ei ole seotud bussijaama vajadustega, vaid linna vajadusega tagada seal turvaline liiklus. Aga ma tänan selle küsimuse eest selles mõttes, et see annab võimaluse ka eelmine kord üles jäänud üks teema ära vastata, mis puudutab siis eeldatavaid kulusid, tõesti linnapoolseid kulusid nende kergliikluslahenduste elluviimiseks. Need kulud kokku on sellised, mis puudutavad kõnniteed Soola tänavalt lõigus Turu ja Kaluri vahel, Kaluri ja Väike-Turu vahel, Kaluri tänava teist poolt, mis on, tähendab, täna Statoili-poolne ja kus siis peale ajutise bussijaama lahkumist saab lõplikult välja ehitada need kergliikluslahendused, mis on seal ette nähtud, ja ka siis Sadama tänava väljaehitamist. See vajadus hinnanguliselt on rahastada 295 tuhande euro ulatuses neid plaane, sellest omakorda 120 tuhat on tegelikult seotud ühe alajaama ümberpaigutamisega, mis asub Kaluri ja Soola tänava nurgal. See on kahjuks, kuidas öelda, see on üks kulu, mida tegelikult on kurb kanda, aga teistpidi jätta sinna kergliiklussoone peale see alajaam oleks teistpidi jälle ka mitte kõige kaugemale vaatav plaan. Siin selles rehkenduses ei ole nüüd väljakut, mis planeeringulahendus näeb ette siis avaturu ja Dorpati hotelli ette, kuna selle väljaku maksumus sõltub väga palju nii öelda lahendusest, mis välja valitakse. Selletõttu me ei oska seda öelda, see on ca 1000 ruutmeetrit sellist pinda ja tema väljaehitamine või väljaehitamata jätmine ausalt öeldes ka ei ole otseselt seotud nüüd nende planeeringu eesmärkidega ehk siis ei bussijaama liikluse ega siis ka kergliikluse vajadustega, aga nad lähtusid ennekõike siis sellisest meeldiva linnaruumi tekitamisest sinna, et umbkaudu hinnanguliselt vaadates teisi selliseid alasid, on selle väljaehitamine eraldi võetult kuskil 60 tuhat eurot.
T. Maimets:
Aitäh, lugupeetud eesistuja. Ma ei tea, kas see on teine küsimus, see on ikka seesama küsimus, millele vastust ei saanud. Ma saan aru sellest, et see linnapoolne ümberehitus üldse ei puuduta mitte mingilgi määral bussijaama, see on hoopis üks teine asi, ja meil lihtsalt linn tahab ühel päeval ehitada ilusat ligipääsu sinna kruntidele, millest küll varsti tuleb jälle loobuda, sellepärast et sellest kasu ei ole. Aga mu küsimus oli selles, et kui siis jälle hakkab see järgmine arendaja seal arendama ja ilmselgelt tuleb sinna jälle linnal mingisugune ligipääs tagada, kas siis on tal õigus oodata, et linn selle ligipääsud kõik kinni maksab?
J. Laur:
Jutt käib siis, ma täpsustan küsimust, jutt käib Sadama tänava pikendusest hetkel, eks ole?
T. Maimets:
Just, nende jõeäärsete kruntide kohta, mis, ühesõnaga, selle tee peale, mis nüüd sealt silla alt läbi läheb, kust autod sinna jõeäärsete kruntide juurde saavad. Nagu sa ütlesid oma ettekandes, et nii nagu seal arendamine läheb käima, nii sellest ligipääsust ei piisa, sinna tuleb midagi muud teha. Küsimus oligi see, et kui linn peab sinna midagi muud tegema, kas siis linn peab selle ilmselgelt kinni maksma? Protokolli jaoks, et tulevik näitaks, kuidas elu on.
J. Laur:
Vastan nüüd täiesti konkreetselt ja üheselt. Linn sellist kohustust endale ei võta. Linn võtab kohustuse tagada tänases mahus juurdepääs ehk kui oluliselt muutub nende kruntide kasutamise otstarve, oluliselt muutub nende liikluskoormus ja vajadused, siis nagu kõigi teistegi asjade puhul on juurdepääsu väljaehitamine ikkagi arendaja ülesanne, nii et linn seda kohustust endale ei võta.
J. Ginter:
Ma nüüd igaks juhuks ka täpsustan seda kolleegi küsimust siin selle 7,5 meetri osas. Mul oli isa ka juhuslikult bussijuht, siis ma julgen väita, et bussid on erinevad ja bussijuhtide vigursõiduoskused on erinevad, kas siis ikkagi kuulsime me õieti, et mitte 8, vaid 7,5 meetrit jääb nendele manööverdamiseks?
J. Laur:
Jah, see on tegelikult koht, kus te kuulsite täiesti õieti - 7,5. Küsimus, kuidas mahub pöörama, on väga lihtne, see on bussitaskute laius, mida me suurendasime ja muutsime seda parkimisnurka, millega nad sinna sissse sõidavad ja proovisime need lahendused läbi ja need töötavad.
- kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Verni Loodmaa:
Aitäh, esimees Must ja head volikogu liikmed. Arengu- ja planeerimiskomisjon arutas kõneksolevat planeeringut oma 26. novembri koosolekul ja otsustas, et saata... ja otsustas ühehäälselt, et saata planeering volikokku selleks, et ta siin otsusena vastu võtta. Selle koha peal võiks ju tegelikult peaaegu lõpetada ja nõnda, et täpselt nii oligi, aga ma arvan, et on siiski kohane nii olulise planeeringu puhul märkida seda, et minu hinnangul tegi komisjon selle planeeringu menetlemisel palju tööd, palju sisulist tööd ja tegelikult ka head tööd. Hoolimata sellest, et seda planeeringut on saatnud paljud emotsioonid ja mõnikord ka hüsteeria, jäi komisjon selle planeeringu arutelu juures kõikidel kordadel tasakaalukaks ja arutas küsimusi sisuliselt, kusjuures planeeringut arutati kokku selle aasta jooksul kaheksal koosolekul. Esimene neist toimus koos linnamajanduskomisjoniga 8. jaanuaril, kus tegelikult väga palju asju väga põhjalikult räägiti läbi, ja hiljem on läbi selle pea 12 kuu kaheksal korral planeeringut erinevatel viisidel ja erinevatest positsioonidest arutatud. Välja ma tooksin siin neljandal korral ehk siis 7. mail välja toodud otsuse, kus võtta informatsioon teadmiseks ja tunnustada linnavalitsust planeeringu menetlemise protsessi asjatundliku korraldamise eest. Ja kusjuures see asjatundlik korraldamine jätkus üsna lõpuni. Ka meie viimasel koosolekul arutasime tegelikult paljuski neidsamu küsimusi, mida siingi on täna küsitud, see on raha, millised on linna kohustused, milline saab olema avaturu positsioon ja kas tal üldse saab olema mingit positsiooni muutust. Ei, kinnitan, ei ole mingit arusaama sellest, et avaturule lähenemine võiks kuidagimoodi muutuda. Sai selgeks ka see, et see planeering, kui me selle täna siin kehtestame, saab olema tegelikult selleks garantiiks, mis tegelikult linlasi huvitab, hoolimata sellest, mida maavanem arvab, aga linlasi huvitab ju tegelikult see, et bussijaam selles asukohas säiliks ja selle planeeringu kehtestamine saakski olema selleks garantiiks. Nii et lõpetuseks kordan üle selle, mida me 26. novembril otsustasime, ja otsustasime seda, et selle planeeringu saadame volikokku ja teen komisjoni esimehena siin täna ettepaneku planeering siin kehtestada. Aitäh.
SÕNAVÕTUD:
N. Põdramägi:
Aitäh. Head saalisviibijad, minul on kombeks olnud koosolekutel, istungitel ja konverentsidel ikka midagi ka kirja panna, sest kes minevikku ei mäleta, elab ilma tulevikuta. Olen volikogu liige 1996. aastast. Selle aja jooksul on Emajõe vett väga palju Peipsisse voolanud. Enam kui 21 aastat tagasi, see on siis, kui ma veel volikogu liige ei olnud, andis tollane volikogu nõusoleku ASile Estiko krundi eraldamiseks, et rajada ärikeskus. Vastuseks lubati 1997. aastal ehitada linnale uus bussijaam. Planeering jõudis komisjoni, siis ma olin juba arengu- ja planeerimiskomisjoni liige, ja mäletan selgesti seda päeva, et üks päev enne koosolekut saime kätte materjalid ja kui oli komisjoni koosoleku päev, siis ma ütlesin, andke andeks, mina ei ole suuteline ühe päevaga Kalevipojapaksust tõsist materjali läbi töötama. Palusin pikendust. Samas soovisin, kuna selle lühikese tutvumise ajal juba sain aru, et liiklusega seal piirkonnas saab olema väga kitsas, et tehtaks ka liiklusalane ekspertiis. Tollane abilinnapea vastas mulle selle peale väga kummaliselt - ekspertiisi pole vaja teha, sellega on nagu teadusega, kallis lõbu, aga tulu vähe. Algul tundus niiviisi, et komisjoni liikmed oleks justkui juba kohe-kohe kätt tõstmas, aga siis algul oli minu toetajaid ainult üks, aga siis justkui kate avanes ja koosoleku lõpuks oli 10 minu toetajat. Seetõttu selle asja arutamine lükkus tookord edasi. Põhiline jutt käis tookord ikkagi bussijaamast ja heideti meile komisjoni liikmetele ikkagi ette isegi seda, et me ei jaga seda materjali, et segame spetsialiste, asjatundjaid ja lihtsalt viidame aega. Sellele järgnes aastaid kestvad vaidlused, ütlen ausalt, oli hämamist, oli vassimisi. Meile komisjonis öeldi, et ei, asjad on kõik okei! Kooskõlastused on puha olemas ja kõiki osapooli rahuldavad. Oli selge juba tookord, et bussijaamale on jäetud väga vähe ruumi ja liikluse korraldus muutub väga keeruliseks. Bussijaam tuleb selline, kus minimaalne hädavajalik olevat olemas. Tollane linnavalitsus ütles, et garanteerib, et midagi ei juhtu ja et liikluse aspektist kiirus Soola tänava selles lõigus ei tohi tõusta suureks.
A. Must:
On 1 minut lisaaega.
N. Põdramägi:
Paluks siis lisaaega ka.
A. Must:
See on juba käivitunud.
N. Põdramägi:
Küsisin, kas nii suureks kui Vabaduse puiesteel, et seda oli just... seal oli toimunud just suur liiklusavarii tookord. Mainisin ka veel seda, et mis puutub garantiidesse, siis ka Tšernoboli tuumaelektrijaama projekteerijad olid eneses nii kindlad ja raporteerisid valitsusele, et tuumajaam saab olema nii ohutu, et piltlikult öeldes võiks selle ehitada kas või Punasele väljakule. Tuumajaama saatust me muidugi teame. Kogu see bussijaama jant kestis kuni 2003. aastani. Siis ehitati uus bussijaam - teadlikult äpu ja ajutine. Rahvale ei meeldinud ta siis ja, ütleme ausalt, ei meeldi ka praegu. Tõepoolest, Tartu väärib enamat, ilusat, suurt ja esinduslikku bussijaama nii nagu näiteks praegu on Tallinnas. Praegune bussijaam minu arvates on väga õiges kohas, ainult et teda on tugevasti ahistatud ja kardan, et uus bussiterminalgi saab olema vaid ajutine ja tuleb ehitada jälle uus korralik bussijaam, mis on Tartu linnale sobilik. Väga sobiksid bussijaamale Statoili ja McDonaldsi krundid, aga need on antud 50 aastaks rendile. Vaatan siin...
A. Must:
Ma teen koosoleku juhatajale märkuse...
N. Põdramägi:
Paluks 1 minuti veel.
A. Must:
Ma teen märkuse, et ta on andnud luba küsimata ka juba repliigiaja. Kas ma tohin anda ka teise repliigi aja?
N. Põdramägi:
Mul on jäänud veel 1 minuti jagu.
A. Must:
Palun, pool minutit ja võtta kokku, sest ajalugu oli huvitav küll...
N. Põdramägi:
Vaatan saali ja näen, et siin saalis on päris palju neid, kes näevad veel aastat 2045. Praegu kahjuks tuleb leppida tekkinud olukorraga, tahaks loota, et uus terminal saab olema siiski parem kui praegune bussijaam. Linnavalitsusele sõbralik soovitus - palun ärge siis laske järjekordselt endid ärimeestel pügada. Sõlmige vettpidavad lepingud ilma jokk-skeemideta. Tartu vajab paremat bussijaama kui senine, seepärast olen selle detailplaneeringu kehtestamise poolt. Aitäh.
A. Must:
Ma tegin iseendale kaks märkust aja üle laskmise eest, aga lõppude-lõpuks anti ju nii positiivne prognoos, et me näeme veel aastat 2045, nii et oleme... kahju kuidagi. Me pärast kuluaarides küsime, kelle poole doktor Põdramägi vaatas. Aitäh. Praegu sõnavõtusoove rohkem ei ole, kes soovib esindeda repliigiga? Vabandust, sõna on palunud IRLi fraktsiooni esimees Jüri Kõre.
