Tartu Linnavalitsuse 17.04.2018. a korraldusega nr 391 algatati Väike-Turu tn 7 krundi detailplaneering eesmärgiga kaaluda võimalusi ehitusõiguse määramiseks äri- ja teenindushoonete rajamiseks. Planeeringust huvitatud isik on Kaarsilla Kinnisvara OÜ ja planeeringu koostaja AB Artes Terrae OÜ. Planeeringu algatamise järgselt viidi läbi arhitektuurivõistlus, mille võidutöö (Salto AB OÜ) alusel on detailplaneering koostatud.
Planeeringuala suurusega ligikaudu 7540 m² asub Kesklinna linnaosas, krundile ulatuvad Emajõe kalda piiranguvöönd (100 m) ja Emajõe kalda ehituskeeluvöönd (50 m).
Väike-Turu tn 7 krundil kehtib Tartu Linnavolikogu 20.11.2003. a otsusega nr 230 kehtestatud Sadama, Turu, Väike-Turu tänavate ja Emajõe vahelise ala detailplaneering. Uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.
Planeeringulahendus
Väike-Turu tn 7 krundi detailplaneeringuga antakse võimalus moodustada kuni neli krunti, mille kasutamise sihtotstarbed on kaubandus-, teenindus-, toitlustushoone, büroohoone, konverentsihoone, majutushoone maa-ala ja ulatuses korterelamumaa, ühiselamumaa. Sh kaubandus-, teenindus-, toitlustushoone, büroohoone, konverentsihoone, majutushoone maa-ala peab moodustama vähemalt 60% ja korterelamumaa, ühiselamumaa võib moodustada kuni 40%.
Hoonete suurim lubatud arv on 5. Suurim lubatud maapealne ehitisealune pind on 3900 m², koos lahtiste rõdudega 4003 m². Hoonete suurim lubatud absoluutkõrgus on 60.00, sügavus 27.30. Seejuures on absoluutkõrgusega 56.00 hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 1764 m², koos lahtiste rõdudega 2197 m² ja absoluutkõrgusega kuni 60.00 on hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 441 m², koos lahtiste rõdudega 535 m². Suurim lubatud maa-alune ehitisealune pind on 4740 m².
Planeeringuga on sätestatud, et hoonestus peab olema liigendatud, suur maht peab olema jagatud väiksemateks ja looma vaheldusrikka tänavaruumi ning maksimaalse jõevaatega perimeetri. Hooneplokkide liigendusest peavad tekkima tagasiasted tänavajoones, mis võimaldab rajada lõunavalgusega tuulevaiksed aiad või terrassipinnad kohvikutele ning mis toimivad avaliku tänavaruumi laiendustena. Hoonestuse ehitusprojekti koosseisus tuleb koostada volitatud maastikuarhitekti poolt välialade haljastus- ja kujundusprojekt. Arvestada tuleb, et 10% krundist (täiskasvanud puude võra projektsioon maapinnal) peab olema kõrghaljastatud, vajadusel tuleb haljastust rajada ka hoonestusala piires.
Jalg- ja kergliikluse juurdepääsud on planeeritud Väike-Turu tänavalt ja Kaluri tänavalt. Mootorsõidukite juurdepääs on planeeritud Väike-Turu tänavalt, liikluse paremaks sujumiseks on ette nähtud Väike-Turu tänava laiendamine ja vasakpöörderaja rajamine. Jalgrattaparklate rajamine on lubatud kogu planeeritud krundi piires ning hoonete siseselt. Välijalgrattaparklad tuleb rajada hoone sissepääsude lähedusse raamist lukustamise võimalusega ning soovitav on need rajada varju alla.
Mootorsõidukite parkimine on lahendatud vastavalt standardile EVS 843:2016 "Linnatänavad" hoone mahus maa-alusena (võimalik on rajada kokku 220 kohta kahe korruse peale). Planeeringuala asub üldplaneeringukohaselt kesklinna parkimisvööndis, kus parkimisnormatiive tuleb rakendada suurima lubatud väärtusena. Parkimiskohtade arv ja täpne paiknemine täpsustatakse projekteerimisel.
Planeeringuga ei kaasne Tartu linnale kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh sademevee kanalisatsiooni) (edaspidi rajatiste) väljaehitamiseks. Linna ja kinnistu omaniku vahel on kokku lepitud, et planeeringu realiseerimise eelduseks on planeeringukohaste rajatiste väljaehitamine Väike-Turu tn 7 krundi igakordse omaniku poolt.
