Õigusakti eelnõu: Kardla küla, Andre projekteerimistingimuste määramine ja Tartu Linnavalitsuse 18.12.2018 korralduse nr 1424 kehtetuks tunnistamine

Akti väljaandja: Tartu Linnavalitsus
Akti liik: Korraldus
Teema: Kardla küla, Andre projekteerimistingimuste määramine ja Tartu Linnavalitsuse 18.12.2018 korralduse nr 1424 kehtetuks tunnistamine
Reg. number: LV-K-0480
Seisund: Lõpetatud
Koostamise kp: 26.04.2023
Koostaja: Lauri Kiisk
Ettekandja: Merlin Oja
Õigusakt: Tartu Linnavalitsuse 09.05.2023 korraldus nr 491 "Kardla küla, Andre projekteerimistingimuste määramine ja Tartu Linnavalitsuse 18.12.2018 korralduse nr 1424 kehtetuks tunnistamine"
Failid: Andre ehitusala skeem.pdf ( 27 kb )
EELNÕU





Lisa
Tartu Linnavalitsuse
korralduse eelnõu nr LV-K-0480 juurde


    PROJEKTEERIMISTINGIMUSED HOONE PROJEKTEERIMISEKS
    nr PTH-23-035

    Määratud: Tartu Linnavalitsuse
    pp kk aaaa korraldus nr ........
    1. ÜLDANDMEDKinnistu aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla, Andre.
    Maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa.