J. Kõre:
Lugupeetud koosoleku juhataja, lugupeetud volinikud ja külalised. Ma tahaksin edasi anda IRLi fraktsiooni seisukoha selle tänase päevakorrapunkti suhtes, aga ma alustaksin sotsiaaldemokraatide esindaja Marju Lauristini sõnavõtu meenutamisest, mida ta kunagi tegi. Me ei ole seda lähtepositsiooni nii hästi suutnud formuleerida, nagu tema formuleeris ja nimelt selle tema lähtekoha mõte oli see, et millises seisundis on infrastruktuur, see määrab tegelikult ära, kas on tegemist ääremaa või keskusega. Me tegelikult tunnetame või tajume seda, me tunneme muret sellepärast, milline on raudtee seisund ja kui kiiresti me jõuame Tallinnasse ja Riiga, millised on meie lendamise võimalused ja täpselt samamoodi vähemalt osa meist fännab seda, et maantee Tartu ja Tallinna vahel läheb järjest paremaks ja mõned julgevad unistada ka neljarealisest maanteest. Samal ajal siis see neljarealine maantee ilmselt otsustatakse täna ära niimoodi, et see lõpeb nii öelda kilukarbis. Sest nii on antud nimetus sellele bussijaamale, mille planeeringut me praegu arutame. Kas ei ole natukene ebatasakaalus suhtumine, kus meie ootused nagu väljaspoole selle eesmärgiga, et meil oleks toetus nii lendamise, rongiga sõitmise kui ka siis neljarealise maantee ehitamise jaoks, oleks tugev ja et meie ootustest nendes taotlustes saadaks aru ja meid toetatakse. Ja samal ajal me ise vastame väga tagasihoidliku pingutusega omalt poolt, lõpetades selle neljarealise maantee kilukarbis. Ma arvan, et see ei ole tasakaalus suhtumine. Ma tunnistan, et maavanema kiri, see tema seisukoht, mille ma ühe planeeringuvaidlustes osalejana sain, üllatas mind. Ma ei ole varem, ma olen näinud paljude planeeringute dokumente, ma ei ole sellist paberit näinud, mille mõte oli lühidalt see, et kui teil näpud hirmsasti sügelevad, no tehke see bussijaam, aga tegelikult see ei vasta nendele ootustele, mis on tartlastel ja tartumaalastel, ja teil oleks mõistlik leida uus koht, kus mõistlik bussijaam ehitada. See oli maavanema kirja mõte. Ausalt öelda, alguses ma selle mõtte üht poolt ei saanud aru, et tartlasena peaks maavanem teadma, et kesklinna piirkonnas ei ole selliseid kohti, kus seda paremat bussijaama ehitada, aga hiljem, kui mulle hakkas tulema informatsiooni nendest teemadest, mida arutati komisjonides, eelkõige arengu- ja planeerimiskomisjonis, ja mida siis planeeringuvaidluste käigus arutati ka maavanema juures, tegelikult seal arutati variante, mida suures saalis ei ole arutatud. Üks neist variantidest oli seesama, mida põgusalt puudutati, nimelt et vähendada kilukarpi, teha seda heeringakarbiks, mitte panna sinna 12 perrooni, vaid 9 perooni ja 3 perrooni panna Kaluri tänava äärde sinna parkimisplatsile, kus niikuinii on kavas ajutine bussijaam selleks ajaks, kui ehitus käib. Nendest kolmest perrroonist teenindataks maakonnaliine siis, mis lähevad Rõnku, Elvasse ja nii edasi. See on täiesti loogiline mõte, sellepärast et bussijaam ju linnaliiklusega on täpselt samamoodi seotud bussipeatuse kaudu, mis asub Turu tänaval, bussipeatuste kaudu, mis asub turul käijate parklate kõrval. Need on umbes samal kaugusel bussijaamast, nii praegusest kui tulevasest. Tegelikult seda teemat ei ole tõsiselt lõpuni arutatud, nii nagu olemasolevaid situatsioone, kus on loetud neid jalakäijaid ja jalgrattureid ja mõnikord on meelde tulnud ka autod. Nii et kokkuvõttes kindlasti on mõned inimesed teinud päris tõsist ja keerukat tööd selle planeeringu kallal, aga meile tundub ka, et mõned teemad on käsitlemata jäetud ja selle tulemuseks on see, et meil ei ole veendumust, et me praegu tegeleme parima võimaliku variandiga, mis oleks meil bussijaama funktsioneerimiseks tulevikus. Võibolla me eksime, aga meile tundub, et Emajõe Ärikeskusel, näiteks siis sellel konverentsikeskusel läheb päris hästi ja meie poolt oleks täiesti loomulik soov toetada seda arengut, et seal läheks veel paremini, aga absoluutselt ei saa me ikkagi seda avalikku huvi ka eirata, nii et ühelt poolt, soovides edu ja arengut Emajõe Ärikeskusele, ei saa me selle planeeringu poolt praeguses variandis hääletada. Me arvame, et on olemas variante, mis paremini ühitaksid era- ja avalikku huvi. Aitäh.
REPLIIGID:
M. Lotman:
Austatud kolleegid. See teema ei ole meil esimest korda siin volikogus ja nagu te mäletate, osa teist mäletab, möödunud volikogus me hääletasime selle vastu ja kõige aktiivsemad vastuhääletajad, vastuhääled ei kostnud isegi IRLi fraktsioonist, vaid SDE fraktsiooni poolt. Mis on vahepeal juhtunud? Ma pean tunnustama projektiga tegelejaid. On tõesti kõvasti edasi arendatud ja kui kasutada siin juba korduvalt esitatud metafoori, kilud on ilusasti karpi ära mahutatud, nii et mingit katastroofi ei ole, aga ma ei näe mingit põhjust, miks me peame toetama mingisugust otsust ainult sellepärast, et ta ei ole katastroofiline. Kui me räägime Tartu perspektiividest, Tartu arengust, siis me ei saa lähtuda ainult sellest, et mingit arengut edasi ei tule ja vastupidi, me rõõmsalt hakkame välja surema, ehkki mõni nagu elab 2045. aastani, aga elanikkond kahaneb ja nii mahuvad inimesed ära hädapärast. Kui päris hästi osata manööverdada, mahuvad ka bussid ära, nii et kilud on mõnusasti karbis. Ma saaks veel aru, kui tegemist oleks Manhattaniga, kus ei ole üldse ruumi. Tartus on ruumi ja on seda korduvalt pakkunud nii linnakodanikud kui linnaarengu spetsialistid, et oleks igati loogiline arendada välja raudteejaama juures üldine logistikakeskus, aga see on siin diskussiooniteema. Ma tuleks tagasi selle juurde, millest alustasin. Erinevalt sotsiaaldemokraatidest mul ei ole ideoloogilisi põhjuseid seal erakapitali kuidagi piirata, kuid kui ma praegu näen, et siin on ühelt poolt Estiko huvid, teiselt poolt linnakodanike huvid ja Estiko huvid on linnakodanike huvide arvelt lahendatud ja nagu ütles üks minu vasakpoolne kolleeg, linna raha läheb kellegi taskusse, siis on tugevalt sees korruptsioonikahtlused kogu selles loos ja ma arvan, et me ei tohi sellist asja läbi lasta.
J.-O. Salm:
Mina sooviks tänada Tartu linnas tegutsevaid arhitekte, Eesti Arhitektide Liitu, soovin tänada neid linnakodanikke, kes panustasid selle planeeringu paremaks muutmisesse. Ma soovin tänada kõiki neid annetajaid, kes toetasid arhitektide liidu arvamuse koostamist. Tuleb tõdeda, et mõningal määral see planeering kõigi nende kommentaaride ja maavanema juures vaidlustamise puhul sai paremaks, aga need on väikesed nüansid. Selles osas on minule laekunud tagasiside mitmetelt nimetatud organisatsioonidelt pigem selline, et selle planeeringuga rahul ei olda. Ollakse suhteliselt kurvad, et see sellise lahenduseni on jõudnud. Aitäh.
T. Lukas:
Aitäh, austatud juhataja. Planeering on kindlasti paremaks läinud tänu sotsidele, kes olid planeerimise hiljutisel perioodil kaunis mõtlikud ja kriitilised, nende panusele. On ilmselt võetud kõvasti aega, lisaks muidugi kodanikeühiskonna surve, ja analüüsitud ja mõneski kohas justkui kilukarbi efekti vähendatud, nii bussidele kui inimestele natuke ruumi rohkem saadud. Mind on natuke hämmastanud Eesti tulevikuvisioon, mis tegelikult seda planeeringut puudutab. Me räägime tõmbekeskuste Eestist, mida enamasti on nii omavalitsuste juhid kui muud mitte just demograafid, aga ütleme siis rahvastiku planeerijad ja riigi üldplaneeringuga tegelevad inimesed oluliseks pidanud, siis tõmbekeskuste Eestis kindlasti baseerub ka ühistransport bussiliiklusele rohkem kui rongile, sellele ühe- või kahesuunalisele rongiliiklusele ja selles tähendauses Tartu on tõmbekeskus ja peaks võimalusi pakkuma ka teistele tõmbekeskustele, täitma neid bussidega, tõmbama sealt busse ja bussiliikluse vähendamist planeerida praegu tundub olevat kummaline. Lisaks sellele linnaplaneering ja kui me arvestame, et tõmbekeskuste Eestis on ka Tartus ja Tartust rohkem liiklust, siis siit kesklinnast bussidega väljapääsemine ja siia sissepääsemine, me teame, et bussiliiklejatel, et aeg-ajalt muudetakse ühel ja teisel põhjusel marsruute, ei ole alati kaunis lihtne. Nii et viga on võibolla kogu selles süsteemis, kellelegi lubati päris alguses ära ja nüüd vägisi, vägisi, vägisi pressitud ja püütud siis saia teha, aga päris usaldust selle planeeringu puhul siiski ei ole.
R. Mugur:
Tänud, head kolleegid. Selle otsuse poolt hääletamiseks võib olla mitmeid erinevaid motiive ja üks neist motiividest on seesama, millest kolleeg Lotman rääkis, et raudteejaamast peaks saama hea terminal, milles saab kiire maailmaühendus olema. Bussijaam ja rongi peale minek koos ja lähemasse lennujaama kiire pääs, sest et praegu me arutame seda teemat justkui selles ajas, kui ma esimest korda bussijaama astusin aastast 1958, kus saaks tund aega järjekorras seista turukotiga. Kui me vaatame sakslasel, hispaanlasel, inglasel pole sellisest lähenemisest mitte terakestki tolku. Kuidas me saaksime ise kiiremini maailma, kuidas saaks muu maailma kodanik Tartusse? Selles mõttes on muidugi palju vaeva nähtud, et minu põhilisele motiivile - anarhia on korra ema - leida head tulemust, tulemus on selles mõttes kesine, aga ta on siiski kukesammuke lähemal sellele tulemusele, mis peab tulema kunagi, et rongi-, bussi- ja lennuliiklus peaksid olema inimese jaoks ühest punktist algavad. Ja selle tõttu ma hääletaksin poolt. Olgu või vähem korraga, aitäh.
P. Tulviste:
Selle päevakorrapunkti tänane arutelu sunnib ütlema mitu korda "ahhaa!". Ma mõtlen, et me peaksime püüdma niisuguse lahenduse poole, mis lubaks ütelda "ohhoo!". Aitäh.
M. Jääger:
Kui Voldemar Panso ei osanud etüüdi kohta midagi tarka öelda, siis ta ütles, et suure töö olete ära teinud. Tahaksin ka siinkohal öelda aitäh kõigile arhitektidele, planeerijatele, suure töö olete ära teinud, kuid siiski andke mulle palun andeks, aga mulle jääb ikkagi kuidagi mulje, et siin üritatakse nööbi külge ülikonda õmmelda. Mul on kokkupuuteid Tallinnas suurepärase Nokia kontserdimajaga, mis on jälle täpselt samamoodi, et kaubandusele on lihtsalt suurte traagel-, selliste silmnähtavate pistetega mingisugune kultuuriasutus külge nagu õmmeldud, mis, ühesõnaga see, mis seal seespool nagu toimub, mis olukorras on artistid, millistes ruumides nad on, ei kannata üldse mingit kriitikat. Ja siin kipub mul vägisi tekkima samasugune tunne. Jah, tõepoolest, me oleme kõik välja arvestanud, mitu bussi mahub, aga juhul kui juhtub midagi no ekstreemset, näiteks kui mõni buss läheb rikki ja ei saa sealt kuidagi välja, siis jookseb kogu see asi umbe. Nii et äkki ikka mõtleme veel. Aitäh.
LÕPPSÕNAD:
K. Leetmaa:
Head sõbrad. Tahaksin kõigepealt möönda seda, et tegelikult oleme me algusest peale mõelnud üsna ühtemoodi. Minu meelest kõik katsed öelda, et ühed justkui tahavad rohkem kilusid tihedamalt karpi panna ja teised mitte, ei pea selles mõttes paika, et minu meelest absoluutselt enne eelmist volikogu ja ka selle volikogu käigus kõik osapooled on juhtinud just sellele tähelepanu, et me planeerime kitsastes oludes, ja sellele, et väga head teist alternatiivi ei ole. Sellepärast me selles olukorras olemegi. Ma tahan öelda sotside fraktsiooni poolt seda, et me tänaseks oleme nende toimunud arutelude laiuse ja avaruse, sügavusega rahul, et meie leiame, et on väga hea, et äärmuslikud arvamused tulid välja ja neid sai tõesti kaaluda, olgu see siis näiteks see, et kõik liiklejate grupid pääsevad sinna ligi paremini, kui see oli algses planeeringuversioonis. Meie arvates, kuigi on olnud kriitika, et see on justkui kurioosum, et üks planeering jõuab maavanema juurde, meie arvame, et milline planeering siis veel peaks jõudma maavanema juurde kaalumisele, kui see ei ole regionaalne bussijaama planeering. Need argumendid, millest lähtuvalt meie oma tänase otsuse oleme läbi mõeldnud, on see, et meie arvates on arutatud päris palju seda, kas bussijaam peaks olema kesklinnas või raudteejaamas ja lähtudes kesklinna üldplaneeringu aruteludest ja visioonidest me leiame, et see peab olema kesklinnas. Järgmine küsimus on see, kas kesklinnas on häid teisi alternatiive ja vaadates seda, missugused on avalikud krundid ja missugune on nende transpordilogistiline olukord, siis me peame möönma, et ei ole. Ja ei ole ka väga head, sellist head avalikku krunti, kuhu suur sammastega maja ehitada. Seda nagu väga ei ole. Peame möönma ka seda, et ei ole ka olnud näha, et ükski erakrundi omanik oleks selle huviga välja tulnud või selleni kuidagi jõudnud, et ta tahaks mõnda teise kohta bussijaama ehitada. Oleme küsinud täpselt seda küsimust, et mis siis saab, kui siin nendes oludes kitsaks läheb, et me leiame ka, et tegelikult on see määramatus ja ka ükski... kõik olulisemad Eesti transpordispetsialistid on selles planeeringus olnud kaasatud ja nad on omavahel ka väga palju vaeva näinud, et konsensusele jõuda, aga pole olemas selliseid inimesi, kes ütleks, et kas nüüd bussiliikluse kasv tuleb või siis jääb vähemaks või jääb samaks. Mina ise arvan ka, et liikuvus kasvab ja selle küsimuse veel viimases komisjonis küsisime ka, et mis siis ikkagi saab, kui jääb kitsaks näiteks 15 aasta pärast. Oleme praeguses seisus rahul sellega, et kui nii peaks juhtuma, see määramatus, me keegi, ei ole olemas eksperti, kes seda oskab kindlalt prognoosida, aga kui niimoodi peaks juhtuma, siis tõepoolest ongi alternatiiviks Statoili krunt või midagi, on võimalik hiljem siis avardada neid tingimusi. Ja meie leiame, et praegustes oludes ja ettenähtavas tulevikus on see lahendus parim ja ajalugu peab mäletama, aga me kutsume üles hääletama selle lahenduse üle, mitte protsessi jooksul solvumise üle või ajaloolise ebaõigluse üle, aga mõtlema, kas see lahendus on parem kui praegune. Aitäh.
J. Laur:
Head volinikud, ma tegelikult kõigepealt tahaks kõigile öelda aitäh. Ükskõik, kas need käed tõusevad siis, kui küsitakse poolthääli või vastuhääli, sest tegelikult, oleme ausad, et võib ju öelda, et muutused on olnud nüanssides, aga tavaliselt planeeringud valdavalt ju nüansside kogumist koosnevadki ja selleks, et need nüansid loksuksid ühte või teise sängi, on olnud kogu see debatt äärmiselt vajalik. Olles ka ise batka Mahno tõsine austaja, ma muidugi ei arva, et planeeringu eesmärgiks peaks olema kaose tekitamine, aga see planeering kindlasti seda ei ole, sest tegelikult on vastupidi selle planeeringuga mindud taolisel määral detaili, et tihtipeale see ei ole mõistlik. See on juhtunud tänu sellele, et see on vajalik, et võtta maha mingeid hirme, mingid asjad nii öelda turvata selle ühiskondliku kokkuleppe käigus ära. Ütleme, loogiline oleks see protsess siiski natukene suurema üldistuse astme juures. Küsiks, et kas see on vilets lahendus, et kas see on see lahendus, mis ei ole katastroofiline, aga ka mitte midagi rohkemat? Ma arvan, et bussireisija seisukohast, kes tuleb moodsasse terminali, astub vaatamata ilmale kuiva jalaga bussi pealt maha või bussi peale, paneb oma auto parklasse, mis on kaetud või läheb bussi peale läbi maja, saab võtta kohvi, käia toidukohas, ei ole see lahendus halb. See võib meile mitte meeldida, sellepärast et see on seotud erakapitaliga ja toodab teatud sünergiat, millest ei võida mitte ainult bussireisija vaid ka see kapital, siis ma ütlen, et minu kui sotsdemi jaoks ei ole siin ausalt öeldes probleemi, sest see on olukord, millest me tegelikult ju kõik võidame. Nüüd vaadates alternatiive ja olles ka ise pikka aega ja võibolla ka täna veel siiski sellel seisukohal nagu ka Mihhail Lotman, et tegelikult me peaks kuidagi saama selle raudtee- ja bussilogistika kokku, siis huvi pärast vaadates kaarti tekib raudteejaama juures täpselt sama olukord - meil ei ole sellist kohta, kuhu avaliku rahaga seda sammastega maja teha, mille ümber need bussid saaks olla. Ka seal peame me tegema väga kitsastes oludes ja ainult nii öelda eralahendustega koos mingeid variante. Olukord Tartus on tõesti selline, et tahes-tahtmata on need olud kitsad ja just nendes kohtades, kus inimestele meeldiks, et bussijaam oleks. Loomulikult on meil palju vaba maad, kus kasvavad erinevad taimed ja mis iganes, kuhu saaks bussijaama teha, aga see jääks inimestest kaugele, ei hakkaks tööle. Nii et veel kord, kõigile aitäh, kes selles protsessis on kaasas olnud ja ükskõik kui kriitiliselt, ma arvan, et igaühe panus on olnud oluline ja viinud meid selle hea lahenduse poole lähemale.