Planeeringulahendus on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga.
Planeeringu avalik väljapanek ja arvamused
Tartu Linnavalitsuse 28.10.2020. a korraldusega nr 1208 võeti detailplaneering vastu ja suunati avalikule väljapanekule, mis toimus 17.11 - 01.12.2020. a. Arvamusi ei esitatud. Planeeringust huvitatud isik andis avaliku väljapaneku ajal teada, et on koostöös arhitektidega tegelenud hoonestuse projekteerimisega ning taotleb lahtiste rõdude ehitamise võimaldamist ja hoonete arvu muutmist neljalt hoonelt viiele. Tulenevalt detailplaneeringu muutmisest, suunas Tartu Linnavalitsus planeeringu 09.03.2021. a korraldusega nr 266 uuele avalikule väljapanekule, mis toimus 30.03 - 13.04.2021. a.
Avaliku väljapaneku jooksul esitas arvamuse planeeringuala naaberkrundi, Väike-Turu tn 5, üks omanikest. Arvamuse esitaja väidab, et tema aknad jäävad otseselt planeeritava ehitise varju (II korruse äripinnad) ning valgustatus ruumides väheneb oluliselt. Arvamuse esitaja leiab, et planeeritava ehitise kõrgus ei sobi ja tuleks ehitada 3-korruseline hoone, vastavalt algsele kokkuleppele (kehtivale detailplaneeringule), et naaberhoone äripinnad ja korteriomandid ei oleks uue ehitise poolt pimendatud. Ühtlasi annab ta teada, et kui kehtestatakse detailplaneering, kus planeeritav ehitis varjutab tema aknad, siis vaidlustab ta selle kohtus.
Tartu Linnavalitsuse 11.05.2021. a korraldusega nr 533 võeti esitatud arvamuste osas seisukohad, kus selgitati ja põhjendati koostatud detailplaneeringu lahendust. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu toimus 27.07.2021. a. Planeeringule vastuväited esitanud isik arutelul ei osalenud. Arutelujärgselt küsis linn vastuväite esitajalt tagasisidet linna seisukohtade osas, millele isik vastas 01.06 saadetud e-kirjas, et eriarvamus jääb.
Seega on üles jäänud planeeringuvaidlus planeeritava ehitise kõrguse osas. Vastaspool leiab, et planeeritava ehitise kõrgus ei sobi ja tuleb ehitada kolmekorruseline hoone, vastavalt algsele kokkuleppele (ehk Tartu Linnavolikogu 20.11.2003. a otsusega nr 230 kehtestatud Sadama, Turu, Väike-Turu tänavate ja Emajõe vahelise ala detailplaneering), et naaberkinnistu äripinnad ja korteriomandid ei oleks uue ehitise poolt pimendatud.
Järelevalve teostamine ja heakskiidu andmine
Planeerimisseaduse § 138 lg 1 kohaselt esitati detailplaneering koos avalikul väljapanekul esitatud kirjalike arvamustega, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks. Rahandusministeerium on oma 12.07.2021 kirjas nr 14-11/4695-4 andnud planeeringule heakskiidu.
Rahandusministeerium on seisukohal, et linnavalitsuse põhjendused planeeringulahendusele on piisavad ning kohalik omavalitsus on täitnud talle seadusega antud selgitus- ning kaalutluskohustust. PlanS §-s 10 sätestatud huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõtte kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Rahandusministeeriumi hinnangul on Tartu Linnavalitsus arvamuste mittearvestamist piisavalt kaalunud ja põhjendanud.
Planeeringu sisulise lahenduse kujundamine on kohaliku omavalitsuse ainupädevuses olev kaalutlusotsus. Niisiis erinevate isikute huvide arvesse võtmisel ning planeeringuga konkreetsete maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel on otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeerium ei saa anda hinnangut planeeringu sisulisele lahendusele, mille otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu menetluses kavandatud lahenduse vastavust kehtivale üldplaneeringule ja vajadust kehtiva detailplaneeringu muutmiseks piisavalt motiveeritud.
Heakskiitja on välja toonud, et kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. On paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks arvamustele ja ettepanekute suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus arvamustele ja ettepanekutele. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine kuulub Tartu Linnavalitsuse pädevusse. Kohalik omavalitsus otsustab, kas detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide arvestamise. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
Heakskiitja hinnangul on detailplaneeringu koostamisel arvestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud on PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud arvamuse esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele ning puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS §-s 138 sätestatud pädevusele.
