EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
09. august 2018. a. nr LV-M-0015 |
| Tartu munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite eelarvestamise alused |
Määrus kehtestatakse Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määruse nr 74 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" § 12 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Tartu munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite eelarvestamise alused sätestavad munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite (edaspidi kool) eelarve koostamisel Tartu linna eelarvest kaetavate tegevuskulude ja riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava toetuse jaotamise põhimõtted.
§ 2. Riigieelarvest eraldatava toetuse jaotamine
(1) Linn jagab riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava õpetajate tööjõukulu toetuse tegevusvaldkondade lõikes koolidele pearahana õpilase kohta, olles eelnevalt katnud järgmised kulud:
1) Tartu Herbert Masingu Kooli, Tartu Kroonuaia Kooli, Tartu Maarja Kooli ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi (edaspidi kulupõhiselt rahastatavad koolid) õpetajate tööjõukulud kulupõhiselt, arvestades koolide põhjendatud taotlusi ja Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna (edaspidi haridusosakond) hinnangut kulude vajalikkusele;
2) koolide, v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud koolid, (edaspidi tavakool) tõhustatud toel, eritoel ja koduõppel olevate õpilaste õpetamise arvestusliku kulu pearahana õpilase kohta lähtudes koefitsientidest:
Kooli tegutsemise vorm | Toe liik | Koefitsient |
| Põhikool | tõhustatud tugi | 2 |
 | eritugi (sh terviseseisundist tulenev koduõpe) | 4 |
| koduõpe vanema soovil | 0,53 |
| Gümnaasium | tõhustatud tugi | 2,7 |
| eritugi (sh terviseseisundist tulenev koduõpe) | 4 |
3) individuaalõppel olevate õpilaste õpetamise arvestusliku kulu, arvestades koolide põhjendatud taotlusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele;
4) muude ülelinnaliselt korraldatud tegevustega seotud kulud.
(2) Linn jagab riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava tõhustatud ja eritoe tegevustoetuse järgmiselt:
1) katab kulupõhiselt rahastatavate koolide tugiteenuste kulud kulupõhiselt, arvestades koolide vajadusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele;
2) katab tavakoolide hariduslike erivajadustega õpilaste koordinaatori tööjõukulud vähemalt 0,2 ametikoha ulatuses, lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast koos maksudega;
3) katab tavakoolide tugispetsialistide tööjõukulud, lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast koos maksudega, järgmiste normide kohaselt:
Kooli tegutsemise vorm | Rahastatav ametikohtade arv |
| põhikool ja ühe asutusena tegutsevad põhikool ja gümnaasium | 2-3 |
| gümnaasium | 1-2 |
4) katab tavakoolide tuge vajavate õpilaste toetamiseks vajalikud tööjõukulude või muud kulud kulupõhiselt, arvestades koolide põhjendatud taotlusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele.
(3) Linn jagab riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava täienduskoolituse toetuse koolidele protsendina palgafondist, olles eelnevalt katnud direktorite ja õppealajuhatajate ühiskoolituste kulud.
(4) Linn jagab riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava õppevahendite toetuse koolidele pearahana õpilase kohta, olles eelnevalt taganud tõhustatud ja eritoel olevatele õpilastele õppevahendite kulu koefitsiendiga kuni 1,3 riigi arvestuslikust pearahast ja muude ülelinnaliselt korraldatud tegevustega seotud kulud.
(5) Muud riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadavad toetused jagatakse koolidele vastavalt sihtotstarbele, arvestades koolide vajadusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele.
(5) Riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava toetuse jagamisel arvestatakse:
1) õpetajate tööjõukulu puhul õpilaste arvu 10. jaanuari ja 10. septembri seisuga;
2) muudel juhtudel õpilaste arvu 10. jaanuari seisuga.
§ 3. Juhtimiskulud
(1) Koolide eelarvesse kavandatakse riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava tööjõukulu toetuse ja linnaeraldise arvelt 1,0 direktori ametikoha tööjõukulu, mille arvestamisel lähtutakse töötajaga kokkulepitud töötasust.