A. Must:
Kas on veel lõppsõnasoove? Lõppsõnasoove rohkem ei ole. Head kolleegid, me oleme olukorras, milles paljud otsustuskogud. Kõigile otsustuskogudele meeldib vastu võtta otsuseid, mille tulemused püsiks sajandeid ja nagu ma siit praegusest diskussioonist aru saan, need inimesed, Tõnis Lukas ja teised, kes elavad veel 2045. aastani, näevad ilmselt mõnda uut lahendust. Aga me peame leppima sellega, et nähtavasti vahel tuleb leida lahendus kiiresti, mis ei ole ideaal, selle asemel, et lõputult edasi lükata määramatusse. Siin ongi otsustamiskoht. Panen otsuse hääletusele.
HÄÄLETAMINE: otsuse vastuvõtmise poolt 25, vastu 13.
A. Must:
Head kolleegid, meil on vana hea tava kohaselt pooleteisttunnise töö järel olnud 10 minutit vaheaega. Vaheaeg 10 minutit.
Vaheaeg
A. Must:
Head kolleegid, vaheajaks ette nähtud 10 minutit on kenasti mööda saanud. Palun kõigil sisse võtta oma töökohad ja jätkame oma istungiga.
5. Ropka tööstuse linnaosas tänavatele nime ja Tehnika tänavale uue ruumikuju määramine
- ettekandja abilinnapea Jarno Laur:
Lugupeetud volinikud ja lugupeetud volikogu esimees. See on nüüd selline tore koht, kus me saame kolmele tänavale uued nimed anda. Tänavad ise asuvad linna arendatava Ropka Tööstuspargi territooriumil. Täna on seal olemas vaid Tehnika tänav, mis on L-tähe kujuline. Kui te vaatate teie eelnõude juures olevaid skeeme, siis on ta positsioon 4. Selle ruumikuju muutmine tähendab seda, et L-tähe kujulisest Tehnika tänavast saab sirgjooneline Tehnika tänav ehk üks sirge. Nüüd Turu tänava sissesõit muutub Kaupmehe tänavaks, mis oleks üks pakkumine nimeks, ja siis on kaks tänavat kavas veel luua siis selleks, et tekitada juurdepääsud varsti välja arendatavatele tööstuskruntidele, need on siis positsioon 2 Inseneri tänav ja positsioon 3 Meistri tänav. Selliselt oleks palve siis saata need nimed avalikule arutamisele.
- kaasettekandja kultuurikomisjoni esimees Nikolai Põdramägi:
Aitäh. Kultuurikomisjonis oli see päevakorrapunkt nädal tagasi ja komisjon ühel meelel, ühel häälel otsustas eelnõu toetada koos ettepanekuga määrata tänavate nimeks Kaupmehe tänav, Inseneri tänav ja Meistri tänav. Aitäh.
A. Must:
Palun, kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh kaasettekandjale. Head kolleegid, kas kellelgi on alternatiivseid ettepanekuid enne materjali avalikustamisele saatmist? Alternatiivseid ettepanekuid ei ole. Sel juhul saadame materjali avalikustamisele ja katkestame selle päevakorrapunkti menetlemise.
6. Tartu Linnavolikogu 20. detsembri 2012. a määruse nr 77 „Teede ja tänavate sulgemise maks“ muutmine
- ettekandja abilinnapea Valvo Semilarski:
Tere kõigile, head volikogu liikmed ja külalised ja austatud esimees. Päevakorrapunkt sisaldab määruse muutmist, mis on vastu võetud 20. detsembril 2012 ja puudutab siis teede ja tänavate sulgemise maksu. Dokumendid on teie ees, aga andmaks kiiret ülevaadet, siis tegemist on formaalsete muudatustega, kui mitte öelda kosmeetiliste muudatustega, kuna maksumäärad ja põhiraskuskese kõik jääb täpselt samaks, nagu see on olnud seni. Täienevad tänavate nimekirjad, muutuvad. Teadaolevalt on siis tänavad Tartus jaotatud maksumäära kohaselt nelja klassi, kõrgem klass, 1.-3. klassini ja nende tänavate klasside tüübid sõltuvad vastavate tänavate liiklusintensiivsusest ning strateegilisest tähtsusest. On lisandunud uusi tänavaid, mis on läinud 3. kategooriast üle 2. kategooriasse seoses sellega, et sinna on tulnud ühistransport peale ja nii edasi. Ehk siis muus osas on tegemist kosmeetiliste muudatustega, näiteks on tulnud väljakute ja puhkealade juurde ja parkide juurde sõna "parkla", mida mõõdetakse ruutmeetri arvutuse alusel. Teede, tänavate maks on lihtsalt eesmärk linnale selleks, et võimalikult kiirelt saaksid teostatud teetööd, et liiklus saaks taas avatud ja linna eesmärk ongi, et neid töid teostataks võimalikult kiiresti. Teadaolevalt on Tartu linn võtnud vastu otsuse, kus näiteks sademeveekanalisatsiooniga seonduvad teetööd on maksuvabastuse all täna lisaks muudele, mis on välja toodud määruses, siis siin on ka täna tehtud palju koostööd Tartu Veevärgiga, kuna teadaolevalt Veevärgile tehakse erinevate ettevõtete poolt allhankeid ja ühiselt siis panustame koos Veevärgiga sellesse, et oleks maksuvabastuse ajal siis ka võimalikult kiirelt teetööd teostatud. Ega rohkemat siin lisada ei ole, kui on küsimusi, siis vastan hea meelega. Aitäh.
KÜSIMUSED:
J. Kõre:
Aitäh, lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud ettekandja. Ma küsin sellesama küsimuse, mis ma saatsin rahanduskomisjonile, aga ma ei ole sellele vastust saanud. Nimelt selle paragrahvi 4 lõike 3 muudatusega me kehtestame parklale maksumäära, aga paragrahvis 1, mis defineerib maksuobjekti, selles loetelus parklat ei ole. Kõik muud objektid, millele määratud siin edaspidi, need kõik on paragrahvis 1 maksuobjektina kirjeldatud. Parklat ei ole. Kuidas me saame maksustada asja, mis ei ole maksuobjekt, see minu talupojamõistusessse ei mahu.
V. Semilarski:
Jaa, võibolla on õige märkus ja oleks mõistlik sõna "parkla" tuua ka paragrahvi 1 sisse.
J. Kõre:
See ei ole mitte mõistlik, vaid juriidiliselt pädev.
V. Semilarski:
Jah, olen teiega nõus.
A. Must:
Kas kolleeg Kõre on nõus esitama parandusettepanekut või delegeerid selle? Selge. Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale.
- kaasettekandja linnamajanduskomisjoni esimees Kadri Leetmaa:
Head kolleegid. Linnamajanduskomisjon arutas seda küsimust ja leidis, et on mõistlik määruse muutmist toetada.
REPLIIGID:
O. Raju:
Lugupeetud kolleegid. Kolleeg Jüri Kõre märkus on küllaltki asjalik. Ma siis teeksin omalt poolt selle parandusettepaneku.
A. Must:
Palun ka kirjalikult.
LÕPPSÕNAD:
V. Semilarski:
Aitäh. Ma teen lühidalt, et suur tänu kolleeg või õigemini austatud volinikule Jüri Kõrele ja praegu läbi ettepaneku saab see muudatus sisse viidud. Ma loodan, et kogu see määrus saab korrektsena vastu võetud.
A. Must:
Rohkem lõppsõna soovijaid ei ole ja just praegu kirjutatakse siis ka kirjalikult veel kord seesama ettepanek, mille Jüri Kõre tegi rahanduskomisjonile ja mis on siis nüüd sõnastatud, kus palutakse käesolevasse eelnõusse lisada tänavate sulgemise paragrahvi 4 sõna "parklad". Vabandust, paragrahvi 1. Nii. Panen selle parandusettepaneku hääletusele, mis sätestab siis maksuobjektide loetelusse sõna "parklad" lisamist.
HÄÄLETAMINE: ettepaneku poolt 37, vastu ei ole.
Sellega oleme antud parandusettepaneku aktsepteerinud ja järgnevalt panen hääletusele määruse tervikuna.
HÄÄLETAMINE: määruse vastuvõtmise poolt 38, vastu ei ole.
7. Linnaliste piirkondade arendamise meetme raames esitatud projektide garanteerimine
- ettekandja abilinnapea Valvo Semilarski:
Austatud volinikud, hea esimees, lugupeetud külalised. Linnaliste piirkondade arendamise meetme raames esitatud projektide garanteerimine. Tegemist on tegelikult vana meetmega, alustades 2008, kuna linn tegi esimesed avaldused. Viimastel perioodidel on riigi poolt kokku pandud reserv, kuhu on tehtud taotlus Tartu linna poolt ja tänaseks oleme saanud kahele objektile, mis on välja toodud, siis Hipodroomi tänav pikkusega 1,5 kilomeetrit ca ja Riia tänav politsei maja eest, Raja tänav kuni peaaegu Ringteeni välja kergliiklustee katendiga. Kaasrahstaja ehk siis linna oma panus on 15 protsenti, riigipoolne panus 85 protsenti, meetme nõue on see, et linn peaks andma garatii, et viie aasta jooksul ei võõrandata ega muudeta omandisuhteid ja vastavad objektid oleks avalikus kasutuses. See on tingitud, kuna meetme tingimuste kohaselt on taotlejaks kohalik omavalitsus ehk Tartu linn ning linnavolikogu ei ole vastava kinnituse andmist linnavalitsusele volitanud, siis siinkohal palumegi teie poolt selleks luba. Aitäh.
- kaasettekandja linnamajanduskomisjoni esimees Kadri Leetmaa:
Austatud kolleegid. Linnamajanduskomisjon otsustas nimetatud projektide garanteerimist toetada.
A. Must:
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh kaasettekandjale. Sõnavõtusoove ei ole, kas on repliigisoove? Repliigisoove ei ole, lõppsõna vajadust järelikult ei ole, kuna diskussiooni ei ole tekkinud. Panen otsuse hääletusele.
HÄÄLETAMINE: otsuse vastuvõtmise poolt 37, vastu ei ole.
8. Loa andmine riigihanke „Hipodroomi tänava projekteerimine Salutähe tänava ja Talutare tänava lõigus“ korraldamiseks
- ettekandja abilinnapea Valvo Semilarski:
Aitäh, esimees ja head volinikud. Tegemist on siis sama objektiga, mis kajastus ka eelmises punktis ehk siis vana toetusmeetmega. Kuna tööd peavad saama teostatud järgneva aasta jooksul, kui seda ei tehta, siis see investeering läheks Tartu linna jaoks kaotsi, seetõttu me palumegi volikogult luba alustada koheselt antud tänava kergliiklustee projekteerimisega ja selline otsus ka teie ees on. Aitäh.
- kaasettekandja linnamajanduskomisjoni esimees Kadri Leetmaa:
Aitäh. Linnamajanduskomisjon otsustas ka seda eelnõu toetada.
A. Must:
Palun, kas kaasettekande kohta on küsimusi? Küsimusi ei ole, aitäh. Sõnavõtusoove ei ole. Kas on repliigivajadust? Ei ole. Lõppsõnavajadust? Ei ole. Panen otsuse hääletusele.
HÄÄLETAMINE: otsuse vastuvõtmise poolt 36, vastu ei ole.
9. Linnavolikogu revisjonikomisjoni koosseisu muutmine
- ettekandja komisjoni esimees Ants Kask:
Aitäh, hea esimees, head kolleegid, külalised. Revisjonikomisjoni liige Artjom Suvorov on avaldanud soovi enese väljaarvamiseks komisjoni koosseisust ja teen ettepaneku tema asemele valida komisjoni liikmeks Igor Abarenkov. Aitäh.
A. Must:
Aitäh. Kuna selle... Palun kas on küsimusi? Kuna antud päevakorra või reglemendi järgi on ettepaneku tegemise õigus komisjoni esimehel, siis teisi ettepanekuid ilmselt ei laeku, kuid üks keeruline asi on küll. Revisjonikomisjoni liikmete valimine käib meil salajase hääletusega ja meil on vajadus moodustada kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. Palun selleks ettepanekuid.
M. Lees:
Reformierakonna poolt on ettepanek Evert Rööpson.
A. Must:
Kolmest üks on olemas. Palun nimetada veel mõni.
T. Ints:
SDE fraktsiooni poolt Tarmo Kikerpill.
A. Must:
Aitäh, juba kaks olemas. Ma näen näost, et Jüri-Ott Salm tahab ka lugeda. Teen ettepaneku usaldada ka Jüri- Ott Salmi. Kas on veel ettepanekuid? On ettepanek nimekiri sulgeda. Kas ollakse nõus hääletama häältelugemiskomisjoni nimekirja poolt tervikuna või tahate ükshaaval kõik läbi hääletada? Panen hääletusele häältelugemiskomisjoni koosseisus Evert Rööpson, Tarmo Kikerpill ja Jüri Ott Salm. Kes on selle ettepaneku poolt, palun hääletada.
HÄÄLETAMINE: häältelugemiskomisjoni kinnitamise poolt 29, vastu ei ole.
Sellega oleme häältelugemiskomisjonile oma volitused andunud, nad alustavad tööd ja palun volikogult luba selle päevakorrapunkti menetlemine katkestada, kuni toimuvad... Ei ole vajadust, juba on komisjon oma tööga niikaugel, et on valinud endale esimehe. Evert Rööpson, palun.
E. Rööpson:
Lugupeetud volinikud, kast on ausalt tühi ja hääletada saab siis saalist väljas, nagu alati.
A. Must:
Aitäh. Kuulutan välja seitsmeminutilise tehnilise vaheaja hääletusprotseduuri läbiviimiseks. Palun asuda hääletama.
Vaheaeg
A. Must:
Kolleegid, ma palun volikogult luba seni, kuni hääli loetakse, jätkata järgmise päevakorrapunkti menetlemist. Kas ollakse sellega nõus? Kuna vastuhääli ei ole, siis jääb menetletava päevakorrapunkti tulemuste väljaselgitamine järgmise punkti lõppemise järele. Alustame 10. päevakorrapunkti menetlemist.
