| TARTU LINNAVOLIKOGU | |
| INFORMATSIOON | |
| Tartu |
28. mai 2018. a. nr LVK-I-0030 |
| Informatsioon Tartu linna üldplaneeringuga ja Tähtvere valla üldplaneeringuga määratud kalda ehituskeeluvööndi ulatuse, looduskaitseliste piirangutega alade ning maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud alade üldiste põhimõtete ülevaatamisest | |
Üle vaadatakse Tartu linna üldplaneeringu (kehtestatud 2017) looduskaitset ja kalda ehituskeeluvööndi ulatuse täpsustamist puudutavad peatükid ptk-d 15, 17 ja 18, samuti kaart nr 16 Looduskaitseseadusest tulenevad maakasutuse piirangud.
16_Looduskaitseseadusest_tulenevad_maakasutuse_piirangud_ja_riigikaitselised_piirangud_kehtiv.pdf
Üle vaadatakse Tähtvere valla üldplaneeringu http://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/UP-18-002(kehtestatud 2006) ptk 11.2 Looduskaitse, ptk 15 Kalda ehituskeeluvööndi ulatuse täpsustamine ja ptk 15.2 Maardlad, samuti kaart nr 2 Piirangud ja keskkonnategurid.
Ülevaatamisega selgitatakse välja planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused, planeeringu vastavus planeerimisseaduse eesmärgile, planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused, planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused, planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus.
1. Tartu linna üldplaneering
1.1. Kalda ehituskeeluvööndi ulatuse täpsustamine
Kehtivas üldplaneeringus olev tekst (ptk 17)
01_Tartu_YP_kalda_EKV_ulatus.doc
ja üldplaneeringu kaart nr 16
Ülevaatamise tulemused
Veekogu kalda ehituskeeluvööndi ulatust on üldplaneeringuga kavandatud vähendada valdavalt veekogu poollooduslikel või tehiskallastel. Seetõttu ei kahjusta ehituskeeluvööndi vähendamine olemasolevaid poollooduslikke kooslusi jõe kallastel ega lähe vastuollu muude kalda kaitse eesmärkidega. Alade kasutusintensiivsuse suurenemist soosib jõepiirkonna traditsiooniliselt aktiivne kasutus nii elamis- kui ka puhkepaigana, samuti ettevõtluspiirkonnana. Emajõe kaldad on ajalooliselt olnud asustuse koondumiskohad, mida siiani toetavad kinnisasjade piirid ning olemasolevad teede- ja tehnovõrgud. Üldplaneeringu ülevaatamise tulemusena ei ole ilmnenud vajadust Tartu linna asustusüksuse piires kalda ehituskeeluvööndi täiendavaks muutmiseks. Võimalikud muudatused võivad selguda planeeringu menetluse käigus.
Projekti I- Water raames koostati linnale töö "Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel". Tartu linn pidas projekti raames oluliseks täpsustada Emajõe üleujutusriskide seosed kliima soojenemisega. Seetõttu pidas linn oluliseks teostada projekti mahus uuring, Uuringus kirjeldatakse viimaste aastakümnete andmetele tuginedes prognoositavaid ilmastiku muutusi Tartus, kus muuhulgas anda ülevaade sademete režiimi muutustest (sademeveehulgad, sajuperioodide aeg ja pikkus, äkktulvade sagedus) aastani 2050+. Näidata ilmastiku võimalike muutuste seoseid jõe veerežiimiga. Esitatud on erineva tõenäosusega esinevaid üleujutusriske kajastav kaart, kus on antud tulevikku suunatud, erineva tõenäosusega üleujutusriskiga alad, mille osas tuleb rakendada ehitamisel leevendavaid meetmeid. Antud on üleujutusriskiga uushoonestusalade ja juba hoonestatud alade ning rajatiste ehitamise (sh sademeveetorustike) minimaalsed kõrgusmärgid ruumimudeliga prognoositud võimalikel üleujutusaladel. Esitati ilmastiku jälgimiseks automaatilmajaamade asukohavalikud. Uuringust selgus, et suvised ja ka sügisesed sajud ei põhjusta märkimisväärseid ja tulevasi muutuseid jõe veerežiimis. Arvatavasti tõuseb mingil määral Emajõe suvine miinimum, kuid antud muutus jääb võrdlemisi väikseks. Üleüldine õhutemperatuuri suurenemine suvel ja sügisel tähendab ka aurumise suurenemist, mis omakorda mõjutab veebilanssi negatiivselt, vähendades veekogust, mis jõkke jõuab. Võimalik kliimamuutus mõjutab kõige rohkem pigem kevadist tippvooluhulka, mida põhjustab lume sulamine. Kuna lund on tulevikus pigem vähem, on ka suure tippvooluhulga esinemise tõenäosus kevadel väiksem. Seega Emajõe veetasemete ületustõenäosuste arvutamisel ei pea arvestama võimalikku sademete muutust tulevikus. Uuringust selgus, et Tartu linna piires on üleujutuste 1% veetaseme tõenäosuse Abs kõrgus 33,5; 5% veetaseme tõenäosus 33,1, 25% veetaseme tõenäosus 32,5 Selle teabe alusel tuleb kinnise sajuveesüsteemiga uusarenduste planeerimisel arvestada 1% veetaseme tõenäosusele juurde vähemalt 0,5 m (sh maapealsed rajatised) ning hoonete null-tasandile vähemalt 0,8 m ehk 0,5 m, millele lisatakse veel 0,3 m (soklik kõrgus), mis teeb kokku 0,8 m. Linn peab uuringu tulemusi oluliseks linnaplaneerimises, üleujutusriskide leevendamisel. Töö koostati koostöös konsultantidega: Elar Põldvere ja Kaari Susi (Alkranel OÜ), Toomas Tamm ja Ottar Tamm (Alkranel OÜ töövõtulepingu alusel; Eesti Maaülikool), Urmas Nugin (Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ).