(2) Riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava tööjõukulu toetuse ja linnaeraldise arvelt kavandatakse õppealajuhataja ametikoha tööjõukuludeks vahendid arvestusega 80% direktori tööjõukulust. Rahastatavate õppealajuhataja ametikohtade arv kujuneb lähtuvalt õpilaste arvust:
Õpilaste arv | Arvestuslik ametikohtade arv |
kuni 99 | 0,5 |
100-499 | 1 |
500-699 | 1,5 |
700 ja enam | 2 |
§ 4. Õppetööd toetavate tegevuste kulud
(1) Kulupõhiselt rahastatavate koolide õppetööd toetavate tegevuste kulud kavandatakse kulupõhiselt, arvestades koolide põhjendatud taotlusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele.
(2) Tavakoolide eelarvesse kavandatakse õppetööd toetavateks tegevusteks vahendid:
1) tööjõukuludeks vähemalt 80% kaheteistkordsest Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast koos maksudega sõltuvalt kollektiivlepingus kokkulepitust järgmiste normide kohaselt:
Õpilaste arv | Arvestuslik ametikohtade arv |
kuni 499 | 5 |
500-599 | 6 |
600-699 | 7 |
700 ja enam | 7 kuni 8 |
2) koolituskuludeks 1% käesoleva lõike punkti 1 alusel kavandavatest vahenditest;
3) pikapäevarühmade tööks pearahana iga põhikooli õpilase kohta vähemalt 3% Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast;
4) muudeks õppetööd toetavateks tegevusteks (sh õppevahendite, inventari, info- ja kommunikatsioonivahendite soetamiseks, huviringide ja ürituste läbiviimiseks, lähetuskuludeks ning administreerimiskuludeks jms) pearahana õpilase kohta vähemalt 3% Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast.
(3) Eelarve koostamisel võetakse aluseks kooli õpilaste arv eelneva kalendriaasta 10. septembri seisuga.
§ 5. Vahendid majandamis- ja halduskulude katteks
(1) Koolide eelarvesse kavandatakse vahendid majandamis- ja halduskulude katteks järgmiste normide kohaselt:
1) siseruumide korrashoiuks iga 700 m² koristatava põrandapinna kohta kaksteist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära koos maksudega;
2) koristatava õueala (v.a hoonealune pind) korrashoiuks iga 12 000 m² kohta kaksteist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära koos maksudega;
3) muudeks majandamiskuludeks (sh koristusvahenditeks, valvekuluks, korrashoiuteenusteks, hügieeni- ja meditsiinikuludeks jms) ühe ruutmeetri siseruumi pinna kohta kuni 1,5% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäärast;
4) koolihoone jooksvaks remondiks vähemalt 1 euro ühe ruutmeetri siseruumi pinna kohta, arvestades koolihoone seisundit.
(2) Kooli eelarvesse kavandatakse vahendid kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonikuludeks viimase kolme eelarveaasta tegeliku keskmise naturaalnäitajate arvu ja eelarve koostamise ajal kehtivate hindade alusel, arvestades vajadusel koolihoonetes toimunud ehitustöid.
(3) Kool võib kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonikuludeks ettenähtud vahendeid kavandada ainult sihipäraste kulude katmiseks.
§ 6. Sihtotstarbelised kulud
(1) Kooli eelarvesse kavandatakse töötervishoiu korraldamiseks vähemalt 15 eurot iga töötaja kohta.
(2) Vajadusel kavandatakse koolide eelarvesse muud sihtotstarbelised vahendid kulupõhiselt.
(3) Kool võib sihtotstarbeliselt ettenähtud vahendeid kavandada ainult sihipäraste kulude katmiseks.
§ 7. Rakendussätted
Tartu Linnavalitsuse 12. aprilli 2016. määrus nr 9 "Tartu munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite eelarvestamise alused" tunnistatakse kehtetuks.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse määruse eelnõu "Tartu munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite eelarvestamise alused " juurde
Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määruse nr 74 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" § 12 kohaselt on linnavalitsusel õigus kehtestada struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste eelarve taotluste koostamiseks kohustuslikke põhimõtteid põhitegevuse kulude planeerimiseks ja jaotamiseks.
Määrus on suunatud nii linnaeelarve kui ka riigieelarve toetusfondist saadud vahendite jaotamise põhimõtete kehtestamisele.
