Projekt |
|
|
|
|
|
Lühikokkuvõte |
|
SA Archimedes Euroopa Noored Eesti Büroo kutsus 2012. aasta sügisel ellu kaks pikaajalist
programmi, millest üks oli programmi „Innustavad teod kooliraskustes noorte toetamiseks“.
Programmi eesmärk oli noorsootöö põhimõtteid ja praktikaid rakendades tõsta noortega töötavate inimeste
võimekust ja valmisolekut toetada kooliraskustes noori ning viia ellu noortele suunatud jätkusuutlikke tegevusi. Seminaride ja koolituspäevade raames kujunes Tartu linna innustavate
tegude programmi vormiks just koolide ja noortekeskuste vaheline koostöö- arendada noorte
sotsiaalseid oskuseid nii koolis kui ka noortekeskuses, ehk algatada kooli ja noortekeskuse
aastaringne teadlik koostöö aitamaks Tartu linna põhikooli kooliraskustes õpilasi.
Uuendusliku lähenemisega programm töötab klassi kui tervikuga - sotsiaalseid oskuseid õpetatakse õpilasi tavakeskkonnast eemaldamata ning seeläbi õpivad nii probleemsed kui ka käitumisprobleemideta õpilased üksteisega suhtlemist. Selle tulemusel oskavad noored paremini näha enda andekust, teha meeskonnatööd, tunnustada, konflikte juhtida, olla lahenduskesksed ja seeläbi laiemalt ühiskonnas hakkama saada.
Programmi raames viiakse sotsiaalseid oskuseid õpetavad tegevused läbi Tartu linna neljas koolis klassijuhataja tunni raames ning meeskonnaliikmeks loetakse ka klassijuhataja, kes kõik tegevused koos õpilastega läbi teeb.
Kohtumised toimuvad vastavate tunnimudelite alusel 12 korda. Tunnimudelid valmisid 2014 aasta kevadel
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tudengi Kristiina Valk loov-praktiline lõputöö raames ja on lahti kirjutatud bakalaurusetöös: "Noorsootöö ja üldhariduse lõiming sotsiaalsete oskuste õpetamisel programmi "Innustavad teod kooliraskustes noorte toetamiseks" näitel."
Ühe klassiga tegeletakse koos ettevalmistus- ja analüüsiprotsessiga kokku 4 kuud. Kohtumiste käigus kasutatakse erinevaid grupitöö meetodeid - nt rollimäng, draamamängud, diskussioon, koos söögi valmistamine, käeline tegevus, seikluskasvatus, protsessdraama, foorumteater. Programmile loob lisaväärtuse see, et noorsootöötajad kohtuvad ka klassi aineõpetajatega, tutvustades neile programmis kasutatavaid meetodeid eesmärgiga vähendada konkreetse klassi ja aineõpetajate vahelisi pingeid.
Konkreetse klassi aineõpetajatele viiakse läbi viis aktiivõppemeetodi lühikoolitusts. Aktiivõppemeetodid, mida tutvustatakse on: protsessdraama, foorumteater, improteater, meeskonnatööharjutuased, loovmängud.
Kogu programm töötab motiveeriva interviueerimise vaimsuses ja seetõttu on ülioluline noorsootöötajatele enne kooliraskustega noortega töölehakkamist läbida kaasaegne grupinõustamiskoolitus: Motiveeriv Intervjueerimine.
Motiveeriv Intervjueerimine (MI) kui meetod sai alguse tööst sõltlastega, mis tänasel päeval on laienenud paljudesse tervishoiu ja sellega seotud valdkondadesse aga ka sealt väljapoole: suitsetamine, pereprobleemid, hasartmängurlus ja teised psühholoogilised probleemid. MI-d saab defineerida kui „koostööl põhinevat, kliendi-keskset muutuste motivatsiooni väljatoomise ja tugevdamise juhtimise vormi“. Kuna inimestega töötamise puhul on olulised praktiseerija hoiakud, pööratakse motiveerivas intervjueerimises tähelepanu ka nõustaja ning protsessi vaimsusele.