1.2. Looduskaitse
Kehtivas üldplaneeringus olev tekst (ptk 15, ptk 18)
02_Tartu_YP_looduskaitse+meetmed.doc
ja üldplaneeringu kaart nr 16.
Ülevaatamise tulemused
Üldplaneeringuga on määratud looduskaitseseadusest tulenevad piirangud maakasutusele ja ehitamisele, sh, määratletud looduskaitsealad, kaitsealuste liikide elupaigad. Üldplaneeringu kehtestamisele järgneval ajal ei ole linnale laekunud informatsiooni uute liikide leiukohtadest Tartu asustusüksuse piires.
1.3. Maardlad
Ülevaatamise tulemused
Tartu linna üldplaneeringus ei ole maardlaid käsitletud, sest linna kui asustusüksuse territooriumil maardlad puuduvad.
2. Tähtvere valla üldplaneering
2.1. Kalda ehituskeeluvööndi ulatuse täpsustamine
Kehtivas üldplaneeringus olev tekst (ptk 15): Tartu linna ja Jänese silla vahelisel lõigul suurendatakse Emajõe kalda ehituskeeluvööndit hoonestamata kaldaaladel kuni 200 meetrini.
Ülevaatamise tulemused
2006. aastal olid Tähtvere vallas registreeritud järgmised veekogud
| veekogu nimetus | järve pindala (ha)/ vooluveekogu valgala (km2) | kalda piirangu- vöönd (m) | kalda ehituskeelu-vöönd (m) | kalda veekaitse- vöönd (m) |
| Suur-Emajõgi* | 9740 | 100 | 50 | 10 |
| Ilmatsalu jõgi | 116 | 100 | 50 | 10 |
| Ilmatsalu paisjärv | 24,8 | 100 | 50 | 10 |
| Tüki paisjärv | 1,0 | 100 | 50 | 10 |
| Rahinge paisjärv | 11,0 | 100 | 50 | 10 |
| Rahinge oja | 20,1 | 50 | 25 | 10 |
| Kikkaoja: | 8,3 | 50 | 25 | 1 |
| Loku (Haage) paisjärv | 8,6 | 50 | 25 | 1 |
| Rõhu oja | 20,6 | 50 | 25 | 10 |
| veekogu nimetus | järve pindala (ha)/ vooluveekogu pikkus (km) | kalda piirangu- vöönd (m) | kalda ehituskeelu-vöönd (m) | kalda veekaitse- vöönd (m) |
| Emajõgi | 147,3 | 100 | 50 | 10 |
| Ilmatsalu jõgi | 26,2 | 100 | 50 | 10 |
| Ilmatsalu paisjärv | 22,5 (saared 5,6) | 100 | 50 | 10 |
| Tüki paisjärv | 1,8 | 100 | 50 | 10 |
| Rahinge paisjärv | 12 | 100 | 50 | 10 |
| Rahinge oja | 6,5 | 50 | 25 | 10 |
| Kikkaoja | 5,1 | 50 | 25 | 10 |
| Haage järv | 9 (saared 1,2) | 50 | 25 | 10 |
| Rõhu oja | 8,6 | 50 | 25 | 10 |
| Kandi kraav | 4,3 | 50 | 25 | 10 |
| Kitse kraav | 2,3 | 50 | 25 | 10 |
| Kossardi oja | 13,6 | 100 | 50 | 10 |
| Kuusearu kraav | 0,3 | 50 | 25 | 10 |
| Laeva jõgi | 53,5 | 100 | 50 | 10 |
| Leetsi järv | 10,8 | 100 | 50 | 10 |
| Murisoo peakraav | 8,8 | 50 | 25 | 10 |
| Näki paadikanal | 0,1 | 0 | 0 | 0 |
| Piiroja kraav (Vorbuse peakraav) | 5,6 | 50 | 25 | 10 |
| Rõhu paisjärv | 1 | 50 | 25 | 10 |
| Savila tiik | 0,7 | 0 | 0 | 0 |
| Sulaoja | 6,2 | 50 | 25 | 10 |
| Tiksoja | 5,1 | 50 | 25 | 10 |
| Vorbuse kraav | 2,1 | 50 | 25 | 10 |
K2revere_LKA.jpg
Alam-Pedja_LKA.jpg
Keeri-Karij2rve_LKA.jpg
Kardla_metsa_LKA.jpg| Esimees | |