Määrusega ei anta juhiseid eelarve täitmisele või eelarve täitmise käigus vajalikele ümberpaigutustele.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Eelarvestamise alused sätestavad kooli kontrollarvu kujunemise. Eelarve täpsema jaotuse kavandab kool, v.a kommunaalkulude ja sihtotstarbeliste vahendite puhul.
§ 2. Riigieelarvest eraldatava toetuse jaotamine
Tasandus- ja toetusfondiga eraldatakse kohalikele omavalitsustele iga-aastaselt haridustoetus õpetajate ja koolijuhtide tööjõukulude katteks, õppevahenditeks, täienduskoolituskuludeks ning koolitoidu kulude katteks. Alates 2018. a eraldatakse omavalitsustele ka tõhustatud ja eritoe tegevustoetus.
Õpetajate tööjõukulude toetus arvestatakse koolidele pearahana õpilase kohta, olles eelnevalt arvestanud järgmiseid kulusid.
1) Kuna Tartu Herbert Masingu Kooli, Tartu Kroonuaia Kooli, Tartu Maarja Kooli ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi puhul on tegemist tavapärasest erinevate üldhariduskoolidega, lähtutakse nende õpetajate tööjõukulude arvestamisel kooli vajadustest ja haridusosakonna hinnangust kulude vajalikkusele.
2) Tavakooli tõhustatud toel, eritoel ja koduõppel olevate õpilaste õpetamiseks arvestuslik kulu pearahana õpilase kohta lähtudes riigi määratud koefitsientidest.
3) Individuaalõppel olevate õpilaste õpetamise arvestuslik kulu, arvestades koolide põhjendatud taotlusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele. Riik on arvestanud vahendite eraldamisel individuaalõppel oleva õpilase kohta (nn eritugi) 4-kordse koefitsiendi, mis ei kata õpilase õpetamiseks vajalikke kulusid. Sellest tulenevalt on tarvilik arvestada nende õpilaste kohta vahendite eraldamisel tegelikult tehtavaid kulusid, mitte riigi kehtestatud koefitsienti.
4) Muude ülelinnaliselt korraldatud tegevustega seotud kulud (nt vahendid toetatud sisulise koostöö TOSK läbiviimiseks koolides).
Linn jagab alates 2018. a riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava tõhustatud ja eritoe tegevustoetuse järgmistel põhimõtetel.
1) Analoogselt õpetaja tööjõukuludega lähtutakse Tartu Herbert Masingu Kooli, Tartu Kroonuaia Kooli, Tartu Maarja Kooli ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi puhul kooli vajadustest ja haridusosakonna hinnangust kulude vajalikkusele.
2) Kõigile koolidele kavandatakse hariduslike erivajadustega õpilaste koordinaatori (nn HEVKO) tööjõukuludeks vahendid vähemalt 0,2 ametikoha kohta õpetaja töötasu alammääras.
3) Tavakoolidele kavandatakse tugispetsialistide tööjõukulud lähtudes õpetaja töötasu alammäärast. Põhikoolidele ja täistsüklikoolidele on arvestatud kahe kuni kolme (eripedagoog, sotsiaalpedagoog, koolipsühholoog jms) ning gümnaasiumitele kuni kahe (olenevalt koolist kas koolipsühholoog, õpilasnõustaja, sotsiaalpedagoog, karjäärinõustaja jms) tugispetsialisti tööjõukulud.
4) Tavakoolide eelarvesse kavandatakse tuge vajavate laste toetamiseks täiendavad vahendid kulupõhiselt, arvestades koolide põhjendatud taotlusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele.
Täienduskoolituseks eraldatud vahendid on mõeldud õpetajate ja koolijuhtide täienduskoolituskulude katteks. Täienduskoolituse toetus arvestatakse koolidele protsendina palgafondist, olles eelnevalt katnud direktorite ja õppealajuhatajate ühiskoolituste kulud.
Õppevahendite toetus arvestatakse koolidele pearahana õpilase kohta, olles eelnevalt arvestanud tõhustatud ja eritoel olevate õpilase kohta kuni 1,3-kordse riigi arvestusliku pearaha ja muud ülelinnalised kulud (näiteks loodus- ja tehnoloogia aktiivõppeprogrammide õppevahendite kulud).
§ 3. Juhtimiskulud
Koolide juhtimiskulud kavandatakse linnaeelarvelistest vahenditest ning tasandus- ja toetusfondi haridustoetuse vahenditest direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude katteks.
