| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
30. jaanuar 2012. a. nr LV-IP-0040 |
| Informatsioon AS Sangla Turvas katlamaja kavandamisest Ravila tööstusparki | |
| KUULATI: | Urmas Ahvena ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. Võtta informatsioon teadmiseks.
2. Sõlmida eelkokkulepe Klaasi tn 8 ja 14 kruntide võõrandamiseks.
3. Tegevust realiseerimiseks on vajalik algatada detailplaneering.
|
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Informatsioon AS Sangla Turvas katlamaja kavandamisest Ravila tööstusparki " juurde
AS Sangla Turvas soovib Tartu linna rajada põhiliselt turbaküttel soojuse ja elektri koostootmisjaama, mille projektvõimsuseks on 19MW, jaama käivitamisel abikütusena kasutatava heleda kütteõli maapealse kuni 50m3 mahuti ning suvisel ajal jääksoojuse realiseerimiseks kavandatakse turbabriketi tootmise liini (turba homogeniseerimissõlm). Krunti teenindava transpordi eeldatav maht on 6 vedu päevas turba tarnimiseks ja 1 vedu nädalas tuha äraveoks.
Arendaja on otsinud sobivat krunti linnas. Asukohavaliku eelduseks oli sobiv funktsioon, tehnovõrkudega varustatus, paiknemine soojustorustike ja elektrivõrgu läheduses. Arendaja on leidnud endale sobiva krundikombinatsiooni Ravila tööstuspargis Klaasi 8 ja 14 kruntide näol.
Klaasi 10 kinnistu pindala 5323 m² , Klaasi 14 kinnistu pindala 6505m², kokku soovitav maa pindala 11828 m²
Varasemalt on linn maad müünud hinnaga 25,56 eurot /m² (ilma käibemaksuta) , seega kokku võõrandatava maa hind 166267,8 eurot.
Koostootmisjaama rajamine on kooskõlas kaugkütteseadusega, linna arengudokumentidega ja kaugküttepiirkondade seadmise põhimõtetega ning vastavalt keskkonnamõju hindamise eelhinnangule (OÜ Hendrikson & Ko Juhan Ruut 09.01.2012) ei ole kavandatav koostootmisjaam olulise ruumilise mõjuga objekt, kuigi objekt toodab nii õhu, müra kui lõhna saastet, ei ületa näitajad lubatud väärtusi ning ei ulatu elamute ega Maaülikooli õppehooneteni. Varjestavat mõju ega mõju Natura 2000 aladele objekt ei põhjusta. Kuna kavandatakse vedelkütuse hoidlat, klassifitseeruks koostootmisjaam ohtlikuks ettevõtteks, millest tuleneb kemikaaliseaduse nõue, et ettevõtte jaoks tuleb koostada teabeleht, riskianalüüs ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan. Täpsemate ehitusgeoloogiliste andmete saamiseni peetakse antud ala kaitsmata põhjaveega alade hulka kuuluvaks. Kavandatav mahuti on veekaitselises tähenduses keskmine hoidmisehitis. Planeerimisnõuded sellisele ehitisele sellistes tingimustes on vastavalt eelhinnangule täidetud ning ehituslikud nõuded realiseeritavad.
Vastavalt kehtivale detailplaneeringule on võimalik antud krunte liita, olemas on vajalik tehniline infrastruktuur ja krundid on määratletud tootmismaana. Detailplaneeringu lahendusest erineb taotletu ainult hoonete kõrguse osas ületades lubatu ca 8 meetri võrra (koostootmisjaama hoone kõrgus 25m, korstna kõrgus 40m). Koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu alusel ei ole vajalik keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KeHJS § 6 lg 2). Eelmainitust lähtuvalt on detailplaneeringu koostamine vajalik ainult koostootmisjaama hoonele suurema kõrguse määramiseks.
Koostootmisjaama põhikorpuse kõrgusparameetrid ei ole kooskõlas tööstuspargis hoonete suurima lubatud kõrgusega - detailplaneeringus on kõikides positsioonides hoone katuseharja absoluutkõrguseks 67,00 m ehk ca 17-18 m maapinnast. Käesolevaga tuleb otsustada, kas see asjaolu tingib Ravila tööstuspargi detailplaneeringu muudatuse algatamise vajaduse. Planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 3 järgi peab kohalik omavalitsus tagama kehtestatud planeeringute järgimise. Detailplaneering on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks.
PlS § 9 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne muuhulgas krundi ehitusõiguse määramine. Krundi ehitusõigusega on määratletud:
2) hoonete suurim lubatud arv või hoonete puudumine krundil;
3) hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala;
4) hoonete suurim lubatud kõrgus.
- Kuigi tegemist on olemasoleva tootmismaaga, on neid sätteid arvestades suurima lubatud kõrguse muutmine oluline ehitusõiguse muudatus.
Kui algatatakse detailplaneeringu muudatus suurima lubatud kõrguse suurendamiseks, tasuks kaaluda ka Klaasi 14 krundi suuruse optimeerimist. Kuna koostootmisjaama kütuse homogeniseerimissõlm on väljavenitatud ja kõigest 10 m lai, piisaks kui Klaasi 14 krundi piir kulgeks Klaasi 6 krundi piiri mõttelist pikendust järgides (st. suureneks Klaasi 16 pindala; soovi korral saaks muuta ka Klaasi 16 ja Klaasi 18 vahelist piiri). Sellisel juhul on Klaasi 14 krundi laius 30 m, mis on piisav säilitamaks krundi täisehitatuse jäämist alla 50 %.
LMO keskkonnateenistus on seisukohal, et KSH ega KMH ei ole kohustuslikud ning koostatud eelhinnangu põhjal ei põhjusta tegevus olulist keskkonnamõju. Siiski tuleks projektis või hoonestuskavas lisaks tavapärasele analüüsida erinevaid keskkonnaaspekte (täpsustada keskkonnateenistusega), detailplaneeringu koostamise vajadust keskkonnaaspektist pole.
Kui algatatakse detailplaneering tuleb seaduse järgi küsida KSH algatamise seisukohta Keskkonnaametilt.