Kalle Kulbok on esitanud vaide Tartu Linnavolikogu 8. oktoobri 2009 otsuse nr 562 "Raatuse, Pikk, Fortuuna ja Põik tänavate vahelise kvartali detailplaneeringu kehtestamine" tühistamiseks. Vaide esitaja põhjendab taotlust otsuses sisalduvate kaalutlusvigade ja eelnenud menetlusnormide rikkumise tõttu.
Haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 p 1 järgi võib vaidemenetluse korras taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist, mitte tühistamist, seega käsitleb linnavolikogu vaide taotlust nimetatud sätte alusel esitatud taotlusena.
Raatuse, Pikk, Fortuuna ja Põik tänavate vahelise kvartali detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 9. aprillist kuni 6. maini 2008. a. Avaliku väljapaneku jooksul esitas ettepanekuid ja vastuväiteid rida isikuid, sealhulgas vaide esitaja. Kuna detailplaneering sisaldas Tartu linna üldplaneeringu muutmise ettepanekut ning kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega ei arvestatud, esitati detailplaneering Tartu maavanemale järelevalve teostamiseks.
Järelevalve teostamise käigus kutsus maavanem asjaosalised arvestamata jäetud ettepanekute ja vastuväidete arutelule 2. detsembril 2008. a, millel osales ka vaide esitaja. Tartu Maavalitsuse 17.12.2008 kirjaga nr 2.1-6/2417-5 andis maavanem seisukoha järelevalve teostamise küsimuses. Maavanem leidis, et planeeringu seletuskirja ptk 4 tehtud ettepanek üldplaneeringu muutmiseks vajab lisaks esitatule täiendavat kaalumist ja põhjendamist ning tegi ettepaneku veelkordselt vaagida planeeringuala ja vahetu naabruskonna vastasmõjusid linnakeskkonna pikaajalise arengu vajadusi arvestades ning täiendada üldplaneeringu muutmise ettepaneku põhjendusi. Tuginedes eeltoodule ja 2. detsembri 2008 ärakuulamisele, leidis maavanem, et kujunenud olukorras ei ole järelevalveks esitatud planeeringule võimalik heakskiitu anda ega kehtestamise ettepanekut teha. Maavanem pidas vajalikuks veelkordset osapoolte vahelise huvide tasakaalu leidmise võimaluse otsimist, mille üheks võimaluseks võib olla esitatud terviklahenduse kohaldamine vastavalt kehtivale üldplaneeringule.
Pärast planeeringulahenduse korrigeerimist ja muudetud lahenduse osas muudatusi puudutavate kinnistute omanike seisukohtade väljaselgitamist (linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas toimusid koosolekud 8. aprillil ja 5. mail 2009) otsustas linnavalitsus 09.06.2009 korraldusega nr 672 esitada planeeringu koos teabega koosoleku tulemuste kohta maavanemale järelevalve jätkamiseks. Linnavalitsus oli kaalunud planeeringus sisalduvat linna üldplaneeringu muutmise ettepanekut hoonete korruselisuse osas ja kaalumise tulemusena ei pidanud otstarbekaks planeeringlahenduse kohandamist vastavalt üldplaneeringuga antud hoonemahtudele.
Tartu Maavalitsuse 06.07.2009 kirjaga nr 2.1-6/3130 andis maavanem nõusoleku detailplaneeringuga ettepandud osas ja ulatuses Tartu linna üldplaneeringu muutmiseks ning tegi ettepaneku detailplaneeringu osaliseks kehtestamiseks.
Kalle Kulbok pöördus maavanema poole vaidega, mile sisuks oli rahulolematus detailplaneeringu koostamise üle teostatud järelevalvega. 17.09.2009 vaideotsusega jättis maavanem Kalle Kulboki vaide rahuldamata. Vaideotsuses on maavanem välja toonud linnavalitsuse täiendava põhjenduse üldplaneeringu muudatuse ettepanekule. Maavanem tugineb vaideotsuses seisukohale, et kohalik omavalitsus on planeeringualase koostöö raames teinud jõupingutusi võimalikult paljude isikute huvide arvessevõtmisel ja tasakaalustamisel, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Maavanem on seisukohal, et käesoleval juhul teostatud järelevalvetoimingu puhul ei ole tegemist toiminguga, mida saab vaidlustada eraldi lõplikust haldusaktist.