Igale koolile on arvestatud vahendid ühe direktori ametikoha tööjõukulude katteks, mille arvestamisel lähtutakse töötajaga kokkulepitud töötasust. Töötasu suurus oleneb kooli tegutsemise vormist ning õpilaste ja klassikomplektide arvust.
Õppealajuhataja ametikoha tööjõukulude katteks arvestatakse 80% direktori tööjõukulust. Rahastatavate õppealajuhatajate ametikohtade arv sõltub kooli õpilaste arvust.
§ 4. Vahendid õppetööd toetavate tegevuste kulude katteks
Õppetööd toetavate tegevuste kulude katteks planeeritavate vahendite alla on kavandatud vahendid administratiivkulude, koolituste, õppevahendite, inventari, info- ja kommunikatsioonivahendite, huviringide, ürituste, lähetuste jms kulude katteks.
Kuna Tartu Herbert Masingu Kooli, Tartu Kroonuaia Kooli, Tartu Maarja Kooli ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi puhul on tegemist tavapärasest erinevate üldhariduskoolidega, lähtutakse nende õppetööd toetavate vahendite arvestamisel kooli vajadustest ja haridusosakonna hinnangust kulude vajalikkusele.
Õppetööd toetavate tööjõukulude arvestamisel on lähtutud põhimõttest, et igale koolile on tagatud vähemalt viie ametikoha tööjõukulud, mille arvestuse aluseks olid: huvijuht, majandusjuhataja, infojuht, raamatukoguhoidja, sekretär. Suuremate koolide puhul on kavandatud 7 kuni 8 ametikoha tööjõukulud, kuna õpilaste arvu lisandumisega kasvab ka vajadus täiendavaks tööjõuks, nt lisanduv raamatukoguhoidja või infojuht, arendusjuht vms töötaja.
Tööjõukulud arvestatakse nii, et tagatud oleks vähemalt 80% kehtivast õpetaja töötasu alammäärast koos maksudega (näiteks 2019. a on prognoositav õpetaja töötasu alammäär 1 250 eurot kuus, st 80% sellest on 1 000 eurot). Kui kollektiivlepingus nähakse ette mõne õppetööd toetava töötaja töötasu määr, siis lähtutakse vahendite eraldamisel sellest määrast. Näiteks on huvijuhi töötasu olnud üldjuhul võrdsustatud õpetaja töötasu alammääraga ning sellisel juhul eraldatakse huvijuhi töötasuks 100% õpetaja töötasu alammäärast, mitte 80%.
Koolituskuludeks nähakse vahendid 1% ülalnimetatud ametikohtadele arvestatud summast. Kuna riigieelarvelistest koolitusvahenditest on lubatud katta vaid õpetajate ja koolijuhtide koolituskulud, aga mitte teiste töötajate koolituskulusid, siis on vajalik ette näha vahendeid koolituskulude katteks ka linnaeelarvelistest vahenditest.
Pikapäevarühmade tööks kavandatakse põhikooli iga õpilase kohta vähemalt 3% õpetaja töötasu alammäärast. Varasemalt on pikapäevarühmade töö rahastamine toimunud sihtotstarbeliselt ja kulupõhiselt. Kuna pikapäevarühmade töö korraldamine vajab paindlikkust ning võimalust kombineerida rühma tegevusi näiteks huvitegevusega, siis on mõistlik viia pikapäevarühmade töö rahastamine pearahapõhiseks. See võimaldab igal koolil leida parima võimaliku viisi õppetöö välise aja korraldamiseks. 2019. a kavandatakse eelarvesse 45 eurot iga põhikooli õpilase kohta, mis teeb 3,6% õpetaja töötasu alammäärast.
Muudeks õppetööd toetavateks tegevusteks nähakse ette vähemalt 3% kehtivast õpetaja töötasu alammäärast. Aastatel 2016 kuni 2018 eraldati koolidele muudeks õppetööd toetavateks tegevusteks 49-50 eurot õpilase kohta, mis moodustas 2016. a 5,1%, 2017. a 5% ja 2018. a 4,3% ning 2019. a kavandatakse 4% õpetaja töötasu alammäärast. Varasemalt oli koolide eelarvestamise alustes määratud õppetööd toetavate tegevuste vahenditeks 5% kuni 7% õpetaja töötasu alammäärast, kuid kuna õpetaja töötasu alammäär on kasvanud väga kiirelt (keskmiselt 10% aastas), siis ei ole võimalik tagada varasemas määruses nimetatud vahendeid. Kuna ka järgnevatel aastatel on prognoositav õpetaja töötasu alammäära kasv kõrge, siis sellest tulenevalt kehtestatakse käesoleva määrusega õppetööd toetavate tegevuste vahenditeks vähemalt 3% õpetaja töötasu alammäärast õpilase kohta.