10. Tartu linna 2015. aasta eelarve, 1. lugemine
- ettekandja linnapea Urmas Klaas:
Austatud volikogu esimees, austatud volikogu liikmed. Märksõnad, millega linna arengut järgmisel aastal kõige enam puudutava dokumendi, linna 2015. aasta eelarve projekti kokku võtan, on panustamine haridusse, turvalisse linnakeskkonda ning meie inimeste väärtustamine. Tartu on koolide linn. Nii on see olnud ajaloos, on ka täna. Üle poole eelarve kuludest on planeeritud hariduse valdkonda, eelkõige koolieelsete lasteasutuste ja põhihariduse rahastamiseks. Eelarve panustab munitsipaallastehoiukohtade loomisse, rahastab eralastehoide, võimaldab jätkata uue lasteaia ehitamise ettevalmistamist Pepleri tänavale ning Kesklinna Lastekeskuse ehitamist eesmärgiga võimaldada lasteaia- või lastehoiukohad kõigile soovijatele. Mul on hea meel, et Tartu on jõudmas seisu, kus me suudame igale lapsele pakkuda koha kas lasteaias või lastehoius. Ka investeeringute osas on kesksel kohal investeeringud haridusse. Suurim neist on meile hästi teada uue täiskasvanute gümnaasiumi ja Tamme riigigümnaasiumi hoone ehitamine. Kokku investeerib linn järgmisel aastal haridusse 11,2 miljonit eurot, mis on ligi pool linna kõigist investeeringuist kogumahus 25 miljonit eurot. Tahan ka välja tuua, et järgmisel aastal suurendame linna lasteaedade, koolide, kultuuri- ja sotsiaalasutuste palgafondi, milleks kulub üle 2 miljoni euro. Lasteaedade personalikulude suurendamine on plaanis keskmiselt 10 protsenti, sotsiaalvaldkonna allasutustes keskmiselt 11 protsenti, kultuuriosakonna allasutustes keskmiselt 5 protsenti. Paneme tähele, et see on üle mitme aasta ulatuslikum palgafondi suurendamine, millega väärtustame meie inimeste tööd nendes valdkondades ja ütleme julgelt, et see on investeering tulevikku. Peagi avame Tartu idaringtee teise etapi, millega hakkab üks suur projekt valmis saama. Koos valmiva uue Ihaste sillaga vähendab see loodetavasti kesklinna liikluskoormust ja suurendab keskkonna turvalisust. Idaringteesse, sildadesse, teistesse teedesse ja kõnniteedesse paigutame järgmisel aastal 9,8 miljonit eurot. Tahaksin siin eraldi välja tuua Roosi tänava ja kergliiklustee ehitamist lõigus Puiestee tänav - Eesti Rahva Muuseumi (ERM) peahoone, mis võimaldab turvalist liikumist kesklinnast ERMi uue hooneni Raadil. Projekteerime, renoveerime, ehitame uusi kergliiklusteid, ühendamaks linnasisesed kergliikusteed loogiliseks võrgustikuks, et pakkuda meie rahvale turvalist liikumist nii jalgsi kui rattaga linnas ja linnalähedaste asulateni. Linnaeelarve kogumaht on eelarve projektis kavandatud 139,4 miljonit eurot, mis on 0,4 protsenti väiksem võrreldes käesoleva aasta täpsustatud eelarvega. Maksutulud ja laekumised kaupade ning teenuste müügist kasvavad, kuid vähenevad toetused seoses viimaste aastate suurima objekti, Tartu idapoolse ringtee ehituse mahtude vähenemise tõttu. Järgmine aasta on uute projektide, europrojektide ettevalmistamise aasta. Kindlasti jätkame järgmisel aastal laste mänguväljakute rajamist. Järg jõuab Jaamamõisa piirkonna kätte, kus praegu ei ole ühtegi avalikku laste mängu- või spordiväljakut Jaamamõisa piirkonnas. Hea uudis võiks olla kindlasti üha kasvavale jalgpallikogukonnale see, et kavatseme ehitada Annelinna sisuliselt uue kunstmurukattega jalgpalliväljaku, sest praegune on väga nigelas seisus. Linnaeelarve pöörab tähelepanu linnaelanike sotsiaalsele turvalisusele, tagades neile avalike ja sotsiaalsete teenuste piisava kättesaadavuse. Ühe näitena järgmisel aastal lõpetame sotsiaaltöö Annelinna piirkonnakeskuse ehituse. Linna järgmise aasta eelarve on tasakaalus, laenukohustused jäävad alla 50 protsendi, moodustades natuke üle 12 miljoni puhvri, mida on tarvis eelkõige investeerimisobjektide omaosaluse katteks edaspidi, sest nagu öeldud, järgmine aasta on suuresti europrojektide vaheaasta. Tartu linna suurim tuluallikas on üksikisiku tulumaks, millest omavalitused saavad teatavasti 11,6 protsenti. Me oleme kavandanud majandusprognooside põhjal eelarves tulumaksu laekumist 59,7 miljonit eurot, mida on 5,6 protsenti enam kui tänavu ja kasv tuleb tuleneb üldisest palgataseme tõusust. Märksa väiksemas mahus laekub linnale maamaksu, reklaamimaksu, teede- ja tänavate sulgemise maksu ja parkimistasu. Kuid kokku on eelarves maksulaekumist prognoositud 61,3 miljonit eurot, 6 protsenti rohkem kui käesoleval aastal. Head volikogu liikmed, Tartu huvides on kindlasti uued töökohad ja soov suurendada üksikisiku tulumaksu laekumist just ka seeläbi, et meil oleks uusi töökohti, hästi tasustatud töökohti ning avaliku võimu ülesandeks on uute töökohtade loomiseks tingimuste loomine. Võtmeteemadeks kindlasti on siin meie inkubatsioonikeskuse tihedam koostöö, teadusparki panustamine, tööstusparkide arendamine ja kruntide müük seal, Tartu kui innovatiivse hea elukeskkonnaga linna turundamine. Seetõttu näeme linnaeelarves ette toetust biotehnoloogiapargile ja toetuse suurendamist teaduspargile sihiga, et senisest enam ja aktiivsemalt pühenduda tegevustesse, mis tooks Tartusse investeeringuid ja uusi töökohti. Tartu peab aktiivsemalt täitma Lõuna- Eesti koostöö eestvedaja ja eestkõneleja rolli. Üheks tegevuseks siin on Lõuna-Eesti nutika spetsialiseerumise strateegia ellurakendamine. Nii teaduspargil, tehnoloogiapargil, loomemajanduskeskusel näeme selles olulist rolli, mistõttu ka panustame neisse. Soovin välja tuua ka veel ühe töö ja kulukoha järgmise aasta eelarves, milleks on uue üldplaneeringu algatamine. Nimelt on linnavalitsus esitanud volikogule linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ning lähteseisukohtade kinnitamise eelnõu, kus olulisteks märksõnadeks on koostöö lähivaldadega ning planeeringus tuuakse välja ka ruumilised arengud, mis on vajalikud linnas hea ettevõtluskeskkonna kujundamiseks. Rõhutan neid punkte just seetõttu, et võibolla eelarveridade vahele võivad need muidu vaatlusel kahe silma vahele jääda. Loomulikult jätkame kaasava eelarvega, mille mahuks jääb linnavalitsuse ettepanekul järgmisel aastal 140 tuhat eurot. Väidan, et see algatus on ennast õigustanud, sellest kaasavast eelarvest saab linn palju enamat kui kaks võiduprojekti. Praegu on tehtud või teoksil mitu kaasava eelarve käigus pakutud ideed, mis tartlastele tarvilikud tundusid. Austatud volikogu, soovin eelarve projekti menetlemisel head koostööd. Aitäh.
A. Must:
Aitäh. Lugupeetud volikogu, vastavalt reglemendile peaksin ma praegu andma võimaluse esitada küsimusi linnapeale, aga me pidasime otstarbekamaks kuulata ära ka abilinnapea Kajar Lemberi ettekanne ja pärast seda avada mõlemale ettekandjale küsimuste vooru. Ollakse sellega nõus? On mõistlik. Aitäh.
- ettekandja abilinnapea Kajar Lember:
Tere ka minu poolt. Linnapea tegi nii pika sissejuhatuse, et ma kindlasti kõigel nii põhjalikult ei peatu, ma võibolla käin siin üle mõningad sellised otsustuskohad ja eelarve puhul mõned märksõnad, millest otsuste puhul lähtuda. Võibolla alustaksin sellega, et kui kõigepealt on olnud palju diskussioone teemal, et kuidas need asjad ikka lõpuks eelarves kokku saavad ja tõesti arutelu selle üle, et mis hetkel peaks see taotluste kokkupanemine või selle eelinfo kättesaamine olema kõigile, ka volinikele kättesaadav, siis üldiselt on sellega selline lugu, et neid töödokumente, ma jätkuvalt arvan, et ei ole mõistlik vähemalt nende esimeses faasis väga laialt lennutada ja pigem on täna see, et meil on eelarvestrateegia, mida me igal kevadel kinnitame ja kui seda üle vaadata, kas siis täna lähevad eelarvestrateegiaga kokku või mitte, siis ma olen pannud siia ühe slaidi selleks, et näidata põhimõtteliselt seda, et me ikkagi lähtume oma olemuslikult planeeritud strateegiast (esitlus lisatud ettekande lõppu). Siin on mõned iseeneslikud korrelatsioonid ehk kui majanduskasvu nii suurt ei julge täna näha, kui seda kevadel nähti, ja vastavalt sellele on ka mõni laenukohustus suurenenud ja on ka Nooruse objekti summa natukene suuremaks läinud, aga üldiselt me summa summarum oleme väga selgelt oma eelarvestrateegia proportsioonis liikumas ja ma arvan, et see on mõistlik. Eelarve mahust oli juttu, siis märksõna siin on võibolla see, et põhitegevuse tulud ületavad põhitegevuse kulusid ja see on rahandusliku poole pealt kõige selline olulisem number. Käesoleva aasta eelarve sisse jääb see, et me võtame uut laenu või uusi võlakirju peale 11 miljoni euro ulatuses ja sellest siis ca 8 miljonit maksame, refinantseerime vanu ja 3 miljonit absoluutnumbri suurenenmine tuleb eelarve laenukohustustesse meil juurde. Meie põhitegevuse tulud on tõepoolest, linnapea siin juba ka tulumaksu numbrist rääkis, kuid võibolla välja tooks ma siit selle, et kaupade ja teenuste müügi kasv, et eks see kasvunumber on valdavalt tulenev meie lasteaedades toimuvast ja uutest lasteaiakohtadest ja lasteaia vanemate tasust. Võibolla ka üks teema, mis on olnud alati küsimus, on meil maade müük, mida me siis eelmine aasta, kui me siin samal ajal planeerisime käesoleva aasta eelarvet, olime oluliselt optimistlikumad, selle aasta eelarves me oleme seda summat planeerimas 350 tuhat on seal maade müüki ja 82 tuhat on siin sees siis linna kinnisvara, valdavalt siis meile endale mittevajaliku kinnisvara müük, siis sellest ca 100 tuhat on täna juba lepingutega kaetud, nii et puhas kas siis äri- või elamumaade müük peaks olema summas 250 tuhat, mida on oluliselt vähem, kui eelmisel aastal plaanisime ja ma arvan, et see on täna optimaalne ehk siin ei ole eelarves sellist miini sees. Võibolla ära märkimiseks räägiksin ka veel linna ettevõtetest võetavad dividendidest, eelarve nii öelda plaanis esialgses oli siis sees see, et Tartu Veevärk oleks olnud üks ettevõte, kellelt oleks võimalik dividende võtta, plaanis oli see umbes 300 tuhat, täna oleme me astumas samme, kus selle asemel, et Veevärgist dividende välja võtta, on Veevärk valmis tegema investeeringu ja oluliselt suuremas summas, mis puudutab jälle seda Roosi tänava ja Muuseumi tee ümber käivate sademe- ja vee- ja kanalisatsioonitorustikke. See on siin ettepanek. Mõned illustreerivad pildid siia vahele, et meil lihtsalt on arusaam, et pool meie tuludest tuleb läbi tulumaksu, 40 protsenti tuleb umbes meil kõikvõimalikke toetusi ja kaupade, teenuste müük ja kõik teised on oluliselt väiksemad numbrid ja proportsioon on aastate lõikes olnud pidevalt selline. Tulumaksu prognoos lähtub meil puhtal kujul palkade kasvust ehk palgatõusust ja palgatõus on umbes meil tööhõivest... ei suuda näha, et see väga kasvaks. Nii et see on planeeritud praegu 40 tuhande inimese peale ja sellest umbes 40 protsenti on meil Tartus avaliku sektori töökohad, nii et see ühelt poolt annab selge stabiilsuse. Kui vaadata meie kulude eelarve tulba pilti, siis mis siit välja paistab, on see, et põhitegevuse kulud kasvavad ja investeeringud just nagu tasapidi väheneks, aga kuna need idaringteega seotud numbrid on olnud nii suured, siis tegelikult on see puht idaringtee projekt, mis seda punast tulpa mõjutab ja eks põhitegevuse kulud kasvavad üldiselt üsna sellises, arvan, mõistlikus tempos meie elukorraldust vaadates ja vaadates kõike seda, mis sektoris toimub, et eks me ka ikkagi nendega töötajate mõttes nii era- kui riigisektoris konkureerime. Põhitegevuse kulude poolt võibolla võiks välja tuua siit keskkonna või avaliku korra protsentuaalses mõttes kõige suurem asi, mis siin on siin sees, on siis täna meie menetlusteenistuse ümberkorraldamine, mis on sellise hüppe otseselt teinud. Paljudes kohtades, kus on vähenemine, on see seotud selgelt projektide ärakukkumisega või ütleme siis projektide vaheaastaga. Üldiselt ega selle põhitegevuse kulude osas võibolla ainuke kommentaar siia juurde on veel see, et meie paljuräägitud linnavalitsuse reservfond, et meil ikkagi on jätkuvalt plaanis selle reservfondi vähendamine, suunates mingi tüki sellest kultuurile. Täna on arutuse all ikkagi selgelt see, et üle 600 tuhande asemel võiks olla linnavalitsusel 500 tuhat ja ülejäänud võiks olla kultuuriosakonnas, et muuta kultuuriürituste rahastamist paindlikumaks ja sujuvamaks aasta keskel. Ja veel kord üks illustreeriv pilt, see on hariduse kulud ilma betoonita ehk tegelikult me oma põhitegevuse kuludest 56 protsenti haridusse paneme, eks enam-vähem tordilõik on omavalitsuste lõikes suhteliselt sarnane, aga Tartu puhul kindlasti haridus on selgelt ka kõige suurem prioriteet, et see peaks seda päris hästi illustreerima. Ma läheks ka personalikulude juurde. Personalikulude kasv on kindlasti põhiliselt kulude juures kõige suurem kasv, aga samas sellestsamast 2,7 miljonist sisuliselt 2 miljonit on lasteaiad ja eks see on kahtepidi, et natuke tuleb ka tulu juurde, aga selge on see, et selleks, et tagada igale lapsele lasteaia- või hoiukoht, on linnal teatud kulud ja sellega me peame eelarves arvestama. Võibolla siit lihtsalt ilmestamaks sedasama juttu, et 2,8 miljonit on siis kokku see personalikulude kasvu pool ja sellest 2,1 miljonit on haridus. Palkade kontekstis võibolla nii palju juurde rääkida veel, et me oleme täna arvestanud seda, et õpetajad on nii öelda omaette sammus, on täna selge, et riigi siis üleeilne otsus põhimõtteliselt, et suurendada õpetajate palka 900 euroni paneb selgelt surve alla ka Tartu