Linnavolikogu 8. oktoobri 2009 otsusele nr 562 esitatud vaides esitab Kalle Kulbok alljärgnevad väited.
Menetlustoiming rikub iseseisvalt menetlusosalise õigusi, kui menetlusosaline jäetakse selles toimingus kaasamata. Vaide esitaja väidab, et planeerimisseadus näeb ette avaliku arutelu korraldamise. Edasi väidab vaide esitaja, et 2. detsembril 2008 maavalitsuses toimunud ärakuulamisel nõustusid linna esindajad, et toimunud avalik arutelu ei vastanud seaduse nõuetele (sõna anti vaid kruntide omanikele) ja lubasid korraldada uue arutelu. Samuti märgib vaide esitaja, et linna poolt ei korraldatud uut avalikku arutelu, vaide esitajat ei peetud vajalikuks kutsuda 8. aprillil 2009 toimunud arutelule, kus väidetavalt tutvustati korrigeeritud planeeringulahendust kruntide omanikele. Viidates linnavolikogu istungil vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel ettekandjale esitatud küsimustele, leiab vaide esitaja, et ilmselgelt väär on käsitleda menetlusosalistena vaid isikuid, kes olid seotud planeeringuala kinnistutega. Kui planeerimisseadus näeb planeeringu koostamise etapil puudutatud isikutena tõesti ette vaid vahetu naabruse kaasamist, siis planeeringu avalikustamise etapil (kehtestamisele eelneval etapil) kuuluvad kaasamisele kõik isikud, kes on avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud.
Vaide esitaja viitab planeerimisseaduse § 10 lg 61 p 2 ning märgib, et üldplaneeringut muutva planeeringu tellijaks selle vastuvõtmisel oli Piibeleht Arendus OÜ, kelle huvide konflikt teiste maaomanikega on olnud ka ilmselge. Planeerimisseaduse nõudeid rikkuv leping on lõpetatud pärast planeeringu vastuvõtmist. Seega on kaalutlusvigadega linnavolikogu 13. märtsi 2008. a otsus nr 327, millega võeti detailplaneering vastu. Ebaõiguspärasele eelhaldusaktile tuginev järgnev planeeringumenetlus ei saa olla õiguspärane.
Vaide esitaja esimese vastuväite mittearvestamise osas linnavalitsuse poolt märgib vaide esitaja, et Raatuse 22 hoone kõrgus ei vasta ei üld- ega detailplaneeringule ning üldise praktika kohaselt ei loo varasem ebaõiguspärane tegevus uut õigust. Raatuse tänava paaritute numbritega tänavafront on ajalooliselt kuni kolmekorruseline ja üldplaneering lubab sinna ehitada kuni neljakorruselisi hooneid. Hoonestuskava ideevõistluse tingimustes on sätestatud, et säilitada ala Raatuse tänava äärse hoonefrondi olemasolev kõrgus (mõjuva linnaehitusliku põhjenduse korral pole antud nõue siduv). Ei ole teada, milline on see mõjuv linnaehituslik põhjendus, millele tuginedes selle nõudega ei arvestatud. Vaide esitaja viitab maavanema poolt antud seisukohale, mille kohaselt maavanem tegi ettepaneku kohalikul omavalitsusel täiendavalt kaaluda ja põhjendada ettepanekut üldplaneeringu muutmiseks. Uues järelevalveotsuses ei ole maavanem andnud uut seisukohta tema esimese vastuväite kohta, mistõttu ei vasta järelevalveotsus selles osas seadusele.
Vaide esitaja märgib, et maavanem teostas järelevalvet korrigeeritud planeeringulahenduse üle seda üldse nägemata - korrigeeritud planeeringulahenduse kaardimaterjal ja seletuskiri valmisid alles 18. septembril 2009. Kuigi seadus otsesõnul ei nõua, et maavanemale esitataks järelevalve teostamiseks korrigeeritud planeeringulahenduse kaardimaterjal ja seletuskiri, tuleneb see siiski seaduse mõttest. "Seda toetab ka 1. juulist muutunud seaduse sõnastus: "§ lg 71. Kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek." Maavanemale esitatud planeeringu koosseisus nimetatut ei olnud ning maavanema pärast 1. juulit tehtud järelevalveotsus on kasvõi ainult seetõttu õigusvastane.
