Lp linnapea
Kahetsusväärselt on viimastel aegadel linnavalitsuse mainet kahjustanud mitu võimalikku korruptsiooni juhtumit, mille tulemusel on kahtlustuse saanud kolm endist abilinnapead. Olete avalikult öelnud, et pöörate korruptsiooni ennetamisele senisest rohkem tähelepanu. Anname koos arupärimisega üle Teile ja volikogu esimehele 2011. aastal Siseakadeemias prof J. Saare juhendamisel valminud Toomas Plaado magistritöö „KOHALIKU OMAVALITSUSE ÄRIÜHINGU POLITISEERUMINE KUI KORRUPTSIOONIRISK”.
Kuna kõigis linna osalusega äriühingutes ja sihtasutustes ei ole veel linnavalitsus nõukogude liikmeid määranud, siis usume, et magistritöö autori poolt kuus aastat tagasi esitatud küsimused ekspertidele ja omavalitsusjuhtidele (sh Aadu Must) on kohane esitada ka täna, eriti arvestades viimaste sündmustega linnavalitsuses.
Sissejuhatuseks küsimustele magistritöö autorit Toomas Plaadot:
Korruptsioon on ametikohast tuleneva võimu kasutamine erahuvides, millega kahjustatakse avalikke huve. Antud definitsioon näitab korruptsiooni üldist sotsiaalset tähendust, mille sisustamine toimub ühiskonna õiglustundest lähtuvalt. Kui karistusõiguslikult ei ole tegemist korruptsiooniga, võib antud käitumine avaliku arvamuse järgi olla korruptsioon, kuna riivab üldsuse õiglustunnet. Poliitiline korruptsioon on poliitilist võimu omavate isikute poolt seadusandliku ja täidesaatva võimu väärkasutamine erahuvides. Mis tähendab sisuliselt seda, et poliitikud ei oska selgelt eristada erahuvisid üldistest huvidest. Kui esmatähtsaks valikukriteeriumiks avaliku teenistuse täitmisel saab lojaalsus erakonnale, aga mitte ametikohale vastav pädevus, on see avalike huvide arvelt erakonna huvide järgimine. Poliitilise korruptsiooni põhiline tekitaja on poliitikute soov saada poliitilises konkurentsivõitluses lubamatuid eeliseid konkurentide ees, et tugevdada enda ja erakonna positsiooni.
Politiseeritus tähendab valitsuse vahetumisel ametnike välja vahetamist võimul oleva erakonnaga seotud lojaalsete isikute vastu. Politiseerumise tagajärjena saab vaadelda avaliku teenistuse ebaõiget kasutamist erakonna huvides, mis seab ohtu selle neutraalsuse, olles vastuolus avalike huvidega. ÜRO korruptsioonivastane konventsioon sätestab, et avaliku teenistujate värbamine ja edutamine peab toetuma objektiivsetele kriteeriumitele, mis tähendab ametikohale vastava pädevuse ja võimetega arvestamist.
Linna- ja vallavalitsus omab äriühingu majandustegevuse juhtimises olulist rolli, kuna on nõukogu või nõukogu puudumisel juhatuse liikmete ametisse määraja ja tagasikutsuja ning saab nõukogu kaudu mõjutada juhatuse liikmete määramist. Riigikontroll on märkinud, et nõukogud ei suuda tagada äriühingute tõhusat juhtimist avalikes huvides, mille üheks põhjuseks on nõukogu liikmete määramine poliitilist kuuluvust arvestades, mistõttu isikud ei valda vajalikul määral erialaoskusi. Eestis on kohaliku omavalitsuse valitsuse ja volikogu liikmete ametid ühitamatud, millega kindlustatakse ja kaitstakse erinevate ametikohtade funktsioonide sõltumatust. Erakonna liidrid on olulisel kohal volikogus koalitsiooni läbirääkimistel, moodustades üldjuhul valitsuse koosseisu. Kuid liidrite tegevus ja püsimine valitsuses jääb sõltuma koalitsiooni moodustunud volikogu liikmetest. Äriühingute nõukogu kohad on tasustatavad. Kui valitsuse poolt toimub volikogu liikmete määramine äriühingute nõukogudesse ja juhatusse tasustamisvahendina vastutasuna lojaalsuskohustuse täitmise eest koalitsioonile, tekitab see sõltuvussuhte. Sõltuvussuhe annab võimaluse mõjutada volikogu liikmeid nende ametialases tegevuses käituma vastuolus avalike huvidega. Volikogu liikmete kuulumine kohaliku omavalitsuse äriühingute nõukogudesse annab võimaluse nii äriühingu kui ka volikogu tegevuse kontrollimiseks.
Politseiametnikega läbi viidud ekspertintervjuude analüüs kirjeldas äriühingute politiseerumist selliselt, kus sisaldusid magistritöös sotsiaalses tähenduses käsitletud poliitilise korruptsiooni tunnused, mis annavad aluse järeldada, et tingimused on olemas äriühingute juhtorganite politiseerumisel poliitilise korruptsiooni tekkimiseks. Magistritöös kasutatud uurimismetoodika ei andnud võimalust määrata kohaliku omavalitsuse äriühingute juhtorganite politiseerumist kui korruptsiooniriski konkreetsete juhtumite pinnalt, mille tõttu jääb tuvastatud korruptsioonirisk kaudseks. Politiseerumine tagab äriühingute juhtorganites erakonnale lojaalsete isikute olemasolu, kelle tegevus on vajadusel suunatav erakonna huvides, mis võib ajendada juhtorganite liikmeid käituma erahuvides, vastuolus avalike huvidega. Avalike huvide kahjustamine erahuvides ongi poliitilise korruptsiooni tekkimise eelduseks. Samas politiseerumist saab seostada ka vastupidiselt korruptsiooni tekkimisega, sest ühtne poliitiline kuuluvus võib vähendada äriühingute juhtorganite aruandekohustust volikogu ja valitsuse ees, mis tekitab võimaluse korruptiivselt käituda. Magistritöös tehti kohaliku omavalitsuse äriühingutes politiseerumisega kaasneva võimaliku korruptsiooniriski vähendamiseks kaks ettepanekut: spetsialistide kaasamine äriühingute nõukogudesse ja nõukogude liikmete ametisse nimetamine volikogu otsusega. Spetsialistide kuulumine nõukogudesse annab juurde poliitilist erapooletust, mis aitab paremini tagada äriühingute eesmärkide täitmist avalikes huvides ning raskendab poliitilist korruptsiooni iseloomustava erahuvi tekkimist. Nõukogude liikmete ametisse nimetamine volikogu (mitte 75 valitsuse) pädevusena aitab paremini tagada volikogu liikmete sõltumatust.
Küsimused
Millistel alustel toimub linna esindajate määramine linna osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute nõukogudesse ja juhatustesse?
Miks nõukogudesse määratakse linnavolikogu liikmeid?
Milliste valikukriteeriumite alusel valitakse välja isikud, keda määratakse nõukogudesse ja juhatustesse?
Kuidas ja kelle osalusel toimub valikuprotsess?
Kuidas linnavalitsuse poolt volikogu liikmete määramisel äriühingute nõukogudesse välditakse volikogu liikmete huvide konflikti volikogus linnavalitsust puudutavate otsuste vastuvõtmisel?
Palume arupärimisele vastata suuliselt ja kirjalikult.
Tartu_Linnavalitsus_Kiri_20180118_2017-20419.pdf