Määrus nr. 21


TARTU LINNAVALITSUS
MÄÄRUS

Tartu	04. detsember 2018. a. nr 21
Tartu munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite eelarvestamise alused

Määrus kehtestatakse Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määruse nr 74 "

Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord

" § 12 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Tartu munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite eelarvestamise alused sätestavad munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite (edaspidi

kool)

eelarve koostamisel Tartu linna eelarvest kaetavate tegevuskulude ja riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava toetuse jaotamise põhimõtted.

§ 2. Riigieelarvest eraldatava toetuse jaotamine

(1) Linn jagab riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava õpetajate tööjõukulu toetuse tegevusvaldkondade lõikes koolidele pearahana õpilase kohta, olles eelnevalt katnud järgmised kulud:

1) Tartu Herbert Masingu Kooli, Tartu Kroonuaia Kooli, Tartu Maarja Kooli ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi (edaspidi

kulupõhiselt rahastatavad koolid

) õpetajate tööjõukulud kulupõhiselt, arvestades koolide põhjendatud taotlusi ja Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna (edaspidi

haridusosakond

)

hinnangut kulude vajalikkusele;

2) koolide, v.a

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud koolid, (edaspidi

tavakool

) tõhustatud toel, eritoel ja koduõppel olevate õpilaste õpetamise arvestusliku kulu pearahana õpilase kohta lähtudes koefitsientidest:

Kooli tegutsemise vorm	Toe liik	Koefitsient
Põhikool	tõhustatud tugi	2
	eritugi (sh terviseseisundist tulenev koduõpe)	4
	koduõpe vanema soovil	0,53
Gümnaasium	tõhustatud tugi	2,7
	eritugi (sh terviseseisundist tulenev koduõpe)	4

3) individuaalõppel olevate õpilaste õpetamise arvestusliku kulu, arvestades koolide põhjendatud taotlusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele;

4) muude ülelinnaliselt korraldatud tegevustega seotud kulud.

(2) Linn jagab riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava tõhustatud ja eritoe tegevustoetuse järgmiselt:

1) katab kulupõhiselt rahastatavate koolide tugiteenuste kulud kulupõhiselt, arvestades koolide vajadusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele;

2) katab tavakoolide hariduslike erivajadustega õpilaste koordinaatori tööjõukulud vähemalt 0,2 ametikoha ulatuses, lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast koos maksudega;

3) katab tavakoolide tugispetsialistide tööjõukulud, lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast koos maksudega, järgmiste normide kohaselt:

Kooli tegutsemise vorm	Rahastatav ametikohtade arv
põhikool ja ühe asutusena tegutsevad põhikool ja gümnaasium	2-3
gümnaasium	1-2

katab tavakoolide tuge vajavate õpilaste toetamiseks vajalikud tööjõukulude või muud kulud kulupõhiselt, arvestades koolide põhjendatud taotlusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele.

(3) Linn jagab riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava täienduskoolituse toetuse koolidele protsendina palgafondist, olles eelnevalt katnud direktorite ja õppealajuhatajate ühiskoolituste kulud.

(4) Linn jagab riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava õppevahendite toetuse koolidele pearahana õpilase kohta, olles eelnevalt taganud

tõhustatud ja eritoel olevatele

õpilastele õppevahendite kulu koefitsiendiga kuni 1,3 riigi arvestuslikust pearahast ja muude ülelinnaliselt korraldatud tegevustega seotud kulud.

(5) Muud riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadavad toetused jagatakse koolidele vastavalt sihtotstarbele,

arvestades koolide vajadusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele

(6) Riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava toetuse jagamisel arvestatakse:

õpetajate

tööjõukulu puhul õpilaste arvu 10. jaanuari ja 10. septembri seisuga;

muudel juhtudel

õpilaste arvu 10. jaanuari seisuga.

§ 3. Juhtimiskulud

(1) Koolide eelarvesse kavandatakse riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava tööjõukulu toetuse ja linnaeraldise arvelt 1,0 direktori ametikoha tööjõukulu, mille arvestamisel lähtutakse töötajaga kokkulepitud töötasust.