Kalle Kulbok märgib vaides, et hinnang tuleks anda ka asjaolule, et planeerimismenetluses pidi ta esitama korduvalt vaideid, mis linnavalitsuse korraldustes (01.07.2008 nr 786, 17.07.2008 nr 854, 09.12.2008 nr 1324, 07.04.2009 nr 394) ka arvestamist leidsid. Vaide esitaja märgib: "Ei ole usutav, et planeerimisteenistuse töötajate korduvad "inimlikud eksitused" olid juhuslikud".
Vaide esitaja leiab, et tema õiguste rikkumine ülaltoodu põhjal peaks olema ilmselge.
Linnavolikogu asub seisukohale, et vaide rahuldamiseks puudub alus järgmistel põhjustel.
1. Tartu Maavalitsuses 2. detsembril 2008 toimunud planeeringuvaidluse osapoolte ärakuulamisel nõustusid linna esindajad planeeringut täiendavalt arutama, kuna Kalle Kulbok väitis, et ta ei saanud kõiki oma seisukohti toimunud arutelul selgitada. Linna esindajate nõusolekust korraldada täiendav arutelu ei ole õige järeldada, et arutelu ei vastanud seaduse nõuetele. Lisaks seaduse järgi kohustuslikult läbiviidavatele toimingutele on kohalikul omavalitsusel õigus planeerimisdiskretsiooni teostades otsustada, millisel viisil jõuda avalike huvide ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamiseni. Käesoleval juhul on korraldatud täiendavaid koosolekuid ning suheldud kirja teel.
08.04.2009 koosolekul arutati krundiomanike osavõtul planeeringu edasise menetlemise ja kehtestamise võimalusi. Mõnede Fortuuna tänava äärsete krundiomanike vastuseisu tõttu ei oleks planeeringu kehtestamine olnud otstarbekas, kuna tänava-äärsete kruntide juurdepääs oli lahendatud ühisena. Seetõttu ei oleks olnud võimalik kruntide ehitusõigust iseseisvalt realiseerida. Arutelu tulemusel otsustati korrigeerida liikluslahendust ja võimaldada Fortuuna tänava äärsetele kruntidele iseseisvad juurdepääsud, mis võimaldab krunte iseseisvalt hoonestada. Seega ei olnud nimetatud arutelu keskendunud avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete arutelule, vaid planeerimislahenduse leidmisele kujul, mis võimaldaks planeeringut reaalselt ellu viia.
Kalle Kulbok esitas planeeringu avalikul väljapanekul vastuväited, mis peale hoonestuse korruselisuse küsimuste puudutasid ka Pika tänavaga seonduvaid küsimusi. Maavalitsuses 2. detsembril 2008. a toimunud arutelu järgsel ajal on linnavalitsus sisuliselt rahuldanud eelnimetatud tänava kavandamisega seonduvad vastuväited ning sellekohaseid asjasse puutuvaid täiendavaid selgitusi Kalle Kulboki poolt ära kuulata poleks olnud enam vajalik. Kuna planeeringuala kruntide (välja arvatud kahe Fortuuna tänava äärse krundi) omanikud andsid oma nõusoleku planeeringule, ei pidanud linn täiendava arutelu läbiviimist otstarbekaks. Hilisema infovahetuse käigus lepiti Kalle Kulbokiga kokku, et korrigeeritud planeeringulahenduse valmimisel esitatakse see talle elektroonilisel teel ning ta avaldab oma arvamuse esitatud lahenduse kohta. Nii on see ka toimunud. Seega oli vaide esitaja igati kaasatud planeerimismenetlusse, talle võimaldati tutvuda korrigeeritud planeeringumaterjalidega ning tal oli võimalus esitada oma seisukohti veel enne planeeringu kehtestamist.