    Kinnistu pindala: 17707 m².
    Kavandatav ehitustegevus: üksikelamu püstitamine.
    2. LÄHTE-
    MATERJAL:
    Projekteerimistingimuste taotlus 13.03.2023 nr PTH-23-035.
    3. ARHITEKTUUR-
    SED JA LINNA-
    EHITUSLIKUD TINGIMUSED:
      1. Ehitusala: vt lisa 1.
      2. Üksikelamu suurim lubatud ehitisealune pind: kuni 250 m².
      3. Hoonete arv krundil: 1 põhihoone ja kuni 4 abihoonet.
      4. Arhitektuur: kõrgetasemeline, kaasaegne. Kujunev kompleks peab moodustama professionaalselt lahendatud arhitektuurse terviku.
      5. Korruste arv: kuni 2 (teine korrus viilkatusealuse korrusena, kaks täiskorrust pole lubatud).
      6. Lubatud suurim kõrgus: kuni 8,5 m planeeritud hoone ±0.00-st.
      7. Sokkel: 0,3–0,6 m planeeritud maapinnast.
      8. Räästajoone kõrgus: Räästa kõrgus peab vastama taluarhitektuuri tüüpilisele räästa kõrgusele (ca 2,5m soklist).
      9. Katuse tüüp ja kalle: viil- või poolkelpkatus, kaldega 35–45°. Abihoonetel 15–45°.
      10. Katusekate: plekk, kivi jmt. Vältida matkivaid materjale. Tasakatusega osad soovitav lahendada osaliselt katuseterrassina.
      11. Katusekorruse valgustamiseks on lubatud paigaldada katuseaknaid.
      12. Välisviimistlus: kasutada ajas kestvaid kvaliteetmaterjale, näiteks puit, kivi, krohv vms. Soovitame vältida matkivaid materjale. Vaadetel anda läbimõeldud värvilahendus kataloogi alusel koos värvinäidistega.
      13. Vertikaalplaneerimine: lahendada asendiplaanil. Näidata katendid. Sademevee käitlemise lahendus anda ehitusprojekti koosseisus.
      14. Piirded: Lubatud on ažuursed, miljöösse sobivad piirded, soovitavalt koos hekkidega, hoonestuse õuealade ümber (õueala lubatud mahus). Mujal krundil ja eelkõige teede ääres on piirded keelatud. Lubatud ei ole sepisaiad, betoonmüürid jmt maapiirkonda sobimatud lahendused. Esitada joonis.
      15. Haljastus: säilitada olemasolev väärtuslikum kõrghaljastus hoonetest ja rajatistest vabaks jääval alal. Õueala ümbritseda soovitatavalt kõrghaljastuse ja hekkidega, kasutada kohalikke liike.
      16. Parkimine, juurdepääsud ja jäätmekäitlus: lahendada normikohaselt (EVS 843:2016, Tartu linna jäätmehoolduseeskiri) oma krundil.
      17. Hoone number: näha ette tänavapoolsel seinal või krundi piirde küljes nähtaval kohal (näidata joonistel).
      18. Välisvalgustus: lahendada sissepääsudel ja numbrimärgil.
    4. INSENER-
    TEHNILISED TINGIMUSED:
      1. Projekti koosseisus esitada insenertehniline projektlahendus vee-, kanalisatsiooni, elektri- ja sidevarustusele ning küttele ja ventilatsioonile. Vajalikele eriosadele taotleda tehnilised tingimused ja projektid kooskõlastada vastavate võrguvaldajatega.
      2. Taastuvenergia lahenduste projekteerimisel järgida Tartu linna üldplaneeringu p 17.3 nõudeid.
    5. TRANSPORDIAMETI ESITATUD TINGIMUSED:
    1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd.
    2. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast.
    3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Antud riigitee lõigu kaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõttu Transpordiamet ei anna nõusolekut ehitada ehitusloakohustuslikke hooneid teekaitsevööndisse.
    4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
    5. Juurdepääs Andre kinnistule kavandada riigitee km 10,67-10,71 vastavalt Transpordiameti nõuetele. Riigitee ristumiskoht peab olema nõuetekohaselt välja ehitatud ja Transpordiametile üle antud enne Andre kinnistule mistahes ehitusloakohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamist, ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise esitamist pädevale isikule.
    6. Transpordiamet on valmis Andre kinnistule ristumiskoha ehitamist nende näidislahenduse alusel. Selle eelduseks on geodeetilise alusplaani koostamine võimalike olemasolevate tehnovõrkude ja kitsenduste väljaselgitamiseks. Geodeetiline alusplaan koos vabas vormis koostatud ning digitaalselt allkirjastatud ristumiskoha ehitamise avaldusega saata Transpordiametile maantee@transpordiamet.ee. Geodeetilise alusplaani koostamise järgselt kaalub Transpordiamet ristumiskoha ehitamiseks näidislahenduse väljastamist. Kui näidislahendust kasutada ei saa, tuleb koostada projekt nõuete alusel. Ristumiskoha ehitamiseks (nii näidislahenduse kui projekti alusel) sõlmib Transpordiamet huvitatud isikuga (kinnistu omanik või volitatud esindaja) ristumiskoha ehitamise lepingu. Kõik ristumiskoha ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.
    7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada juhendi "Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine" kohased nähtavuskolmnurgad ja külgnähtavus, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
    8. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette näha.
    9. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletud alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.
    10. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada rajamine kinnisel meetodil.
    11. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehitistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Transpordiamet ei nõustu lahendusega, millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine Transpordiametile.
    12. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise lahendused. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
    13. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatud (sademeveesüsteemid, liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks võib kasutada Maa-ameti väljavõtet (ortofotot).
    14. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
    6. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS:
      1. Ehitusprojekt koostada vastavalt Eestis kehtivatele projekteerimisnormidele, majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, energiatõhususe miinimumnõuetele , müranormidele ning heale projekteerimistavale. Ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada energiamärgis.
      2. Ehitusprojekti koostab või kontrollib projekteerimises pädev spetsialist.
      3. Ehitusprojekti alusplaanina kasutada ajakohast M 1:500 geodeetilist alusplaani, mis on eelnevalt registreeritud Tartu geomõõdistuste infosüsteemis Geoarhiiv. Projekti asendiplaanil ja seletuskirjas tuleb viidata geodeetilise alusplaani tegijale (ettevõtja, töö number, töö tegemise aeg, kõrgussüsteem).
      4. Põhijoonised koostada mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200.
    7. KOOSKÕLAS- TUSED JA KAASAMINE:
      1. Ehitusloa menetlusse kaasatakse:
      1.2. Päästeameti Lõuna päästekeskus;
      1.3. Transpordiamet;
      1.4. Põllumajandus- ja Toiduamet;
      1.5. naaberkinnistute omanikud, kui ehitustegevus mõjutab nende ehitusõigust või naabrusõigusi (halvenevad valgustingimused või krundi piirile ehitatakse lähemale kui 4 m, millest tulenevad tuleohutusalased ehituslikud piirangud).
    Ehitusprojekt esitada digitaalselt läbi ehitisregistri aadressil www.ehr.ee Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale läbivaatamiseks ja ehitusloa taotlemiseks.
    Projekteerimistingimuste kehtivusaeg on viis aastat alates määramisest.
    Lisad:
      1. Ehitusala skeem.




Õiend
Tartu Linnavalitsuse korralduse eelnõu "Kardla küla, Andre projekteerimistingimuste määramine ja Tartu Linnavalitsuse 18.12.2018 korralduse nr 1424 kehtetuks tunnistamine " juurde