EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| KORRALDUS |
|
Tartu
|
17. juuni 2009. a. nr LV-K-0804 |
| Tartu medali andmine |
Võttes aluseks Tartu linna põhimääruse § 5 lg 4 ja Tartu Linnavolikogu 18. oktoobri 2001. a määruse nr 87 "Tartu linna tunnustuste avaldamise kord" punktid 3.1 ja 3.2, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Anda Tartu medal järgmistele isikutele:
1.1. Jaak Jaaniste;
1.2. Valdur Tiit;
1.3. Tiina Torop.
2. Korraldus jõustub 22. juunil 2009. a.
Astronoom Jaak Jaaniste (sündinud 1944. aastal)
Astronoom Jaak Jaaniste rolli AHHAA käekäigus on raske üle hinnata. Ta lõi koos Jaak Aaviksoo ja Jaak Kikasega aastal 1997 Tartu Ülikoolis uue arendusprojekti, teaduste huvikeskuse visiooni. Sellest alates on Jaak Jaaniste pidevalt tegutsenud nii AHHAA kompetentsinõukogus (teadusnõukogu liige alates aastast 2000) kui ka teaduse kommunikeerijana Tähetornis avalikel tähevaatlustel ning AHHAA planetaariumi väljasõitudel koolidesse üle Eesti. Ta on loonud mitmeid atraktiivseid õppevahendeid nii Tähetorni astronoomiaringi presidendina kui ka AHHAA raames. Mitme viimase aasta jooksul on ta tegutsenud eksperdina AHHAA uue püsiplanetaariumi loomisel: see tegevus on eeldanud nii tihedaid välissuhteid, aktiivset tegutsemist planetaristide ühingutes kui ka sügavat loomingulist lähenemist. Ta on erakordselt laia silmaringiga, originaalsete ideedega ja suure töövõimega teadlane. Senise kolme AHHAA poolt koordineeritud teadlaste öö jooksul Eestis on just Jaak Jaaniste kandnud juhtrolli astronoomiaga seotud teemade tutvustamisel, olgu selleks siis orienteerumine "päikesesüsteemis" üle Tartu või avalikud teleskoobivaatlused. Jaak Jaaniste on Eesti Maaülikooli professori ja dotsendina pidevalt olnud õpetamas tudengeid, ta publitseerib teadusartikleid ja juhendab väitekirju.
Füüsik Valdur Tiit (sündinud 1931. aastal)
Valdur Tiit on kogu oma elu pühendanud teoreetilise astrofüüsika, teadusaparaadiehituse, eksperimentaalfüüsika, kosmosetehnika ja taastuvate energiaallikate kasutamise uuringutele. Ta on avaldanud üle 130 teadusliku publikatsiooni.
Teda võib pidada teadusaparaadiehituse loojaks Tartus. Tema osavõtul ja juhtimisel ehitati Füüsika Instituudi aparaadiehituse hooned ja Tartu Observatooriumi Tõravere hooned. Oma teadustöö kõrvalt on ta suutnud organiseerida mitmeid üleliidulisi ja rahvusvahelisi teaduskonverentse Tartus ning suutnud osaleda mitmete organisatsioonide juhtimisel ja tegevuses. Teda on köitnud juba lapsepõlvest peale ka male. Ta on osalenud paljudel turniiridel ja on populaarse rahvusvahelise malefestivali „Tartu suvi“ ellukutsuja. Ka pensionieas püüab Valdur Tiit anda oma panuse Eesti energeetikaküsimuste lahendamisse olles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi taastuvenergeetika nõukogu liige. 
Kergejõustikutreener ja spordipedagoog Tiina Torop (sündinud 1950. aastal)
Tiina Torop on Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õpetaja ja Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi kergejõustikutreener. Kogu tema elu on seotud spordialase tegevusega. Kergejõustikutreeninguid alustas ta 1960. aastal Tartu linna spordikoolis. Ta oli edukas kergejõustiklane, on tulnud 14 korda Eesti meistriks sprindis ja kaugushüppeks ning kuulus 13 korda Eesti koondisesse. Kergejõustikueriala õpetajana on ta Tartu ülikoolis tudengid õpetanud 35 aastat. Ta on asendamatu kergejõustikutreenerite koolitaja kogu Eestis ja ka väljaspool Eestit. Ta on üks nõutavamaid esinejaid kehalise kasvatuse õpetajate ja treenerite täiendkoolitustel. Ta on avaldanud rohkesti kergejõustikualaseid õppematerjale ja artikleid. Aastaid juhtis ta Eesti Kergejõustikuliidu treenerite kutsekomisjoni tööd ning on Eesti Kergejõustikuliidu treenerite nõukogu esimees. Eduka treeneritöö eest omistas Eesti Olümpiakomitee talle 5. kategooria treeneri nimetuse. Tema õpilaste seal on olnud palju edukaid sportlasi.