linna või ka kõik teised omavalitsused, et kui me täna oleme arvestanud 10-protsendilise palgatõusuga ja samas sammus võiks järgi tõsta ka lasteaiaõpetajaid ja eelarves sees on ka huvikooli õpetajate 5-protsendiline kasv, aga arutelu all on veel see, et ka neid tõsta samas sammus järgi, siis see riigi otsus või ettepanek täna kindlasti paneb ka meid taas kord surve alla, aga ütleme nii, et selle lahendamine 2015. aasta eelarve sees tänasel kujul on ikka väga keeruline. Kooliõpetajatel tõenäoliselt palgakasv on kuskil 13 protsenti. Nii et päris hea hüpe. Võibolla ma lähekski investeeringute juurde ja jälle suure pildi mõttes meil siis ca pool on linnaraha ja pool on toetused, millest me siis oma investeeringuid teeme. See pilt illustreerib hästi seda, et kui meil kolm aastat tagasi oli selgelt majanduse tulp püsti, mis teistpidi on ka järjekordselt idaringtee temaatika, siis täna oleme me oma kaalukausi kolme aastaga väga selgelt suunanud hariduse peale ja hariduse tulbad kasvavad kiiremini ja teised on sellised stabiilsemad numbrid. Eks seal on ka summad kõige suuremad ja loomulikult on ka mured kõige suuremad. Aga mõnedest investeeringutest ka konkreetsemalt. Üldise valitsussektori alla me siis klassifitseerime ainsa sellise ehitusliku investeeringu, on Küüni 5 ametiruumide remont ehk see on täna ettevõtluse osakond, me tahaks järgmine aasta teha need ruumid ka töökeskkonnasõbralikuks. Kaasav eelarve, mis siis on 140 tuhat, nagu ta oli siiamaani. Keskkonna puhul siis koostöös Balti Kaitsekolledžiga Riia tänava maja ehk kaitsekolledži esise platsi renoveerimine ja kordategemine, eks see on ka selline koostööprojekt, et kui kaitseministeerium sellega kaasa tuleb, on linnal väga raske siin ka ei öelda. Mänguväljakutest on juba juttu olnud ja Anne saun peaks maikuus oma uksed avama, nii et meie sotsiaaltöötajad peaksid selles hoones olema oluliselt paremates töötingimustes, kui nad on seda saanud teha senini. Teisel pool ma võibolla jälle rohkem ei peatugi, need on ka korraks üle käidud teemad, aga kommentaar, miks põhiteede valik siin ikkagi selline on, see on selgelt tulenevalt jälle koostööprojektidest, on ta koostöö ERMiga, on ta koostöö Riigi Kinnisvara ASiga Tamme gümnaasiumi näol või on ta koostöö ka Tartu Veevärgiga ehk need on sellest tulenevad numbrid. Ülekatete, pindamiste koha pealt me oleme sel aastal täiendanud seletuskirja, kui see oli ka üks küsimus, mida eelmine aasta ette heideti, et ei ole väljaloetav, mida ja kuhu ikkagi pannakse, siis sel aastal on seal selline prioriteetide nimekiri eelarve seltuskirjas olemas, nii et ma sellel hetkel pikemalt peatuma ei jää. Siin on väike illustreeriv pilt, kes ei ole veel käinud, varsti saab sinna ka peale sõita, aga meile selline sillavaade on selles mõttes päris võimas ja tegemist on selgelt investeeringu mahu mõttes ja ka tõenäoliselt oma ehitusliku mahu mõttes Tartu nii öelda sajandiprojektiga ja loodame, et ta selle aasta lõpus juba sisuliselt valmis võiks saada, kuigi ametlikult vist on aprill tähtaeg. Siit võibolla ma tooksin välja ka tänase kommentaari - avalike bussiliinide vedu ja busside reaalaja infosüsteem ja selle summa sees on ka see nn kiipkaartide ja kaartide toimimine või mittetoimimine. Eks siin on kindlasti veel küsitavusi, et kuidas täpselt see protsess toimima hakkab, aga eesmärk peaks olema see, et 2015. aasta sügiseks võiks meie bussides olla uus piletiostu süsteem ja mis kujul see on, seda on tegelikult täna minul raske kommenteerida, sest siin on erinevad lahendused töös ja ma arvan, et kõik need kommentaarid, mis täna tulnud, et lisakaarti ei peaks tekitama ja nii edasi, sellega suudame tegelda, kuid fakt on see, et projektivahendid on selleks olemas, linna omafinantseering on olemas ja sellega kindlasti edasi liigume. Jätkame loomulikult oma linna korterite ja majade renoveerimisi vastavalt oma jõule. Kindlasti järgmise aasta kontekstis võibolla kaks sellist objekti, mida siit välja tuua, on kindlasti see kunstmuruväljak, mis peaks ideaalis olema järgmiseks talveperioodiks valmis, aga selge on see, et see objekt läheb üle kahe aasta. Ja see memoriaali rajamine Pauluse kalmistule on ka üks selline vana teema, mis on olnud Tartus minu meelest arutusel väga väga pikka aega ja võibolla siin vaadates natukene, mis ümber meie mujal maailmas sünnib ja kuigi on ka igasugu muid vajadusi, aga see võiks olla täna üks objekt, millega me ka anname impulsi nii öelda natuke teistesse valdkondadesse. Kunstmuruväljak on lihtsalt visuaalis ka ära toodud, et sel aastal sai korda seal kõrval hokiväljak, nende barjääride mõttes. Seal peaks täna olema oluliselt paremad tingimused, kui olid aasta tagasi, ma loodan et see talv on ta rohkem kasutuses ja Annelinna kunstmuruväljaku nii öelda objekti mõtteks on see, et seal ei ole võimalik täna lihtsalt pidada nii öelda liigamänge ja see on ühtepidi jalgpallurite väga suur südamesoov. Miks jalgpall ja miks nii suured summad, on palju küsitud, aga täna kindlasti üks kõige rohkem kasutuses olev staadion ja see on väga suur hulk lapsi, kes tegelikult ka Tartus jalgpalliga tegeleb, siis laste arv kasvab. Lasteaedadest niipalju, et kõige suurem objekt 2015 on kindlasti Kesklinna lastekeskuse selle tänavapoolse osa renoveerimine ja loodetavasti ka tagumise osa lammutamise ja projekteerimisega saab edasi minna. Plaan on alustada Pepleri lasteaiaga, millest pilti ma ka pärast näitan. Põhikoolide osas on kõige suuremad investeeringud, mis lähevad Forseliuse kooli, puhtalt renoveerimistöödega seotud nii võimla kui aulaga kui ka maja ümbrusega, ja teine objekt on Raatuse kool, Tulukese programmi raames on 350 tuhat eurot sinna planeeritud. Annelinna gümnaasiumis on jälle sellised hädalised elektriasjad ja Tamme gümnaasium on järgmine aasta meil kõige suurem investeeringuprojekt, 6 miljonit paneb riik, 2 miljonit peab panema linn ehk riik toetab gümnaasiumiosa tegemist ja meie peame ise siis täiskasvanute gümnaasiumi osa tegema. Siin peaks saama varsti lasteaed, see on Kesklinna lastekeskus, kes käinud ei ole, olen lihtsalt komisjonides kuulnud küsimusi sellele teemal, ma sellepärast toon pildi siia taha, et see on see vana pool, kus täna oli ka lasteaed sees. Tamme gümnaasium - soovitan ka siiralt vaatama minna. Mis puudu on, küsite objekte, mille vahel te valite? Meil on täna puudu päris mitu lasteaia kööki. Meil on päris mitu reaalset kööki puudu, mis rekonstrueerimist tahavad. Kaks lasteaeda Tartu linnas vajaksid uut katust, suuremaid investeeringuid, vähemalt kaks lasteaeda ei ole veel saanud endale uusi aknaid. 2015. aasta on selline, hinnanguliselt võiks olla meil peal vähemalt miljon eurot selleks, et ära lahendada, ma ütleks, sellised avariilised objektid ja see on lihtsalt üks illustreeriv pilt, et ma arvan, et paljud volinikud ei ole sattunud mõnda meie haridusasutusse, see on ühe lasteaia aken, mis täna reaalselt on selline, ja loodame, et me ühel hetkel jõuame nende vahetusteni. Lõpetuseks on siis meie tänane finantsseis, linnapea seda ka korra mainis, aga et me absoluutnumbris suurendame 3 miljoni võrra oma laenunumbrit ehk 52 miljonilt 55 miljonile, aga see loogika on lähtunud sellest, et me ei suurenda oma netovõlakoormust, siis jääks 49 protsendi peale ja see peaks tagama selle, et me oleme valmis ja võimelised erinevaid suuremaid europrojekte järgmisel aastal ka rahastama, järgmisest aastast alates rahastama. Kindlasti kas või meie kaks põhikooli, mis loodetavasti lähevad täisrekki, seal igal pool on omaosalus, lisaks kergliiklusteed ja tõenäoliselt mõned suuremad sotsiaalobjektid, nii et ega seda omaosalust läheb vaja päris hulgem. Lõpetuseks võibolla see, et siin on neid diskussioone olnud erinevaid, aga üks hea mõttetera, et kõik, mida saab rahaga joonde ajada, on odavalt aetud, nii et katsume omavahel kokku leppida parima plaani ja linnavalitsuse roll on volikogu ette tuua tasakaalus eelarve, seda me oleme tänasega teinud ja edasine on teie kätes. Aitäh.
KÜSIMUSED:
J. Kõre:
Lugupeetud ettekandja, lugupeetud volikogu esimees. Tegelikult eelarve on selline oluline asi, kus kahe küsimuse õigus ei anna võimalust sisuliselt teemat arutada. On palju küsimusi, aga ma kasutan siis need kaks küsimuse võimalust ikkagi ära. Esiteks, tuludest. Me oleme väga palju sõltuvuses nendest toetustest, mis vähenevad ja ega me väga innukad ise raha teenima ei ole. Mul on konkreetne küsimus. Seal on rubriik sport ja vaba aeg ja selle rubriigi omateenitud tulud on 23 200 eurot, seal kõrval on kultuur ja kultuuri koha peal on raamatukogu, Lutsu raamatukogu ja omatulud on 39 tuhat. Kaks korda rohkem. Lutsu raamatukogu omatulud tulevad raamatute laenutuse viivistasust, koopiate tegemisest ja nii edasi. Minu arusaamise järgi siin on väga suur disproportsioon, kus ühelt poolt on käsutada sadu kohti mahutavad saalid ja saalid ise on tuhandeid ruutmeetreid, mida välja renditakse ja seal tulusid ei tule ja teiselt poolt väga väikeste laekumistega opereeriv asutus, kes teenib mitmeid kordi rohkem. Miks meil sellised disproportsioonid on?
K. Lember:
Eks seda on selles mõttes kindlasti raske kommenteerida, et ühelt poolt ma arvan, et ka spordis ei ole meil piisavaid vahendeid, et kõik noored ja lapsed tegelikult selle ühe tasuta huvirigi saaks, aga selge on see, et spordis on püütud hoida seda tasu võimalikult madalal, et sellest ta ju tuleb. Küsimus on selles, kas ettepanek on, et kuskilt otsast hakata selgelt neid tõstma? Ma ei tea, see on arutamise koht, aga see on kindlasti, ma arvan, et see on enam kui keeruline, sest eks seal selle spordi puhul on just tegemist ikkagi sellega, et valdavalt kasusaajad on tegelikult ju lapsed väga suuresti. Ja ma siiralt täna ei näe küll seda kohta, et kuskohast selline osalustasude hüpe peaks tulema. Ruumide väljarentimise hinnad - möönan, et võibolla seal on neid ülevaatamise kohti, nimelt selliseid prime time aegu, kus tõesti ei kasutata seda mitte laste poolt, aga võibolla ka meie, kas ettevõtjate või kelle iganes spordisõprade poolt, kuigi me teistpidi mööname, et me tahame ju tegelikult seda, et me oleksime sportlikult terved, et kuidas seda proportsiooni täpselt leida, on väga keeruline. Selles mõttes küsimuse esitajaga aga nõus, et linn on ka sel aastal ühtepidi suurendanud kulusid sellele, et me oleme võtnud ühe uue halli, Tarbuse halli nii öelda kasutusse, mis tegelikult on andnud natukene leevendust, et meil täna ühtepidi tuleb nagu rõõmu tunda, et lapsi, kes täna tahavad võimlema minna ja jalgpalli mängima, neid on kogu aeg rohkem ja rohkem. Ma väga loodan, et me lähiaastatel suudame ka näiteks jalgpalli valdkonnas tuua mõne suure erainvesteeringu kaasa, et on võimalik paar staadionit veel korda teha, sest täna puhtfüüsiliselt ei mahu lapsed staadionitele ära. Aga küsimus on selles, et kas me selleks, et nad sinna ära mahuks, peaks hinda tõstma, siis ma pigem arvan, et ei peaks.
J. Kõre:
Ma ausalt öelda selle sporditulude rea peal sõna osalustasu üldse ei leidnud, vaid seal olid rendid, inventari laenutused ja nii edasi ja kindlasti lapsed ei ole neis spordisaalides õhtul kella 11, millal peaks saalid avatud olema. Aga ma küsiksin teise küsimuse, et kaasav eelarve, kus kodanikud tunnistasid parimaks selle ettepaneku või projekti turvalised ristmikud või kuidas täpselt see formuleering oli. Kas linnavalitsus on andnud sisu sellele mõistele, mida see turvaline ristmik tähendab? Kas turvaline ristmik tähendab näiteks ka seda, et see ristmik on turvaline näiteks nägemispuudega isiku jaoks, et ta on korda tehtud niimoodi. Minu teada ei ole meil Tartu linnas ühtegi ristmikku, mis selle sihtgrupi jaoks oleks turvaline.
K. Lember:
Minu arusaamine on täna see, et uued ristmikud, mida projekteeritakse, peaksid saama ka pimedate... nägemispuuetega inimesed peaksid saama ka oma tundemärgid, sellel on erinevad lahendused, on nad mummud, mis pannakse kõnnitee ette, on nad need kõrgendused, äärekivide allatoomise miinuspool ongi see, et selle peale ongi nägemispuudega inimesed öelnud, et nemad ei saa enam aru, kus on teepiire ja sellepärast on tulnud ka lahendused. Kindel on minu meelest see, võibolla Valvo võib seda kinnitada, aga et kõik uued ristmikud, mida projekteeritakse, saavad nägemispuuetega inimestele sobivaks, et nendel peaks olema seal mugav liigelda. See on seletus sellele. Teine asi on see, et selle 70 tuhande euro eest, mis nüüd reaalselt kaasava eelarve kaudu sinna pannakse, peaks siis korda saama, seal on konkreetne number ja konkreetne hulk neid äärekive, ma ei taha lahmida, kui ma seda numbrit peast ei mäleta.
V. Semilarski:
Ma korra täpsuse mõttes, tegelikult kergliiklusteede kommentaariks ütlen, et on kokku lepitud erivajadustega inimestega just nimelt selles, et milline peaks olema ristmiku lahendus, seal oli katendiga kivikatted ja kergliiklejate poolt oli soov, et lasta kivi allapoole selleks, et see liikumine oleks sujuv. Nii et täna on see kokkulepe sõlmitud erinevate osapoolte vahel ja selles suhtes arvan küll, et kaasava eelarve raha toob palju turvalisust juurde kergliiklejatele erinevas prismas alates ratturitest, jalakäijatest kuni erivajadustega inimesteni. Plaanis on kaasata idee autorid ja kaardistada see nimekiri ja tuua see avalikkuse ette ka.