§ 5. Vahendid majandamis- ja halduskulude katteks
Koolide majandamis- ja halduskulude katteks kavandatakse vahendid hoonete ja kinnistute koristamiseks ja hooldamiseks, valvekuludeks, remondiks, kommunaalkuludeks ja muudeks korrashoiukuludeks varem kehtinud eelarvestamise alustega samadel põhimõtetel.
Koristajate ja majahoidjate personalikuludeks ning koristusteenuste kulude katteks on arvestatud iga 700 ruutmeetri sisepinna ja iga 12 000 ruutmeetri välispinna kohta töötasu alammäär aastas koos maksudega. Olenemata sellest, kas asutus ostab koristusteenust sisse või koristajad on kooli koosseisus, kavandatakse vahendid samadel alustel.
Muudeks majandamiskuludeks kavandatakse ühe ruutmeetri siseruumi pinna kohta kuni 1,5% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäärast. Arvestuse aluseks oli üldhariduskoolide remonditööliste, abitööliste, riidehoidjate, valvurite, elektriku ja basseinitehniku personalikuludeks ning meditsiini- ja hügieenikulud, valveteenuse, muude korrashoiuteenuste, remondimaterjalide, kindlustuse jms kulud. 2018. aasta eelarvesse kavandati 5 eurot, mis moodustab 2018. a alampalgast 1%.
Koolihoonete jooksvaks remondiks on arvestatud vähemalt 1 euro siseruumi ruutmeetri kohta. Kuigi eelarvestamise alustes on alates 2016. a fikseeritud summaks kuni 2 eurot, siis tegelikult eraldati 2016. a 1 euro, 2017. a 1,2 eurot, 2018. a 1 euro ning 2019. a kavandatakse 1 eurot ruutmeetri kohta. Sellest tulenevalt on jätkuvalt oluline tagada koolidele vähemalt 1 euro ruutmeetri kohta, aga võimalusel rohkem.
Jooksva remondi vahendite kavandamisel arvestatakse koolihoone seisundit (näiteks uues hoones tegutsevatele Täiskasvanute gümnaasiumile ja Raatuse koolile ning remondis olevale Variku koolile ei ole jooksva remondi vahendeid 2019. aasta eelarvesse kavandatud).
Koolidele kavandatakse vahendid kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonikuludeks vastava kooli viimase kolme eelarveaasta tegeliku keskmise naturaalnäitajate arvu ja eelarve koostamise ajal kehtivate hindade alusel, arvestades vajadusel koolihoonetes toimunud renoveerimis- ja ehitustöid. Kui ülejäänud eelarve piires võib kool ise kavandada kulude jaotuse, siis kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonikulude puhul on kool kohustatud kavandama vahendid sihtotstarbeliselt ning neid ei ole lubatud muudele kuluartiklitele kavandada.
§ 6. Sihtotstarbelised kulud
Sarnaselt kommunaalkuludele kavandatakse koolidele sihtotstarbeliselt vahendid töötervishoiu korraldamiseks. Varem kehtinud eelarvestamise alustes ei olnud ette nähtud vahendeid töötervishoiu korraldamiseks, 2017. ja 2018. a eraldati osa vahendeid linna lisaeelarvest. Tagamaks koolidele stabiilsuse on vajalik töötervishoiuga tegelemiseks kavandada vahendid põhieelarvesse mahus vähemalt 15 eurot töötaja kohta (tagamaks aastas kolmandiku töötajate saatmist töötervishoiuarsti vastuvõtule).
Vajadusel kavandatakse sihtotstarbeliselt veel täiendavaid vahendeid (nt Karlova kooli koorikooli ja Miina Härma Gümnaasiumile vahendid IB-õppe kulude katteks).
Tartu Linnavalitsuse 4.12.2018 määrus nr 21 "Tartu munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite eelarvestamise alused"