Oluline on see, et programmi jooksul õpilased leiavad enda seest motivatsiooni teha muutusi ja ennast arendada.
|
Eesmärgid |
|
Programmi „Innustavad teod kooliraskustes noorte toetamiseks“ sihtgrupp on Tartu linna nelja põhikooli 5.-8. klasside õpilased ehk lapsed vanuses 11-15 aastat, kellel on vajakajäämisi sotsiaalsete oskustes (kooli „kõige raskem“ klass). Kokku vähemalt 90 õpilast. Samuti vastavate klassidega kokku puutuvad õpetajad, kes läbivad mitteformaalse õppe täiendkoolituse.
Kaudse sihtgrupina võib välja tuua ka noorsootöötajad, kes saavad teadmisi ja kogemusi motiveerivast intervjueerimisest, koolitamisest ning sotsiaalsete oskuste õpetamisest põhikoolinoortele. Kõik projekti meeskonda kuuluvad inimesed saavad juurde kogemusi tõenduspõhise programmi läbi viimisest ja edasiarendamisest.
Programmi „Innustavad teod kooliraskustes noorte toetamiseks“ peaeesmärkideks on õpetada ja kinnistada noortele sotsiaalseid oskuseid ja toetada nende üldist hakkamasaamist nii koolikeskkonnas, kui ka ühiskonnas laiemalt. Võrreldes programmi läbiviimisele eelnenud ajaga, oskavad õpilased paremini näha enda andekust, olla probleemsituatsioonidega tegelemisel lahenduskesksed ja rahumeelsemad ning teisi tunnustada. Ühiste ettevõtmiste tulemusena suureneb õpilastes ka meeskonnatöö tegemise oskus. Aineõpetajatele ette nähtud osa programmis tutvustab pedagoogidele mitteformaalse õppe meetodeid ning seeläbi värskendab nende meetodipagasit. Lisaks keskendub programm Põhikooli riiklikus õppekavas kirjeldatud väärtuspädevuste kinnistamisele ja arendamisele.
Projekti otsene eesmärk on õpetada põhikooli õpilastele sotsiaalseid oskuseid. Seda tehakse läbi 12 kokkusaamise, kus erinevate oskuste õpetamiseks kasutatakse mitteformaalseid- ja grupitöö meetodeid.
Riiklikul tasandil on sotsiaalsuse, sotsiaalsete suhete ja -oskuste olulisust puudutavad märked põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt põhikooli riiklikus õppekavas arvukad (Põhikooli riiklik… 2010; Põhikooli- ja… 2010). Osalisi kattuvusi on põhihariduse alusväärtuste, õppimise käsituse ja õpikeskkonna, õppe- ja kasvatuseesmärkide ning läbivate teemade jagudes, kuid kõige suuremas osas haakub riiklik õppekava sotsiaalsete oskuste õpetamise olulisusega üldpädevuste osas. Seega aitaks programmi läbi viimine kaasa koolides riikliku õppekava täitmisele.
|
Tegevused |
|
Märts:
Tartu koolidele kuulutatakse välja avalik konkurss programmis osalemiseks.
Kaasame programmi käivitamisesse Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna.
Avaseminar.
Motiveeriva Intervjueerimise 3 päevane koolitus noorsootöötajatele.
Programmi läbiviimise koolitus noorsootöötajatele ja koolihuvijuhtidele.
Mentorlusprogrammi käivitamine: programmi läbiviimisel jõustamaks programmi läbiviijaid õpilaste motiveerimise osas, protsessi ja muutuste juhtimsel.
Õpilasi instrueeritakse väljakoolitatud noorsootöötajate poolt kindlustamaks sotsiomeetrilise mõõdiku korrektse täitmise. Sotsiomeetrilise mõõdiku täitmine – sotsiaalsete oskuste kaardistamine.
Kohtumised koolides juhtkonnaga, klassiga.
Programmi läbiviimine koolraskustes noortele klassijuhataja tunni raames.
Aprill, mai:
Programmi läbiviimine koolraskustes noortele klassijuhataja tunni raames.
Koolraskustes noortele 2 päevane ööbimisega meeskonnatöökoolitus noortekeskuses.
Õpetajatele 5 aktiivõppemeetodite koolitust.