Planeerimisseaduse § 21 lg 1 kohane detailplaneeringu avalik arutelu oli läbi viidud ning kuna detailplaneeringu korrigeerimine ei toonud kaasa detailplaneeringu põhilahenduse muudatust, ei pidanud linn vajalikuks detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kordamist. Planeerimisseaduse § 21 lg 5 järgi on planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kordamine nõutav juhul kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused muudavad planeeringu põhilahendusi.
2. Kuni 30. juunini 2009 kehtinud planeerimisseaduse § 10 lg 6 nägi ette, et eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija kui detailplaneering sisaldab linna üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Detailplaneeringu koostamise algatamine toimus kooskõlas algatamise ajal kehtinud Tartu linna üldplaneeringuga, seega võis OÜ Piibeleht Arendus olla planeeringu tellijaks. Detailplaneeringu vastuvõtmise ajal kehtis aga juba uus Tartu linna üldplaneering (kehtestatud Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrusega nr 125), mille muutmise ettepanekut sisaldava planeeringu tellijaks oli OÜ Piibeleht Arendus, seega esines tõesti vastuolu eelnimetatud planeerimisseaduse sättega.
Linnavalitsuse 27.05.2008 korraldusega nr 629 asuti seisukohale, et linnavalitsus alustab detailplaneeringu koostamise korraldamise ja rahastamise üleandmise lepingu lõpetamise menetlust ning lepingu lõpetamise korral asub läbi viima menetlust detailplaneeringu koostamise tellimise lepingu sõlmiseks detailplaneeringu koostajaga. Esialgse halduslepingu lõpetamine ja detailplaneeringu koostamise ja rahastamise lepingu sõlmimine Tartu linna (tellija), OÜ Piibeleht Arendus (huvitatud isik) ja Osaühingu Urban Mark (täitja) vahel ka toimus. Seega astus linn samme rikkumise lõpetamiseks ning sai võimaluse planeeringulahenduse ülekontrollimiseks enne selle kehtestamist.
Vaide esitaja on käsitlenud eelhaldusaktina linnavolikogu 14.03.2008 otsust nr 327, millega detailplaneeringu vastu võeti ning avalikule väljapanekule suunati. Linnavolikogu märgib, et haldusmenetluse seaduse § 52 lg 1 p 2 järgi on tegemist eelhaldusaktiga siis, kui haldusorgan teeb enne asja lõplikku lahendamist õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu. Detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse puhul on tegemist mitte eelhaldusaktiga, vaid planeerimismenetluse toiminguga. Planeeringu vastuvõtmise järgselt võib planeeringulahendus oluliselt muutuda, samuti on võimalik, et planeering jääb hoopis kehtestamata.
Tartu linna hinnangul ei vähendanud detailplaneeringu vastuvõtmise ajal seadusele mittevastava lepingu olemasolu kohaliku omavalitsuse võimalusi kohaliku omavalitsuse tahtele vastavalt ja avalikke huve silmapidavalt planeeringulahendust kujundada ning asja lõplikku lahendust mõjutada. Antud hinnangu andmisel tugineb linnavolikogu järgnevale:
Planeeringu algatamise eelselt on ala kohta läbi viidud avalik arhitektuurivõistlus, mille korraldajad ja ka rahastajad olid Tartu linn ja Tartu Linnavolikogu poolt asutatud sihtasutus Tartu Kultuurkapital. Võistluse võidutöö ”Õnneloomus” on olnud aluseks planeeringu põhilahenduse väljatöötamisel, seetõttu on olnud ka planeeringu koostamine avalikke huve arvestav. Samuti tuleb märkida, et planeeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväited on suunatud üksikute kruntide osas planeeringulahendusele, mis on välja töötatud võidutöö (mitte ühe või teise krundi omaniku soovi) alusel.
Avalike huvide ja erahuvide vastuolu on välja selgitatud, avalikule väljapanekule esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid vastavalt planeerimisseadusele ka menetletud. Avalike ja erahuvide vastuolu seisnes krundiomanike soovis saada Fortuuna tänava ääres suuremat ehitusõigust, kui seda näevad ette võistluse võidutöö põhimõtted. Nimetatud vastuolu ilmnemine ja selle menetlemine ei ole antud juhul seostatav planeeringu tellija isikuga.
