Protokoll: Majanduskomisjoni, arengu- ja planeerimiskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni ühiskoosolek

Päevakord:
1. Linnale olulise tähtsusega küsimus - "Ligipääsetavus ja liikuvus Tartu linnaruumis erinevate liiklejagruppide silmade läbi"
2. Informatsioon Tartu targa linna brändist
3. Tasulise parkimise korraldusega seonduvad väljakutsed ja kavandatavad lahendused
4. Kohal algatatud küsimused


1. Linnale olulise tähtsusega küsimus - "Ligipääsetavus ja liikuvus Tartu linnaruumis erinevate liiklejagruppide silmade läbi"

Esimest päevakorrapunkti arutati koos arengu- ja planeerimiskomisjoni ja sotsiaalkomisjoniga.

Arutelu algataja oli volikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Ettekande tegi Kadri Leetmaa, kes selgitas teema algatamise põhjuseid.

Ettekande peamised teemad ja seisukohad:
- üldine eesmärk on, et linnaruum oleks avatud ja kasutatav kõigile igal ajal ja igas olukorras;
- arutelu mõte ei ole keskenduda sellele, mis on tegemata, vaid leida võimalusi, kuidas muuta eelnimetatud eesmärk linnaruumi kujundamisel iseenesestmõistetavaks;
- oluline on suhtumise kujundamise vajadus ja teadlikkuse kasvatamine - tihti ei sõltu muutused mitte niivõrd rahalistest võimalusest, vaid teadlikust suhtumisest, et ka kõige tavalisemad igapäevased tegevused toetaks ligipääsetavust (näiteks väliürituste korraldamisel või talihoolduse tegemisel ei seataks takistusi inimeste harjumuspärastele liikumisteedele);
- tuleb seada eesmärk, et kokkulepitud tänavaruumi põhivõrk, tavapärased käiguteed on igal ajal vabad ja läbitavad;
- väga tähtis on koostöö - kõike ei korralda linnavõim, linnaruumi peab tulema sisend eri valdkondade ekspertidelt, siis saame tervikliku ruumiloome. Vajalikud on pikaajalised ühised põhimõtted linnaruumi kujundamisel;
- teavitustöö ja info lihtne kättesaadavus vajab arendamist - enamasti on teavitus autokeskne ehk teatatakse ühe või teise tänava sulgemisest, tarvis on sarnane teavitus keskendada ka kergliiklejatele ja erivajadustega inimestele;
- linnavalitsus vajab rohkem kergliikluse alast kompetentsi, praegu on teinud väga palju tööd vabatahtlikus korras kergliikluskomisjon;
- tutvustati mobiilsusjuhtimise põhimõtteid ja suundi (kuidas vältida ülemäärast liikumisvajadust, nö pehmed meetmed mobiilsuse suunamiseks jne).

Ilmar Part rääkis lähemalt kergliikluskomisjoni tegevusest, peaasjalikult keskendutakse seal jalgrattateedega seotud teemadele. Probleemina tõi ta välja, et projektide elluviimisel mõnikord siiski head plaanid ei realiseeru. Kergliikluskomisjon annab oma parima, et projektidega tutvumisel vigu märgata ja ennetada, kuid pikemas perspektiivis ei ole see jätkusuutlik skeem. Olukorra lahendamise viisid vajavad arutamist, kas projekteerimise aega pikendada, koostada eskiise, kas on vaja rohkem inimressurssi vms.

Küsimustes ja arvamustes esile toodud peamised teemad

Eri sihtgruppide tihtipeale vastandlikud huvid ning kompromisside tegemise vajadus ja võimalused. Märgiti, et kui uute objektide rajamisel on ligipääsetavus norm, siis olemasolev linnaruum seab paratamatult piiranguid. Näiteks vanadesse, eriti muinsuskaitseliste piirangutega hoonetesse ei pruugi puudega inimene pääseda, samuti ei ole tänavate laius igal pool piisav, et rakendada alati kolmemeetrise kõnnitee standardit jne. Avaldati arvamust, et valikukohtades tuleks eelkõige soosida kergliiklust, siis ühistransporti ja viimasena autoliiklust.