J.-O. Salm:
Hea ettekandja. Siin saalis on mitu korda küsitud haridusasutustele tehtud ettekirjutuste täitmist. Praeguses eelarve eelnõus siis on näha, et seda plaanitakse teha 200 tuhande euro ulatuses, kui ma ei eksi. Siin on kõlanud summa 3 miljonit eurot. Ma küsin, et kui tegemist on päästeameti või tervishoiuameti ettekirjutustega, et mis alusel neid kulutusi edasi lükatakse?
K. Lember:
Eks linnavarade osakond, kes haridusasutustes nende ettekirjutuste lahendamisega tegeleb, on selgelt need ära prioritiseerinud ja seal on ka nii, et ega ka nii päästeameti kui terviseameti ettekirjutused on ka tähtajalised ja igal aastal mingeid asju tehakse ära ja siis lepitakse uuesti kokku võimalikud tähtajad, et seda ei saa öelda, et kõik tähtajad on mööda saanud, nad lihtsalt on edasi lükatud. See on, ma olen nõus, et seal on alati raha vähe, aga eelarve lahenduste puhul oleme pigem lähtunud ka täna sellest, et kui me oleme võimelised sinna suunama rohkem raha, vaatame, kuidas meil aasta alguses ka tulumaksu laekumised on, Tartu linn teeb kindlasti lisaeelarve kevadel, sest lihtsalt me peame, me ei saa on riigipoolset rahastust nii või teisiti paika, ja igal juhul, kui me oleme jätkuvalt positiivses graafikus, need ettekirjutused on valdavalt suvised tööd, kui meil on see tunnetus, et seal on selliseid asju, mis peavad saama tehtud 2015. aasta suvel ja meil on katteallikad sellele, siis kindlasti need on lisaeelarves kajastatud suurel hulgal, nagu see oli ka eelmisel aastal. Lihtsalt me täna ei pidanud mõistlikuks seda summat eelarves väga suureks ajada.
J.-O. Salm:
Üheks eesmärgiks on siin lk 5 seatud see, et tuleb tagada linna teede ja tänavate seisundi vastavus kehtivatele normatiividele. Tõepoolest, teede olukord on suhteliselt problemaatiline linnas. Ma küsiksin seda, et mis on see summa, mis tagaks vastavuse, kui palju linnal on see puudujääk?
K. Lember:
Selle teede nii öelda kulumise arvutus on selline natuke puhas matemaatika, natuke tundeline matemaatika, see sõltub talvedest, ilmadest, naelkummidest, millest iganes, aga erinevatel hinnangutel on minu kõrva jõudnud number, mis on suurusjärgus 2 miljonit eurot. Oleme siia pannud 650 tuhat eurot, eks me võime ise mõelda, kas me olemegi kolmandiku sellest sammust maas või mitte. Tõenäoliselt, kui me näeme, et teed lagunevad kiiremini, kui me jõuame neid renoveerida, see näitab, et oleme sammuga maas ehk siin on üks roll kindlasti ka sellel, et Tartu suure omavalitsusena peab riigiga läbirääkimisi pidevalt pidama, et me oleme täna loomulikult läbi kas või selliste objektide nagu idaringtee, on ju täiesti selge, et sellise objekti puhul, kuigi ta on ühelt poolt valdavas osas riigi poolt rahastatud objekt, aga me oleme sinna pannud ikkagi väga suure hulga linna raha, ja selge on see, et kuskilt neid prioriteete valitakse. See on vastus. Aitäh.
- kaasettekandja rahanduskomisjoni esimees Veljo Ipits:
Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid. Kahtlemata on meie ees iga aasta üks tähtsamaid eelnõusid ja selle arutamine, ma loodan, kujuneb kõigi volikogu liikmete jaoks oluliseks, me kõik püüame anda siia oma panuse. Võib selle eelarve projekti kohta öelda, et see on halb, võib öelda, see on hea, ma arvan, et ideaalne ei saa ta mingil juhul olla, ideaalne oleks ta siis, kui kõik, mis me tahaksime, oleks siia sisse pandud. Kui me alati eelarvet koostame, siis tekib küsimus, kas see on kooskõlas meie arengukavaga, kas kõik vajadused, mis osakonnad on esitanud, on siin sisse pandud. Me võime sellest eelnõust lugeda, et ei ole ja tõenäoliselt niipea ka olema ei saa. Kindlasti on meil kõigil neid ettepanekuid, mida me saaksime teha, et tuleks see ja see küsimus lahendada ja raha selleks eraldada. See on hea ja ma arvan, et see on kergem osa sellest ettepanekust, aga alati tuleb otsustada ka mille arvelt seda teha, sest meie linnaeelarve on täpselt nii suur ja meie võimalused täpselt sellised, nagu nad on. On heameel tõdeda, et põhitegevusest linna eelarve tulud kasvavad ja hea, kui see tendents jätkuks. Ma soovin kõikidele linnavolinikele head töötahet selle eelnõuga töötamisel, heade ettepanekute ja parandusettepanekute tegemiseks. Rahanduskomisjon otsustas ühehäälselt, et see eelnõu on teile esitamiseks valmis. Aitäh.
KÜSIMUSED:
T. Lukas:
Komisjonid teevad erineval moel tööd. Ma küsin, et kuidas on nende lugemiste vaheajal planeeritud, kui näiteks kultuuritöötajad on huvitatud haridustöötajatega sarnaselt palgatõusust või mõni teine grupp või huviline mõnest muust teetööst, kas komisjonid kohtuvad teie kogemuses, linnavolikogu komisjonid, näiteks teie komisjon kohtub siis ka ettepanekute tegijatega, kes tulevad oma organisatsioone esindama või tulevad väljastpoolt volikogu meie istungile?
V. Ipits:
Ma arvan, et mul küll puudub selles osas kogemus, et keegi oleks avaldanud soovi, aga kui soovi avaldatakse, siis ma usun, et ma kindlasti leian selleks ka aja, et vastu tulla. Üks täiendus, komisjon on teinud ka ettepaneku, et parandusettepanekute tähtaeg oleks 8. detsembril kell 12.
A. Must:
Aitäh, see oli hästi vajalik täiendus. Aitäh kaasettekandjale. Küsimused on selleks korraks ammendatud. Kordan üle, et parandusettepanekute tähtajaks jäi 8. detsember kell 12.00, volikogu kantseleisse peavad ettepanekud laekuma.
SÕNAVÕTUD:
J. Nigul:
Lugupeetud volikogu, lugupeetud külalised. Ettevõtjana ma olen harjunud eelarvet vaatama sellise vähem emotsionaalse pilguga ja üritan vaadata nende numbrite taha ja sisse. Kuna meil on tegemist ikkagi sellise tugevalt vasakpoolse koalitsiooniga tänapäeval, siis ma oleksin nagu eeldanud seda, et lõpuks jõuaks ka meile see nii öelda hooliv, abistav ja nii edasi eelarve. Kui lähme täpsemalt numbrite juurde, siis vaatan seda täpselt. Nagu härra linnapea ütles, et uus eelarve panustab eelkõige haridusse, kindlasti, aga kui me vaatame nüüd seda, kuidas see hariduse raha jaguneb, siis kõige suurema plussi saavad millegipärast haridusosakonna ametnikud. See oleks selline kummaline asi, et kui sel aastal, ütleme, mingi keskmine, haridusosakonna ametniku keskmine brutopalk lihtsalt eelarve järgi, lihtsalt jagades oleks 1143 eurot, siis järgmisel aastal oleks 1275 eurot ehk lisandub 134 eurot kuus. Kui me nüüd vaatame neid inimesi ja töötajaid, kes siis nii öelda alluvad sellele haridusosakonnale ehk siis näiteks lasteaednikke, siis nende palk tõuseb keskeltläbi 606 pealt 706 peale, tähendab inimesed, kes niikuinii saavad ligilähedaselt poole vähem palka, nad hakkavad ka vähem juurde saama. Siin ma tean, et siin mängitakse nende protsentidega, siin näiteks, et lasteaednike personalikulud kasvatada 16,5 protsenti ja samal ajal haridusosakonna oma 11,5 protsenti, aga protsentide taha võib peita igasugu asju, küsimus on selles, kes saab rohkem raha. Raha saavad rohkem ametnikud. Tegelikult on täpselt sama pilt siin, kui võtaks kõik need osakonnad ette, siis see pilt kahjuks on täpselt samasugune. Ma ei hakanud kõiki neid välja võtma, aga lihtsalt sellised kurioossemad, mis on jälle nagu selline, ütleme, vasakpoolsete sellised lipuloosungid nagu kultuur. Kui kultuuriosakonnas hakkab järgmisel aastal olema keskmise kultuuriosakonna töötaja palk 1179 eurot, siis näiteks muuseumites saab see olema 716. Kas te ise kujutate seda ette, et mis on see asi, millepärast peaks kultuuriosakonna töötaja keskeltläbi teenima nii palju rohkem kui kultuuritöötaja, kui seesama muuseumi töötaja. Siin oli näidatud, et muuseumite finantseerimise eelarves, et personalikulude osa kasvab neil 5,6 protsenti, aga sealsamas on järgmine tabel, mis näitab majandamise eelarvet ja majandamise eelarves on personalikuludes ette nähtud langus ehk tegelikult kultuuritöötajad saavad järgmisel aastal, konkreetselt siis muuseumitöötajad saavad juurde 2,7 protsenti. Samal ajal kultuuriosakonna töötajad saavad juurde 7,4 protsenti. No siin on ka sellised kihvtid asjad nagu ettevõtluse osakond. Mis seal salata, minu jaoks seda osakonda ei oleks nagu vaja. Ma tean, et ettevõtlusega on neil seal väga vähe pistmist ja selle võiks rahulikult kinni panna, mitte midagi ei juhtuks, ettevõtjatel läheks paremini. Aga nende keskmine kuupalk on ikkagi 1121 järgmine aasta. Tõus 9,2 protsenti. Siis loomulikult jõuame siia linnakantselei ja linnavalitsuse juurde, kus siis nende personalikulud kasvavad 7,5 protsenti järgmisel aastal, nende keskmine palk saab olema juba 1643, mis on siis juba üle kahe, tugevalt üle kahe korra rohkem kui näiteks lasteaednike oma. Küsimus tekib selles, et kelle jaoks seda eelarvet tehakse? Ma saan aru, raha ei jätku, see on väga selge, aga miks on see, et ühed on võrdsemad, et kui raha ei ole, no siis ärme tõstame kusagil või, ütleme, kõigepealt tuleks ikkagi tõsta nendel, kelle jaoks see palk on tõepoolest pisike. Kui me olime rahanduskomisjonis ja kuulasime härra Lemberi ettekannet, siis ta peaaegu et pisarsilmil mainis kahte lasteaeda Mõmmik ja Hellik, et seal on need vanad aknad, ja peaaegu hakkas laua taga nutma. Aga siis, kui ma tema käest küsisin, et kuule, et kui nii öelda üldiste valitsussektori teenuste vahel olev linnavalitsuse osa kasvab järgmine aasta natuke rohkem kui 450 tuhat eurot, et selle raha eest saaks ju ilmselgelt neil kahel lasteaial aknad ära vahetada, siis ta ei osanud nagu midagi vastata ehk küsimus tegelikult on ikkagi valikutes.
A. Must:
Kohe lõpeb ka lisaaeg.
J. Nigul:
No mis siis, las lõpeb. Nagu näete, see eelarve kahjuks on selline, ma võtsin ainult paar osakonda ette. Nii et küsimus on lõppude lõpuks selles, et kulla vasakpoolsed, hakake lõpuks vasakpoolseks, tehke siis lõpuks selline eelarve, et te väärite seda nime, aga ärge mängige edasi seda silmakirjalikku mängu, ärge kantige seda pappi lihtsalt omale, see ei ole teie raha. Aasta tagasi küsisin ühelt Tartu juhtivalt poliitametnikult, kui ta endale oli palgatõusu ära määranud, küsisin, et kuule, miks sa seda teed, kas sul piinlik ei ole. Ta vastas mulle niimoodi, et kas ma siis ei vääri seda palgatõsusu. Ma ei osanud selle peale midagi öelda, küsimus ei ole mitte selles, kas keegi väärib või mitte, ma arvan, et lasteaednik väärib ka seda palgatõsusu, aga kui raha ei ole, siis järelikult ei saa tõsta. Aga miks siis ühtedel tõstetakse igal juhul, ükskõik, kas raha on või mitte? Nii et selle fopaa kohapealt pean tunnistama, minu jaoks see eelarve on väga kummaline. Aga...
A. Must:
Ka lisaaeg on läbi. Aitäh, olen sunnitud...
J. Nigul:
... see, kulla koalitsioon, on teie valiku küsimus.
LÕPPSÕNAD:
K. Lember:
Aitäh. Võibolla tuleks alustada sellest, et ma ütlen, et eks selle eelarve kokkupanemine ongi päris keeruline protsess ja kompromisside otsimise koht. Eelarve seletuskiri on ka sellepärast kaheosaline, et seal on nii öelda esimene osa ja teine osa, kus neid kulusid on omavahel võrreldud ja lahti võetud ja kui kuskil on selline, ma ütleks, suurusjärgu anomaalia, mida siin välja toodi, siis tavaliselt on ta seotud sellega, et kas kuskilt on üks inimene personali puhul kuskile juurde pandud või kuskilt ära võetud, et mitte need tõusud ei ole sellised, nagu meie ette praegu siin püsti pandi. Kui me tahame neid osakondade kaupa nii öelda lahti võtta, siis kindlasti oleme me seda valmis taas kord seletama ja võibolla tuleb järgmises rahanduskomisjonis sellega tegeleda. Kindlasti tuleb ka minu silma pisar, kui ma näen Mõmmiku akent ja ma väga tõsiselt olen seda meelt, et kui me selleks vähegi suudame vahendeid leida, siis me need peame leidma, ja ma arvan, et me need järgmisel aastal leiame ka. Ja ma tahtsin korraks lihtsalt puudutada, ma ei tea, kui palju mul aega on, kolm minutit või rohkem, et kogu linnavalitsuse järgmise aasta selline palkade maailm tervikuna on see, et linnavalitsuse süsteemis sees on palgakasv 3 protsenti, mis puudutab linnavalitsust. Selle sees on tõenäoliselt, mis on täna linnavalitsuse võimalused, me näeme, täna meie kõige vähem makstud linnavalitsuse osakond on sotsiaalabi osakond. Järgmine on rahandusosakond ja need kaks on need, kes sealt süsteemi seest peaksid saama oma palgatõusu kuni 10 protsenti, mis on täna olnud sotsiaalabi osakonna eesmärk. See summa summarum tähendab umbes seda, et see 3 protsenti rahaliselt on 200 tuhat eurot ca linnavalitsuse potist. Sellest võtame ca 70 tuhat ära, mis annab sotsiaalabi osakonnale 10 protsenti palgatõsu ja järele jääb umbes 2 protsenti teiste osakondade palgafondide kasvatamiseks. See on tegelikult linnavalitsuse suur pilt. Siis on need nii öelda allasutused, kus siis tänases eelarves on sees kultuuri allasutustele 5-protsendiline palgatõus ja sotsiaalabi kõikvõimalikele allasutustele ja hooldekodudele ja nii edasi, kus on palgatõus 11 protsenti. See on tegelikult see, mis on siia eelarvesse sisse kirjutatud. Ja sellel teemal täpsustusi võib alati jagada ka juurde. Rohkem... isegi ma arvan, et ma sain kõik öeldud. See on selle palgapoliitika lähenemine aastal 2015, mis just nimelt tähendab seda, et neid vähemmakstud osakondi tuuakse järgi. Mis muudab siin ka veel numbreid kõvasti, on see, et meil teadupärast tõuseb ka miinimumpalk järgmisel aastal ja lisaks sellele loole on meil õpetajate palgad, mis siis on täna tehtud loogikaga, et üldhariduskooli õpetaja miinimumpalk oli täna 800, saab olema uuel aastal 880. Aga ma ütlen veel kord, nagu me juba täna teame, on riik käinud välja 900, mida ma ka enne mainisin, eelarve sees me oleme arvestanud 880-ga ja samas sammus peaks järgi tulema ka lasteaiaõpetajate palgad ehk keskmine kõrgharidusega lasteaiaõpetaja peaks saama tänase 700 asemel 1. jaanuarist 770 eurot. Vastavalt sellele korrelatsioon seal ümber teiste palkadega. See on selle eelarve juures palgaloogika ja nii ongi. Aitäh.