3. Maavanem oma 17.12.2008 kirjas nr 2.1-6/2417-5 nentis tõesti, et ettepanek üldplaneeringu muutmiseks vajas lisaks esitatule täiendavat kaalumist ja põhjendamist.
Linn on nimetatust tulenevalt veelkordselt kaalunud üldplaneeringu muutmise vajadust ning tuginedes linnavalitsuse 9. juuni 2009. a korraldusele nr 672 edastati linnavalitsuse 10.06.2009 kirjaga nr 9-1.3/DP-04-078 linna seisukoht maavanemale detailplaneeringu koostamise üle järelevalve jätkamiseks. Põhjendus oli järgmine: "Linnavalitsus on eelnevalt kaalunud planeeringuga tehtavat linna üldplaneeringu muutmise ettepanekut hoonete korruselisuse osas ja leiab, et arhitektuurivõistluse võidutöö kohane hoonestamine tagab kvartali funktsionaalselt ja ruumiliselt tervikliku arengu, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Seega ei pea linn otstarbekaks planeeringulahenduse kohandamist vastavalt üldplaneeringuga antud hoonemahtudele.”
Maavanem andis nõusoleku kehtiva Tartu linna üldplaneeringu muutmiseks ning andis detailplaneeringule heakskiidu ja tegi ettepaneku detailplaneeringu osaliseks kehtestamiseks. Maavanema poolt osundati planeerimisseaduse § 23 lg -le 7, mille kohaselt ei loeta planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritava maa-ala suuruse muutumist planeeringu põhilahenduse muudatuseks.
Detailplaneeringu üle järelevalve teostamisel maavanem ei tuvastanud detailplaneeringus ja selle menetlemisel mittevastavust õigusaktidele. Arvestades linna poolt planeerimismenetluses võetud seisukohti ja põhjendusi peab linnavolikogu maavanema järelevalve läbinud detailplaneeringu kehtestamist õiguspäraseks.
Täiendavalt märgib linnavolikogu, et 6-korruselise hoone kavandamine Pikk tänava ja Raatuse tänava nurgale on vajalik, kuna Pikk tänavast algab kõrgemakorruseline linna üldkeskuse maa-ala. Nimetatu tähendab, et Raatuse tänav kuni Pikk tänavani jääks linna vahevööndi piires 4- kuni 5-korruselise hoonefrondiga alaks, üldplaneeringuga määratud linna üldkeskuse piirides oleksid kesklinna poolsed kvartalid aga kõrgema korruselisusega. Raatuse tn 22 hoonega on käesolevas detailplaneeringu arvestatud kui olemasoleva hoonega.
Hoonestuskava ideevõistluse tingimustes on tõepoolest öeldud, et tuleb säilitada Raatuse tänavafrondi hoonestuse senine kõrgus ja et mõjuva linnaehitusliku põhjenduse korral pole antud nõue siduv. Võidutöös on säilitatud ajaloolise miljööväärtusega hoone Raatuse tn 37. Raatuse tänava äärse uushoonestuse kõrguse määramisel on autorid lähtunud kontseptsioonist, kus hoonestus tõuseb järk- järgult Emajõe äärest ja kulmineerub kuni 6-korruselise hoonestusega Pikk tn - Raatuse tn nurgal. Sellega saavutatakse Emajõe ääres, Fortuuna tänaval piirkonda sobiv madalam hoonestuslaad ning võimalikult paljude eluruumide avanemine jõe poole. Arhitektuurivõistluse žürii leidis antud kontseptsiooni olevat piisava, et eelpool nimetatud nõude Raatuse tänavafrondi korruselisuse kohta võib jätta tähelepanuta. Linnavolikogu nõustub antud seisukohaga.
4. Linnavalitsuse 10. juuni 2009 kirjale, millega esitati planeering maavanemale järelevalve teostamiseks, olid lisatud kaks kausta - detailplaneeringu kui ka lisade kaust. Planeerimisseaduse 1. juulist 2009 kehtiva redaktsiooni § 9 lg 71 kohase üldplaneeringu vastava osa muudatuste ettepaneku mitteesitamine ei ole õigusvastane, kuna planeeringu esitamise ajal nimetatud säte ei kehtinud.