Väga oluliseks peeti, et ühiskond tagaks puudega inimeste võrdse kohtlemise. Märgiti, et ka siin võivad olla huvid vastandlikud - näiteks pimedale inimesele on linnas liiklemisel esmane maamärk kõnnitee äärekivi, samas kergliiklusteede arendamisel soovitakse äärekive tasandada.
Nenditi, et endiselt esineb juhtumeid, kus ka uues avalikus hoones ei ole erinevatel põhjustel puudega inimestele juurdepääs tagatud. Seaduse normid ja nõuded on küll olemas, aga praktikas sõltub nende realiseerimine harjumusest, mis pole ebapiisava kogemuse tõttu veel kujunenud.
Avaldati arvamust, et seaduse normid ei pruugi olla alati ka piisavad ja tuleks pakkuda sellest enam võimalusi ligipääsetavuse suurendamiseks. Näiteks võib hoonesse sissepääs olla tagatud, aga hoone sees liikumine ikkagi raskendatud. Kultuuripealinnaks pürgiv Tartu linn peab erilist tähelepanu pöörama kultuuriasutuste ligipääsetavusele.
Välja toodi ka ligipääsetavuse parandamise majanduslik aspekt. Rõhutati, et ettevõtjad on huvitatud, et nende ettevõttele on kõigil juurdepääs, samas tuleb arvestada, et igal asjal on oma hind ja kas tarbija on valmis seda kinni maksma.

Leiti, et tõsiselt tuleb tegelda teavituse ja informatsiooni levikuga, arvestades eri sihtgruppide infotarbimise võimalusi ja tavasid. Info edastus peab olema läbimõeldud, et tagada, et saadetud teave jõuab ka mõistetavalt kohale. Tehti ettepanek, et tuleb luua võimalus saata linna heakorratelefonile 1789 teade ka telefonisõnumi vormis.

Kõne all olid talviste teeolude tekitatavad probleemid. Märgiti, et ideaalseid tingimusi ei ole võimalik saavutada, aga olenemata oludest peab teehoolduses siiski alati saama arvestada teatud miinimumtasemega. Samas toodi esile, et oluliselt on paranenud kergliiklusteede talvine hooldus.

Arutati Tartu vaksali ligipääsetavuse probleeme. Abilinnapea Reno Laidre andis ülevaate toimunud kohtumisest Elroni, Eesti Raudtee ja linnavalitsuse esindajate vahel. Edasine tegevuskava on kokku lepitud ja vaksali ligipääsetavus kindlasti paraneb.

Abilinnapea Raimond Tamm märkis, et linna ülesanne on tagada, et üldine süsteem toimib, selgitada välja, kas mingid vead ja puudused esinevad süsteemselt ning keskenduda nende parandamisele.

Komisjonid tunnustasid arutelu algatajaid olulise teema positiivses võtmes tõstatamise ja hästi ettevalmistatud esinemise eest.


2. Informatsioon Tartu targa linna brändist

Kuulati Lauri Soku ettekannet, Lauri Soku ja Raimond Tamme vastuseid küsimustele ja komisjoni liikmete arvamusi.

Komisjoni liikmed tundsid huvi, kuidas on kavandatud edasised sammud, et viia teadmine targast linnast tartlasteni, Tartu ettevõtete ja asutusteni. Rõhutati, et vajalik on turundus- ja kommunikatsiooniplaan.

Raimond Tamm selgitas, et targa linna teema tuleb tervikuna komisjoni ja volikogu ette, kui on valminud kevadel algatatud visioonistrateegia.

Informatsioon võeti teadmiseks.


3. Tasulise parkimise korraldusega seonduvad väljakutsed ja kavandatavad lahendused

Teema arutelu otsustati edasi lükata.


4. Kohal algatatud küsimused

Arutati küsimust, kui palju on linnas problemaatilisi kohti, mis vajaksid ülekäigukohti ja millised takistused on nende rajamisel - kas rahalised või liikluskorralduslikud.

Rõhutati, et ülekäigurada ei pruugi tingimata tagada liiklusohutust jalakäijale, samuti tuleb jälgida, et magistraaltänava liiklusvoog ei oleks väga häiritud liiga lähestikku asuvate ülekäiguradade tõttu.

Võeti teadmiseks linnavalitsuse tegevus jalakäijate liikumissuundade tähistamisel Aardla tänaval hiljuti toimunud liiklusõnnetuse asukohas.