A. Must:
Aitäh, palun, kas on veel selleks volitatud isikutel lõppsõnasoovi? Ei ole. Põhiline - meile teatati parandusettepanekute tähtaeg, kordan, 8. detsember kell 12.00. Sellega oleme eelarve esimese lugemise lõpetanud.
Jätkub 9. päevakorrapunkti menetlemine
Head kolleegid, pöördume tagasi oma päevakorra 9. punkti menetlemise juurde ja kõnetooli poole on liikumas Evert Rööpson, kes tutvustab meile häältelugemiskomisjoni töö tulemusi.
E. Rööpson:
Head kolleegid. Moodustati häältelugemiskomisjon koosseisus Evert Rööpson, Jüri-Ott Salm ja Tarmo Kikerpill. Välja jagati 39 sedelit, kastis oli täpselt 39 sedelit, sh 0 rikutud sedelit. Hääled jagunesid järgnevalt: poolt 37, vastu 1 ja 1 sedel oli tühi. Igor Abarenkov osutus valituks, edu komisjonis toimetamiseks. Aitäh.
A. Must:
Meil esimene ülesanne on kinnitada häältelugemiskomisjoni protokoll.
HÄÄLETAMINE: hääletlugemiskomisjoni protokolli kinnitamise poolt 35, vastu ei ole.
Oleme sellega häältelugemiskomisjoni protokolli kinnitanud ja vastavalt reglemendile pärast hääletustulemuste otsuse projekti kirjutamist panen hääletusele otsuse tervikuna.
HÄÄLETAMINE: otsuse vastuvõtmise poolt 34, vastu ei ole.
11. Kohalike teede nimekiri
- ettekandja abilinnapea Valvo Semilarski:
Aitäh. Head volinikud, lugupeetud esimees ja külalised. Teie ees on teede nimekiri ja eelnõu, mis mille läbi soovime siis määrata kohalike teede nimekirja vastavalt lisale ja samas tunnistada kehtetuks 9. veebruari 2006. aasta linnavolikogu otsuse. Lühidalt on sisu selles, et see teede nimekiri, mis arvestab teede pikkust. Tartu linnas on tänavad kantud teeregistrisse, selleks kasutatakse siis asutusesiseselt vastavat programmi, mille väljund siis kantakse riiklikusse teeregistrisse ehk siis teisisõnu see teede pikkus määrab riigipoolse toetuse nendesamade teede ja tänavate hoolduseks. Ja on olnud viimastel aastatel see number suurusjärgus 900 tuhat eurot, aastal 2014 oli see summa suurem selletõttu, et riigiabi seoses Võidu sillaga sisaldas 562 tuhat, nii et kokkuvõttes oli seal miljon 400 ja natuke rohkem. Ja sellistel alustel siis riik jaotab raha kohalikele omavalitsustele nendesamade teede ja tänavate hoolduseks ja teie ees on täna siis täiendatud teede nimekiri, millele me soovime heakskiitu. Aitäh.
KÜSIMUSED:
A. Kask:
Aitäh. Huvitaval kombel ma linnamajanduskomisjonis magasin selle aja maha, et küsida, mis põhjusel on jagatud näiteks Aardla tänav, Tähe-Raudtee tänav ja edaspidi, kui hakkame siit otsima, ma vaatasin, kui pikk see Aardla tänav siis on, siis on Raudtee tänav ja Ringtee, tähendab kogu aeg ees on Aardla, siis Ringtee kuni Riia tänav ja Riia tänav kuni linna piir. Tähendab Aardla on ära jupitatud siin nii mitme- ja mitmekordselt. Miks ei võiks olla, tähendab, üks nimi Aardla tänav ja tema kogupikkus? No toon kohe teise näite. Näiteks Herne tänav Supilinnas, kas võiks ka siis olla Herne-Kartuli, Kartuli-Marja, Marja-Meloni või midagi sarnast? Millest on tingitud niisugune asi? Mõned tänavad on pandud täies pikkuses ja mõned on niiviisi ära jupitatud ja siin teederegistris on ta... või nimekirjas on palju ja palju niisuguseid tänavaid. Aardla tänav on veel täiendavalt juures seal need juurdepääsuteed igasugustele majadele, ma saan aru, need niisugused sopid on olemas. Aitäh.
V. Semilarski:
Aitäh, hea küsija. Teeregistri ülesehituselt on teed ja tänavad üldiselt, jah, üheselt määratud, aga osa tänavatest on jaotatud lõikudeks seetõttu, et kuna üheselt ei ole võimalik tänavat nii pikkuselt kui ka muude tänavate iseloomulikkude suurustega kirjeldada ehk siis juurdepääsuteed ja nii edasi. See annaks parema ülevaate, et see on see sisu pool ja vastus teie küsimusele.
- kaasettekandja linnamajanduskomisjoni esimees Kadri Leetmaa:
Aitäh. Komisjon kuulas, arutas ja otsustas eelnõu toetada.
A. Must:
Aitäh. Kas tekkis küsimusi komisjoni esimehele? Küsimusi ei tekkinud. Aitäh. Sõnavõtusoove ei ole esitatud. Kas on repliigivajadust? Repliiki öelda ei soovita. Lõppsõnavajadust ei ole ja panen otsuse hääletusele.
HÄÄLETAMINE: otsuse vastuvõtmise poolt 32, vastu ei ole.
A. Must:
Head kolleegid, on saabunud tehniliselt järgmise vaheaja hetk, kui volikogu seda soovib. Ei soovi. Siis oleme jõudnud järgmise plokini, meil on kohustus ära kuulata komisjonide töö aruanded. Eestseisuses oli juttu sellest, et otstarbekas on formaat, kus volinikele on välja jagatud komisjoni töö üldised nii öelda tehnilised, statistilised andmed, kuid selleks, ja mõte oli selles, et nähtavasti komisjonide esimehed ei peaks ütlema, et mul on raamat, ma loen ette ja teised kõik kuulavad, kuna kõik on kirjaoskajad, küll aga on meil kohustus siiski paluda iga komisjoni esimees korraks kõnetooli selleks, et kui ta midagi veel eriliselt tahab rõhutada, siis ta saab seda teha ja kaaskolleegid saavad esitada vajadusel küsimusi. Nii et alustame. Kas see formaat, et ei nõua pikka aruannet, on sobilik? On sobilik. Alustame siis selles kokkulepitud formaadis.
12. Linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni töö aruanne november 2013 – november 2014
- ettekandja komisjoni esimees Verni Loodmaa:
Aitäh, esimees Must, head volikogu liikmed. Tõepoolest, komisjoni aruanne teatud mõttes küll traditsioonilisel viisil, aga ka linna põhimäärusega kooskõlastatult, on teile välja jagatud ja minu hinnangul on ta koostatud selles töises ja asjalikus vaimus, mis on komisjoni tema igapäevases töös iseloomustanud ja kindlasti kuuluvad lisaks komisjoni liikmetele minu poolt tänusõnad siin ka komisjoni sekretär Aunele. Aga siinkohal ma võiksin lõpetada, kui mitte komisjoni liige Jüri-Ott Salm ei oleks saatnud juba selle menetluse käigus soovi, et selles informatsioonis oleksid käsitletud kõik eriarvamused ühelt poolt ja teisalt siis ka oleks käsitletud kõik need ettepanekud, mida linnavalitsus ei toetanud. Minu jaoks oli see üsna üllatav, sest et terve hulk asju, mida me arutame, ei ole tegelikult sellised, mida me... arutluskäik ei ole selline, mida meil oleks arukas sellesse üldistavasse dokumenti kirja panna ja tegelikult kõik eriarvamused on asjast huvitatutele protokollides kättesaadavad. Küll on ka Jüri-Ott Salmil olnud kahtlusi selle üle, kas me tõepoolest oleme kõiki planeeringuid, mida linnas on ja ka linnavalitsus on arutanud, et kas komisjon on neid menetlenud, siis ma pean, Jüri-Ott, siin ütlema sulle, et minu hinnangul jah, see on niimoodi olnud. See võib olla küll niimoodi, et mitte kõiki planeeringuid ei ole menetletud nende kõikides staadiumites ja arukas on neid menetleda kas siis enne, vahetult enne avalikustamisele saatmist või avalikustamise järel vahetult, aga mul ei ole nagu vähimatki arvamust selles, et me oleksime jätnud midagi tegemata. Nii et ma väga loodan, et me ei ole, ja volikogu on sellega nõus, et meil ei oleks vaja selliseid kahtlustusi ja eriarvamusi sellesse informatsiooni lisada, sest et see ei anna siia lisaväärtust. Aitäh.
A. Must:
Tõepoolest, ma olen vaadanud komisjonide töö protokollid üle, eriarvamused on protokollides fikseeritud. Head kolleegid, kas on arengu- ja planeerimiskomisjoni esimehele küsimusi komisjoni töö kohta? Küsimusi ei ole, aitäh Verni Loodmaale. Sellega oleme aruande ära kuulanud.
13. Linnavolikogu kultuurikomisjoni töö aruanne november 2013 – november 2014
- ettekandja komisjoni esimees Nikolai Põdramägi:
Aitäh. Head volikogu liikmed, head saalis viibijad. Jõuluaeg on käes, raekoja platsil on väga ilus kuusk ja ehitud ilusti, jõuluajal jõuluvana läbi aegade on ikka käinud kommikotiga ja igaks juhuks on vitsakimp ka kaasas. Praegusel ajal, ma olen nii aru saanud, et kommikotti võib jõuluvana veel tuua, head last sülle võtta ei tohi ja vitsakimbuga on ka lugu kahtlane. Mis ma tahtsin öelda, ma tahtsin öelda, et kultuurikomisjoni töös tahaks mõnda inimest kiita, lausa nelja, kes on kõik komisjoni koosolekud kohal käinud, 12-st 12, need on Mati Tolmoff, Tarmo Kikerpill, Joel Luhamets ja ennast ka kiidaks.
A. Must:
Aga kommikott kus on?
N. Põdramägi:
Nüüd siis soovitus jõuluvanale, et kaks-kolm on ka sellist, kes võiks igaks juhuks siiski väikse ata-ata saada või nad lihtsalt on tublid ja parandavad ennast ja hakkavad paremini kohal käima. Kõigile head jõuluaega. Aitäh.
14. Linnavolikogu hariduskomisjoni töö aruanne november 2013 – november 2014
- ettekandja komisjoni esimees Toomas Jürgenstein:
Hea esimees, head volinikud. Eks paberil ole ka koosolekute ja siis käsitletavad määrused ja eelnõud olemas. Tahaks tänada kõiki komisjoni liikmeid, oleme teinud head tööd, vahel päris pikalt, oleme vaielnud, aga kokkuvõttes mulle tundub, et oleme ka põhjendatud seisukohad kujundanud. Loomulikult tahaks tänada ka kantselei juhatajat Ülle Saart, tänu kelle tööle kõik asjad, teated ja vajalikud paberid on alati õigeaegselt olemas olnud. Aitäh.
A. Must:
Aitäh. Kas on Toomas Jürgensteinile küsimusi? Küsimusi ei ole, aitäh. Sellega oleme komisjoni töö aruande ära kuulanud.
15. Linnavolikogu linnamajanduskomisjoni töö aruanne november 2013 – november 2014
- ettekandja komisjoni esimees Kadri Leetmaa:
Suur tänu. Mina võin mõne formaalse asja öelda, et meil on toimunud 13 koosolekut, neist 1 koos arengu- ja planeerimiskomisjoniga. Üldiselt on töömeeleolu olnud väga töine ja efektiivne, suur tänu samuti abilistele, eriti Aunele. Võin väikese ääremärkusena öelda, et meil oli mõnel ajal see probleem, et mõni komisjoni liige ei käinud kohal, mõne saadikurühma või fraktsioonidga oleme ka lahenduse leidnud, aga kui keegi veel teab, et tema lubatu, sellesse komisjoni lubatud inimene saab mõnikord ainult e-kirja kaudu osaleda, siis võib kaaluda, et võibolla saate endale lisainimese, kes aktiivselt aruteludes osaleb, nii et see kindlasti tooks oma fraktsioonile kasu. Ma luban endale mõne sellise rõhuasetuse, et muidu ma arvan, kõik teavad, millega linnamajanduskomisjon on ajast aega tegelenud, et võibolla ei pea nimetama kõiki üksikuid riigihankeid, mille üle me oleme pidanud otsustama, aga olulised asjad on kindlasti olnud näiteks Võidu silla renoveerimine ja võibolla veel tähtsamatest muudatustest näiteks kõrvaltänavate ja jalgrattateede talihoolduse riigihange, aga ka näiteks muudatused, mis me oleme otsustanud, mille üle me oleme pidanud otsustama parkimis- ja liiklusjärelevalve asjus, et kuidas see ümber korraldada. Koos arengu- ja planeerimiskomisjoniga, milles nemad on juhtiv komisjon, siis meil on olnud oma roll ka sellessamas bussijaama planeeringus, siis näiteks vabaplaneeringuga alade parkimispõhimõtete arutamisel, selline koostöö meil omalt poolt linnamajandusasjade ülevaatamisel on olnud samuti väga oluline. Võibolla veel üks asi, et meile on selle, ma ei oska öelda, mis formaat see on või vabatahtlik või nõuandev komisjon, kergliikluskomisjon moodustatud, mis on väga aktiivne ja jõudumööda meie inimesed ka osalevad seal ja osalt seda informatsiooni me vahendame oma komisjoni ka osakonna inimeste ja abilinnapea kaudu ja minu kaudu, et linnamajanduskomisjon, kes peab mõnes asjas otseselt otsustama, oleks ka põhiteemadega kursis. Need on need uuemad asjad sel aastal.
A. Must:
Aitäh. Palun, kas Kadri Leetmaale on küsimusi. Küsimusi ei ole. Aruanne oli ammendav ja sellega oleme komisjoni aruande ära kuulanud.
16. Linnavolikogu linnavarakomisjoni töö aruanne november 2013 – november 2014
- ettekandja komisjoni esimees Olev Raju:
Lugupeetud volikogu. Komisjoni aruanne on teile paberkandjal jagatud, juurde tahaks veel tõesti öelda, et aitäh kõigile, kes on osalenud ja ka komisjoni sekretärile Aunele ja komisjoni töö on selles koosseisus olnud tõesti asjalik. Mille üle mul eriti hea meel on, vaatamata sellele, et väga palju on niisuguseid noori või uusi volinikke ja mittevolinikke, komisjon sai väga hästi hakkama ka need kaks kuud, kui komisjoni esimees oli rivist väljas. Tänu kõigile. Aitäh.