5. Seoses Kalle Kulboki sooviga saada linnavolikogu hinnangut asjaolule, et planeerimismenetluses pidi ta esitama korduvalt vaideid, leides mitteusutava olevat planeerimisteenistuse töötajate korduvate eksimuste juhuslikkuse, vastab linnavolikogu järgmist:
Linnavalitsuse 01.07.2008 korraldusega nr 786 muudeti linnavalitsuse 27. mai 2008 korralduse nr 629 lisa Kalle Kulboki ettepanekute ja vastuväidete osas, kuna Kalle Kulbok esitas vaide leides, et vastuväidete argumentatsioon on esitatud puudulikult. Linnavalitsus pidas vajalikuks korraldust muuta, arvesse võttes planeerimise avalikkuse põhimõtet, mille kaudu tuleb tagada huvitatud isikute kaasamine, õigegaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Kalle Kulbok ei nõustunud linnavalitsuse korralduses nr 786 tema seisukohtade kajastamisega, leides, et linnavalitsuse põhjendused vaideotsuses ei ole kõikides küsimustes piisavad ja punktis 3 toodud järeldus ei ole kohane. Linnavalitsus pidas 17.07.2008 korraldusega nr 854 asjakohaseks antud asjaolude osas vaideotsust täiendada ja kõrvaldada ebaselguse. Kuna ekslikult olid jäänud Kalle Kulboki vastuväidete osas tehtud hilisemad muudatused kajastamata detailplaneeringu esitamisel maavanemale (linnavalitsuse 28.10.2008 korraldus nr 1144 ”Raatuse, Pikk, Fortuuna ja Põik tänavate vahelise kvartali detailplaneeringu avaliku arutelu tulemused”) võttis linnavalitsus Kalle Kulboki vaide läbivaatamisel vastu 09.12.2008 korralduse 1324.
Linnavalitsuse 07.04.2009 korraldusega nr 394 võeti detailplaneeringu osas täiendavad seisukohad pärast poolte ärakuulamist maavanema juures seoses planeeringuvaidlusega linna ja Kalle Kulboki vahel Pika tänava planeerimise osas lõigus Raatuse tänav-Roosi tänav. Linnavalitsus otsustas detailplaneeringu mitmeti mõistetavuse vältimiseks välja jätta osad, millest võib välja lugeda Pika tänava laiendamise ja pikendamise kavandamist käsitletava detailplaneeringuga.
Tegemist on mahuka ja komplitseeritud detailplaneeringuga, mille kohta avalikul väljapanekul esitati arvukalt ettepanekuid ja vastuväiteid. Isikute ja nende poolt esitatud ettepanekute ja vastuväidete rohkus võis olla põhjuseks Kalle Kulboki ettepanekute ja vastuväidete ebapiisavas kajastuses linnavalitsuse korralduses, samuti hilisemalt tekkinud eksimused muudatuste kajastamisel. Linnavalitsus on soovinud ka vältida mitmetimõistetavusi ja selguse huvides võtnud täiendavaid seisukohti (07.04.2009 korraldus nr 394). Kalle Kulboki vaiete ja ettepanekute osas võttis linnavalitsus seisukohad ning nagu Kalle Kulbok käesolevas vaides märgib, leidsid need ka arvestamist. Seega ei ole viidatud toimingutega rikutud Kalle Kulboki õigusi.
Eeltoodust lähtuvalt asub linnavolikogu seisukohale, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ega riku vaide esitaja õigusi.
Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 85 p 4, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Jätta rahuldamata Kalle Kulboki vaie Tartu Linnavolikogu 8. oktoobri 2009 otsusele nr 562 "Raatuse, Pikk, Fortuuna ja Põik tänavate vahelise kvartali detailplaneeringu kehtestamine".
2. Otsus jõustub Kalle Kulbokile teatavakstegemisest.
3. Kui isik leiab, et tema õigusi on käesolevas vaidemenetluses rikutud, võib käesoleva otsuse peale esitada kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
4. Vaide rahuldamata jätmisel võib esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.