Juuni:
Kooliraskustes noortele 2 päevane madalseiklusrada ja meeskonnatöö koolitus koos ööbimisega.
Sotsiomeetrilise mõõdiku täitmine – sotsiaalsete oskuste kaardistamine.
Mõjuanalüüs.
Lõpuseminar.
|
Tulemused |
|
Läbi sotsiaalsete toimetulekuoskuste arendamise ning klassi ühtekuuluvustunde suurendamise vähendatakse ja ennetatakse igapäevase vägivalla kasutamist.
Sotsiaalsed oskused kujunevad läbi sotsialiseerumise protsessi. Läbi sotsialiseerumise omandab inimene tendentsi käituda vastavalt üldkehtestatud normidele ning püüab rohkemal
või vähemal määral samastuda suurema grupi poolt heakskiidetud käitumisviisidega (Tanker
1999, lk 98-102; Crisp ja Turner 2010, lk 161-166; Hewitt ja Shulman 2011, lk 307- 349;).
Järelikult, kui suunata sotsiaalses olukorras teadlikult grupi käitumist, omab see mõju ka inimese edasisele käitumisele.
Sotsiaalsete oskuste õpetamise kasulikkuse spekter on äärmiselt lai. Võime teistega läbi saada, enesehinnangu tõus, eneseregulatsiooni, akadeemiliste oskuste paranemine ning enesekindluse
kasv on vaid osa sotsiaalsete oskuste õppimisega kaasnevatest kasuteguritest ning oskuste omandamine viib sotsiaalse kompetentsuse mõiste saavutamiseni.
Enne programmi läbiviimist kaardistatakse sotsiomeetrilise küsimustiku abil läbi enesetunnetusliku printsiibi õpilaste sotsiaalseid oskuseid.
Küsimustikul on 9 väidet. Kusjuures 0 on, et mitte kunagi ja 10 tähendab alati.
Väited:
- mul on koolis hea olla
- saan läbi kõigi klassikaaslastega
- mulle meeldib õppida
- osalen klassi ühistegevustes
- ütlen enda klassikaaslastele hästi
- mul on kodus hea olla
- ma saan klassijuhatajaga hästi läbiviimiseb- oskan rahulikult tülisid lahendada
- ma tean, milles ma hea olen
- ma saan õpetajatega hästi läbi
Peale programmi lõppu kaardistatakse sama sotsiomeetrilise küsimustiku abil läbi enesetunnetusliku printsiibi õpilaste sotsiaalseid oskuseid uuesti.
Ootame, et enamus näitajaid on muutunud ja õpilastel on tagasi tunud koolrõõm ning kooli kõige "raskemast klassist" on saanud hooliv meeskond.
On igati alust arvata, et viies 2015 aastal programmi läbi neljas Tartu koolis, on programmi tulemusena sotsiaalseid kompetentseid lapsi veelgi rohkem. Õpilased oskavad paremini näha enda andekust, teha meeskonnatööd, tunnustada, konflikte juhtida, olla lahenduskesksed ja seeläbi laiemalt ühiskonnas hakkama saada.
Projekt toetab riikliku õppekava elluviimist väärtuskasvatuse ja sotsiaalsete oskuste õpetamise osas.
|
Maksumus |
|
7 820 EUR |
Tartu kohustused |
|
3 200 EUR |
Toetus |
|
4 260 EUR |
Kellele taotlus esitatakse |
|
Haridus- ja Teadusministeerium |
Millise programmi / meetme raames |
|
Hasartmängumaksu Nõukogu |
Juhtpartner |
|
Lille Maja, Lille 9, Tartu |
Partnerid |
|
Tartu Karlova Kool, Tartu Variku Kool, Tartu Kesklinna Kool, Tartu Hansa Kool, Tartu Mart Reiniku Kool, Anne Noortekeskus, Tähe Noorteklubi. |
Juht |
|
Hele Riit-Vällik |
Algus- ja lõpptähtaeg |
|
02.03.2015 - 19.06.2015 |
Osakond |
|
KO allasutus |
Projekti kodulehekülg |
|
|
Projekti lõpetamise põhjus |
|
Edukalt lõpetatud |