(2) Riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava tööjõukulu toetuse ja linnaeraldise arvelt kavandatakse õppealajuhataja ametikoha tööjõukuludeks vahendid arvestusega 80% direktori tööjõukulust. Rahastatavate õppealajuhataja ametikohtade arv kujuneb lähtuvalt õpilaste arvust:

Õpilaste arv	Arvestuslik ametikohtade arv
kuni 99	0,5
100-499	1
500-699	1,5
700 ja enam	2

§ 4. Õppetööd toetavate tegevuste kulud

(1) Kulupõhiselt rahastatavate koolide õppetööd toetavate tegevuste kulud kavandatakse kulupõhiselt, arvestades koolide põhjendatud taotlusi ja haridusosakonna

hinnangut kulude vajalikkusele.

(2) Tavakoolide eelarvesse kavandatakse õppetööd toetavateks tegevusteks vahendid:

tööjõukuludeks vähemalt 80% kaheteistkordsest Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast koos maksudega sõltuvalt kollektiivlepingus kokkulepitust järgmiste normide kohaselt:

Õpilaste arv	Arvestuslik ametikohtade arv
kuni 499	5
500-599	6
600-699	7
700 ja enam	7 kuni 8

2) koolituskuludeks 1% käesoleva lõike punkti 1 alusel kavandavatest vahenditest;

3) pikapäevarühmade tööks pearahana iga põhikooli õpilase kohta vähemalt 3% Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast;

4) muudeks õppetööd toetavateks tegevusteks (sh õppevahendite, inventari, info- ja kommunikatsioonivahendite soetamiseks, huviringide ja ürituste läbiviimiseks, lähetuskuludeks ning administreerimiskuludeks jms) pearahana õpilase kohta vähemalt 3% Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast.

(3) Eelarve koostamisel võetakse aluseks kooli õpilaste arv eelneva kalendriaasta 10. septembri seisuga.

§ 5. Vahendid majandamis- ja halduskulude katteks

(1) Koolide eelarvesse kavandatakse vahendid majandamis- ja halduskulude katteks järgmiste normide kohaselt:

1) siseruumide korrashoiuks iga 700 m² koristatava põrandapinna kohta kaksteist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära koos maksudega;

2) koristatava õueala (v.a hoonealune pind) korrashoiuks iga 12 000 m² kohta kaksteist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära koos maksudega;

3) muudeks majandamiskuludeks (sh koristusvahenditeks, valvekuluks, korrashoiuteenusteks, hügieeni- ja meditsiinikuludeks jms) ühe ruutmeetri siseruumi pinna kohta kuni 1,5% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäärast;

4) koolihoone jooksvaks remondiks

vähemalt 1 euro

ühe ruutmeetri siseruumi pinna kohta, arvestades koolihoone seisundit.

(2) Kooli eelarvesse kavandatakse vahendid kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonikuludeks viimase kolme eelarveaasta tegeliku keskmise naturaalnäitajate arvu ja eelarve koostamise ajal kehtivate hindade alusel, arvestades vajadusel koolihoonetes toimunud ehitustöid.

(3) Kool võib kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonikuludeks ettenähtud vahendeid kavandada ainult sihipäraste kulude katmiseks.

§ 6. Sihtotstarbelised kulud

(1) Kooli eelarvesse kavandatakse töötervishoiu korraldamiseks vähemalt 15 eurot iga töötaja kohta.

(2) Vajadusel kavandatakse koolide eelarvesse muud sihtotstarbelised vahendid kulupõhiselt.

(3) Kool võib sihtotstarbeliselt ettenähtud vahendeid kavandada ainult sihipäraste kulude katmiseks.

§ 7. Rakendussätted

Tartu Linnavalitsuse

12. aprilli 2016. määrus nr 9

"Tartu munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite eelarvestamise alused" tunnistatakse kehtetuks.

Urmas Klaas
linnapea

Kristina Aabrams
õigusteenistuse juhataja asetäitja linnasekretäri ülesannetes

Akti väljaandja:	Tartu Linnavalitsus
Akti liik:	Määrus
Teema:	Tartu munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite eelarvestamise alused
Reg. number:	21
Seisund:	Allkirjastatud
Vastuvõtmise kp:	04.12.2018
Jõustumise kp:	14.12.2018
Avaldamine Riigi Teatajas:	Algtekst
Eelnõu:	Tartu munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite eelarvestamise alused
Failid:	LVM2018120400021.bdoc ( 109 kb )

Määrus: Tartu munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite eelarvestamise alused