17. Linnavolikogu rahanduskomisjoni töö aruanne november 2013 – november 2014
- ettekandja komisjoni esimees Veljo Ipits:
Aitäh, härra juhataja. Ega midagi, ka minul tuleb tänada komisjoni tehtud töö eest, tänada ka Üllet, kes on meie materjalid väga tublilt ja õigeaegselt alati esitanud ja teinud ja mindki taga sundinud. Peaks ütlema, et ka meie komisjon on olnud kohalkäimise seisukohalt ka päris tubli, kui mõned riigikogu liikmed välja arvata. Aga tahaks komisjonile soovida, et kuivõrd käimas on eelarve arutelu, siis tõenäoliselt väga pingsad päevad meil detsembris veel tulevad, nii et jätkugu jõudu selleks aasta lõpus.
KÜSIMUSED:
A. Must:
Äkki on küsimusi? Ma küsin ise, siin kõlas repliik "kui mõned riigikogu liikmed väga arvata". Kas see oli ettepanek nad välja arvata?
V. Ipits:
Repliik kõlas selles, et nende osavõtt on olnud märksa väiksem kui teistel komisjoni liikmetel, aga eks neil ole ka pikem vahemaa. Aga küsime siis, miks on neil soov väga selles komisjonis osaleda, kui osavõtuvõimalused on märksa väiksemad.
A. Must:
Selge, aitäh, nüüd sain mina ka aru. Oleme ka rahanduskomisjoni töö aruande ära kuulanud. Järgmiseks punktiks on linnavolikogu sotsiaalkomisjoni töö aruanne, komisjoni esimees Toomas Tein pidi koosolekult lahkuma ja tegi ettepaneku, et volikogu lubaks ettekande teha komisjoni liikmel Senta Michelsonil. Kas seda ettepanekut aktsepteeritakse? Ei ole vastuhääli? Sel juhul, hea kolleeg Senta Michelson, palun kõnetooli.
18. Linnavolikogu sotsiaalkomisjoni töö aruanne november 2013 – november 2014
- ettekandja komisjoni liige Senta Michelson:
Austatud esimees, lugupeetud volikogu liikmed. Sotsiaalkomisjon on pidanud 11 koosolekut, nendest 1 elektroonilise, ja ka meie komisjoni liikmed on olnud tublid kohalkäijad. 11 või 15 liikmest 4 liiget on käinud kõikidel koosolekutel, teistel on esinenud mõningaid puudumisi objektiivsetel põhjustel. Komisjoni esimehe nimel avaldan tänu kõigile liikmetele ja samuti ka abilistele kantseleist, kes on samuti meile materjalid esitanud õigeaegselt. Aitäh.
A. Must:
Palun, kas komisjoni esindajale on küsimusi? Küsimusi ei ole, aitäh. Oleme aruande ära kuulanud. Tänan.
19. Vastus Jüri-Ott Salmi arupärimisele Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia aastateks 2014-2020 kohta
- ettekandja linnapea Urmas Klaas:
Austatud volikogu esimees, lugupeetud linnavolikogu liikmed, lugupeetud arupärija. Vastus arupärimisele, mis puudutab Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegiat aastatel 2014-2020. Kõigepealt tänan huvi tundmast selle strateegia vastu ja ütlen siis järgmist. Linnavalitsus on arengustrateegia koostamisel lähtunud Siseministeeriumi juhendist "Metoodiline juhend linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia koostamiseks" ja see on lisana ka lisatud vastusele arupärimisele. Meetme "Linnapiirkondade jätkusuutlik areng" osa "Säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja keskkonnasõbraliku avaliku linnaruumi arendamine" väljundiindikaatoritena on eesmärgiks seatud 10 hektari välja arendatud või taaselustatud avalikku linnaruumi, 60 kilomeetrit rajatud kergliiklusteid ja 3 kogu linnapiirkonna ühistranspordivõrgustiku arendatavat projekti. Need eesmärgid on seatud Tartu, Tallinna, Pärnu linnapiirkondade projektidele tervikuna. Vastavalt meetme eesmärkidele oleme Tartu linnapiirkonnas arengustrateegia ja tegevuskava koostamisel kavandanud mitmete kergliiklusteede rajamise, mille raames arendatakse ka avalikku linnaruumi. Võimaliku ühistransporti arendava projektina oleme arengustrateegias kajastanud rattaringluse. Ühistranspordi arengut Tartus on kirjeldatud transpordi arengukavas. Järgmisel aastal hakatakse koostama Tartu linna arengukava, mille ühe osana vaadatakse transpordi arengukava uuesti üle. Sellesse protsessi kindlasti kaasatakse erinevaid huvigruppe, mille kaudu on kõik, kaasa arvatud ka teie, oodatud osalema. Valdade ühistransporti korraldab ja doteerib riik, kuid Tartus teatavasti täielikult linn. Linna ühistranspordi ja maakondliku ühistranspordivõrgu integreerimine eeldab liinivõrgu osalist integreerimist ja koostööd linna ja maakonna tasandil. Arengustrateegia ise, millest juttu on praegu, on otsuse eelnõuna esitatud volikogule menetlemiseks, suunatud linnamajanduskomisjoni ning arengu- ja planeerimiskomisjoni. Loomulikult on strateegia arutamise käigus võimalik esitada ettepanekuid.
KÜSIMUSED:
J.-O. Salm:
Tänan selle vastuse eest. Veel konkreetne küsimus oli seotud sellega, et ikkagi kas oleks võimalik leida konkreetne hinnatav väljund või siis kriteerium arengukavasse, mis puudutab ühistransporti naabervaldadega. Väga kena, et seda ettepanekut saab volikogu komisjonis veel teha, aga ma leian, et praeguses situatsioonis, kus linn juba viib läbi läbirääkimisi naabervaldadega, siis oleks kindlasti väga asjakohane, et sellised eesmärgid saaksid varem sätestatud, kui et alles siis, kui see jõuab volikogu komisjoni.
U. Klaas:
Võibolla peab ütlema mõne sõna veel üldiselt selle linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia kohta. Iga arengukava on tegelikult kokkulepe erinevate osapoolte vahel. See strateegia on sisuliselt ju ettepanek kokkuleppeks Tartu linna ja piirnevate omavalitsuste või lähivaldade vahel ja selle ettepaneku, nimetame teda sellisena, projekt on täna meil siin laudadel ja see on läbirääkimiste tulemus, mida Tartu linnavalitsus on pidanud naaberomavalitsuste juhtidega. Ja see on teatud mõttes ju kompromiss, see, mis siia kirja on saanud. Ma olen absoluutselt nõus sellega, et ühistranspordi planeerimisel peab arvestama funktsionaalset tervikut, mida täna endast kujutab ja peab rohkem kujutama Tartu linn koos naaberomavalitsustega, ja sellest on ka korduvalt juttu olnud nii Tartumaa Omavalitsuste Liidus, tänagi näiteks minu kohtumisel ühe naaberomavalitsuse juhiga, ja kindlasti peab seda järgmiste riigihangete korraldamisel arvestama. See on suur koostöökoht ja tuleb tähele panna, et siin on tõepoolest see erinevus, et Tartu linnas täielikult Tartu linn korraldab ühistransporti, aga naaberomavalitsustes on see korraldus maakonna tasandil ehk siis maavanem on see ühistranspordi korraldaja. Tegelikult on sügav mõttekoht, kuidas siin edasi minna ühistranspordi korraldamise osas, kas see on optimaalne praegusel kujul jätkata või peaks mõtlema näiteks ühise transpordikeskuse loomise peale. Aitäh.
A. Must:
Palun, kas ettekandjale on veel küsimusi? Küsimusi ei ole. Sellega oleme arupärimisele vastuse ära kuulanud.
20. Vastus Jüri-Ott Salmi arupärimisele seoses Tartu Ülikooli kinnisvaraarendamise plaanidega
- ettekandja linnapea Urmas Klaas:
Aitäh, austatud volikogu esimees, head volikogu liikmed, lugupeetud arupärija. Tartu Ülikool on kavandamas IT-maja rajamist, mis toimiks nii 1500 kuni 2000 tudengi õppetöö kui ka ettevõtlus- ja innovatsioonikeskusena. Päris sümpaatne arikkel selle kohta on tänases Eesti Päevalehes. Olete esitanud arupärimise ja palunud informatsiooni linnavalitsuse senise tegevuse kohta Tartu Ülikooli kavandatava IT-hoone rajamiseks sobivate võimaluste leidmiseks kesklinnas ja edasiste plaanide kohta selles küsimuses. Sealjuures olete juhtinud tähelepanu, et uue hoone ehitamise koht tuleks leida kesklinna selle positsiooni tugevdamiseks ja transpordi küsimustest lähtudes, mitte näiteks Maarjamõisa teaduslinnakusse, kuhu on samuti Tartu Ülikooli asutusi koondunud. Sobivaid asukohti kesklinnas on IT-hoonele otsitud koos ülikooli esindajatega kesklinna üldplaneeringu koostamise käigus. Linnavalitsus on välja pakkunud mitmeid võimalikke kohti kesklinnas ning edastanud need ka ülikoolile. Linna poolt on käesoleva aasta maikuus pakutud asukohad maadele, mis asuvad munitsipaalomandis ja arupärimisele vastuses on lisatud illustratsioonid, plaanid nende asukohtade kohta. Need on esiteks Vanemuise tn 4 krunt, mis on Tartu kaubamaja ja teatri Vanemuine vaheline haljasala, kust diagonaalis jooksevad läbi kõnniteed. Teise variandina Narva mnt 2b krunt Oeconomikumi piirkonnas kas uushoonestusalana või olemasolevale hoonele pealeehitamise ja laiendamisena linnale kuuluval kinnistul Narva mnt 10. On selge, et ülikool kaalub enne lõpliku asukohavaliku pakkumist kõiki asjaolusid ja nimetatu võtab kindlasti ka oma aja. Linn on väljendanud mitmetes strateegilistes dokumentides linna kui terviku ruumilises arengus kesklinna eelistamist. Sellest tulenevalt on linn IT-maja asukoha osas valmis tegema jätkuvalt koostööd, et võimalusel leida majale koht kesklinna piirkonnas.
KÜSIMUSED:
J.-O. Salm:
Küsiks üle, et Tartu Ülikool teatavasti vist ei ole nende kahe varinadiga väga rahul. Kas on veel variante mingite kruntide osas, mida linn saaks pakkuda või kas ülikool ise on välja pakkunud mingisuguseid krunte, mis neile võiks paremini sobida?
U. Klaas:
Jutuks on olnud lisaks kahele nimetatule, Vanemuise tn 4 ja Narva mnt 2b, ka Jakobi tänaval siis selline üsna kitsas vöönd ülikooli haldusosakonna taga ülikooli kiriku vastas Jakobi mäe suunas. Ka see on jutuks olnud, kindlasti on see nendest kolmest kõige problemaatilisem, aga see on ka jutuks olnud.
A. Must:
Palun kas on veel küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale, sellega oleme arupärimisele vastuse ära kuulanud.
21. Vastus Jüri Kõre arupärimisele Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri- ja ehitusosakonna töös ilmnenud probleemide kohta
J. Kõre - arupärija repliik:
Aitäh, me saime küll vahetult enne volikogu istungit selle kirja selle vastusega ja tegelikult selles vastuses ei ole vastuseid meie küsimustele. Me küsisime päris konkreetseid asju, aga meile on saadetud siis endise osakonna juhataja süüdistus. Me ei soovinud seda, meie mõte ei olnud arupärimist tehes sellist vastust saada. Me tahtsime aru saada, millised olid probleemid selles osakonnas sel hetkel, kui Mäesepp selle osakonna üle võttis, mis ta ära tegi, mis ta tegemata jättis ja siis tulemus. Tulemust me teame. Aga me ei ole nendele küsimustele vastust saanud ja me sellist vastust ei soovi.
A. Must:
Ega ma päris täpselt aru ei saanud Jüri Kõre ettepanekust, kas see tähendab seda, et me täna arupärimist ei kuula? Arupärimise esitaja soovib vastust, meie formaat lubab, et esitada kirjalik vastus ja suulist aruannet või vastust mitte ära kuulata. Seni kui tuleb uus arupärimine, nähtavasti nii.
J. Laur:
Kas sellele repliigile on võimalik vastata? Aitäh, lugupeetud voikogu esimees, austatud härra Kõre. See vastus, mis on ca kolmel ja poolel leheküljel ja mis räägib sisulistest probleemidest ja nendest sisulistest asjadest, mis selles osakonnas on toimunud viimase kahe aasta jooksul ja mille tõttu on vabastatud tõepoolest kaks osakonnajuhatajat või nad on ära läinud, et ma arvan, et see vastus oli tõepoolest kirjutatud heast tahtest sisuliselt. Tõsi, ta ei olnud üles ehitatud selliselt, et küsimusele, et no näiteks, et 18 tööülesandest ainult ühe suhtes on etteheiteid, mis on ülejäänud 17-ga. Selleks, et aru saada, mis ülejäänud 17-ga on, tuleks see vastus läbi lugeda, aga kui arupärimine on tagasi võetud, siis kahjuks ma ei saa seda pikemalt valgustada.
A. Must:
Ma viimast korda nüüd küsin, et kas ma sain õigesti aru, et arupärimine on praegu tagasi võetud? Aitäh.
22. Vastus Imre Mürgi arupärimisele lasteaiatöötajate tasustamise kohta
A. Must:
Head kolleegid, meie päevakorra viimane punkt on vastus Imre Mürgi arupärimisele, aga ma juhin tähelepanu ühele kohaliku omavalitsuse töö tavale, vastavalt väljakujunenud tavale ei vastata suuliselt aruärimisele, mille esitajat ei ole kohal ja piirdutakse kirjaliku vastusega, kui volikogu ei otsusta teisti. Kas keegi nõuab, võtab endale volituse öelda, et ma tahksin kangesti kuulda, mida ikkagi abilinnapea tahab Imre Mürgile vastata? Põhiskeem ütleb seda, et suulist ettekannet ei ole, kui ei ole arupärijat saalis. Palun abilinnapeal esitada Imre Mürgile kirjalik vastus. Aitäh.
A. Must:
Head kolleegid, sellega on meie tänane väga pikk päevakord ja tähtis päevakord ammendatud. Minu ülesanne on teile veel tutustada, et linnavolikogu menetluses on Ropka tööstuse linnaosas tänavatele nime ja Tehnika tänavale uue ruumikuju määramine, Tartu linna liitumine Euroopa teaduskultuuri linnade võrgustikuga, maamaksumäära kehtestamine 2015. aastaks, Tartu linna jäätmekava 2015-2020, Riia tn 20, Riia tn 22 ja Era tn 3 kruntide detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine, Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014-2020, Tartu Linnavolikogu 11. novembri 2010. aasta otsuse nr 139 „Loa andmine Puiestee, Kasarmu, Roosi ja Vahi tänavatega piirneva ala detailplaneeringujärgsetele kruntidele (positsioonid 5, 7 ja 8) hoonestusõiguse seadmiseks“ kehtetuks tunnistamine... (vali sumin saalis). Kuulge, aga äkki mõni tahab kuulata? Ei, ma ei ole lõpetanud, ma lihtsalt tahtsin vahepeal öelda, et ma ei jõua enam üle rääkida. Jätkan. Samuti on meie menetluses Tartu linna üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine ja loomulikult Tartu linna eelarve. Linnavolikogu 17. istung toimub 18. detsembril käesoleval aastal algusega kell 15 siinsamas TÜ raamatukogu konverentsisaalis. Eestseisuse koosolek toimub 12. detsembril kell 11 raekojas. Sellega on meie tänane istung lõppenud.
| Aadu Must, linnavolikogu esimees | |
| Istungi juhataja |
Ülle Saar Stenografeerija |