Detailplaneeringu kehtestamine
Planeerimisseaduse kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise. Linnal tuleb planeeringumenetluses osapoolte huvide kaalumisel arvestada nii avalikku huvi kui huvitatud isikute õigusi ja huve. Isiku õigus ehitada ei või olla avaliku võimu poolt riivatud enam, kui seda nõuavad ilmselgelt domineerivad legitiimsed avalikud ja kolmandate isikute huvid.
Planeerimisel on püütud leida tasakaal avaliku huvi ja erahuvi vahel. Planeeringu koostamisel ja menetlemisel on lähtutud planeerimisseaduses toodud üldpõhimõtetest, sealhulgas arvestatud otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtteid, mille kohaselt peab võimaluse korral planeerimisel soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist ning asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid.
Planeeringulahendus
1.1. Lahenduse sobivus
Väike-Turu tn 7 krundil kehtib Tartu Linnavolikogu 20.11.2003. a otsusega nr 230 kehtestatud Sadama, Turu, Väike-Turu tänavate ja Emajõe vahelise ala detailplaneering, millega on määratud krundile ehitusõigus ühe ärihoone rajamiseks ehitisealuse pinnaga 5290 m² ja kõrgusega 6-12 m.
Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud rohkem kui 17 aastat, planeeringut ei ole asutud ellu viima. Aja jooksul on ala hoonestamise eesmärgid muutunud ning rajada soovitakse 3-korruselise ärihoone asemele Tartu linna üldplaneeringu kohane lahendus, kuni 7-korruseline äriotstarbeline hoonestus, kus kõrgematel korrustel on lubatud ka korterelamufunktsiooni kavandamine. Hea ja sobiva lahenduse saamise eesmärgil on korraldatud arhitektuurivõistlus, võidutöö alusel on koostatud detailplaneering. Tulemuseni jõudmiseks on analüüsitud mõjuala seoseid ja lahenduse keskkonda sobivust, arvestatud naabruse ja üldplaneeringuga ning tehtud kootööd naaberkruntide omanike ja asjassepuutuvate asutustega. Väike-Turu tn 5 kinnistu vahetusse lähedusse planeeritud kuni seitsmekorruseline hoonestus arvestab ümbritseva keskkonnaga ja tagab linnaruumilise kaasaegse terviklahenduse.
Planeeritud korruselisus järgib Tartu linna üldplaneeringuga määratud maksimaalse korruselisuse piirmäära, lahendus järgib võidutöö põhimõtteid. Planeeringuga on arhitektuurivõistlust aluseks võttes koostatud alale ruumiline terviklahendus, hoonestuse kavandamisel on arvestatud vajadusega mahud liigendada, suur maht on jagatud väiksemateks, sealhulgas kõrgeim maht on planeeritud krundi edelaserva, asukohta, kus mõjutus Väike-Turu tn 5 krundile on kõige väiksem.
Antud juhul kavandatakse uushoonestust tiheasustusega Kesklinna linnaosas Sadama asumis, kus asub suur osa Tartu kesklinna kaubandus-, haridus- ja meelelahutuspindadest. Tartu linna üldplaneeringu kohane eesmärk on kujundada Sadama asumist terviklik nüüdisaegne töö-, elu- ja kultuurikeskkond. Näiteks asub asumis kaks suuremat hotelli, avaturg ja Sadamateater ja mh ka planeeringuala naaberkrundil, Väike-Turu tn 5, Tartu linna kõige kõrgem hoone, milles on 23 korrust (kuni 70 m suhtelist kõrgust). Väike-Turu tn 7 krundile planeeritakse mahuliselt liigendatud kuni 7-korruselist hoonet, mille Väike-Turu tn 5 hoone poolne osa on kuni 6-korruseline (suhteline kõrgus ligikaudu 22 m).
Kavandatav kõrgetasemeline, eripärase arhitektuuriga kompleks rikastab ja väärtustab piirkonda ning sobib ümbritseva linnaruumiga. Väike-Turu tn 7 krundi detailplaneering on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga.
1.2. Insolatsioon
Detailplaneeringuga kavandatud hoonestuse insolatsioonitingimuste hindamiseks on koosatud mudel, selleks lisati Tartu linna hoonete 3D mudelile planeeritud maht ja kajastati planeeritud hoonest tulenevad varjud Tigutornile ajavahemikul 22. aprill - 22. august seisuga.
Kuupäevade 22. aprill - 22. august kajastamise mõte on järgmine: päikese asimuuti ja tõusunurka arvestades muutuvad insolatsioonitingimused alates 22. aprillist kuni 22. juunini aina paremaks ja 22. juunist kuni 22. augustini insolatsiooni tingimused halvenevad ja on 22. aprilli tasemel. Seega hinnates ajavahemiku nn kõige halvemat olukorda võib järeldada, et muul ajahetkel antud vahemikus on insolatsioonitingimused igal juhul paremad.
Mudelis, kus kõrgemad hooneosad on arvestatud vastavalt planeeringu põhijoonisel esitatud suurima ehitisealuse pinna leppemärgile ja suurimale lubatud absoluutkõrgusele nähtub, et Tigutornile langeb vari 22. aprillil ja 22. augustil maksimummomendil nelja meetri kõrgusele olemasolevast maapinnast, mis tähendab, et see ei varja teise korruse ruumide valgustingimusi, kuna teise korruse aknad algavad ligikaudu 7 m kõrguselt maapinnast. Mudelist nähtub, et planeeritud hoone mõjutab 22. aprillil ja 22. augustil kella 9-13 vähesel määral Turu tn 5 hoone esimese korruse ruumide insolatsiooni.
Sügistalvisel ajal, ajavahemikul 22. august kuni 22. aprill, ulatuvad planeeritud hoonestusest tulenevad varjud alumistele korrustele tõenäoliselt pikemalt, kuna päike liigub siis madalamalt. Kuid selline olukord, kus naaberhoonetest tulenevate episoodiliste varjudega tuleb linnatingimustes arvestada, on loomulik.
Ka Standardi EVS 894:2008/A2:2015 kohaselt hinnatakse insolatsioonitingimusi 22. aprillil ja 22. augustil. Planeeringuga on eelnevat arvestades ka sätestatud, et projekteerimisel tuleb tagada nii planeeringuala kui naabruses olevate hoonete elu- ja bürooruumide insolatsiooninõuded, arvestades Eesti standardis EVS 894:2008+A2:2015 "Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides" peatükis 4.3.3 "Päikesevalguse kestus ehk insolatsioon" välja tooduga.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt heaks kiidetud "Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend", mis on ühtlasi juhindumiseks omavalitsustele planeeringute menetlemisel ning mida käsitletakse kui pikaajaliselt välja kujunenud ja kasutuses olnud head planeerimis- ja ehitustava Eestis, kohaselt peab insolatsiooni kestus olema samuti tagatud ajavahemikul 22. aprill kuni 22. august. Juhendi rakendamine on kohustuslik alaliste elupaikade (eluruumide) jms ruumide insolatsiooni arvutamisel. Insolatsiooni analüüsi koostamise aluseks võetakse päikese näilik liikumine, mis kirjeldab ehitise varju horisontaalpinnal sõltuvalt hoone kõrgusest ja kellaajast. Välja on toodud, mis tingimustel on insolatsiooni kestus eluruumides piisav. Uusehitiste planeerimisel ja projekteerimisel tuleb olemasolevates korterites tagada piisava insolatsiooni säilimine, kusjuures insolatsiooni kestuse vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kogukestusest vaadeldavas toas.
Kuigi vastuväite puhul ei ole tegemist eluruumi insolatsioonitingimuste hindamise vajadusega, saab antud juhendist siiski lähtuda. Tulemuste alusel saab kinnitada, et planeeritud hoone mõjutab 22. aprillil ja 22. augustil kell 9-13 vähesel määral Turu tn 5 hoone esimese korruse ruumide insolatsiooni, kui vari ulatub hoone seinale nelja meetri kõrgusele, kuid arvestades, et tegemist on Kesklinna linnaossa kavandatava uushoonestusega võib kavandatavast hoonestusest tulenevat mõningast valgustingimuste muutumist pidada lubatavaks mõjutuseks.
Planeeritud Väike-Turu tn 7 krundi maapealne hoonestusala asub 6 m kaugusel Väike-Turu tn 5 krundi piirist ja ligikaudu 17 m kaugusel Väike-Turu tn 5 hoone akendest, mis mh annab kinnituse, et arvestatud on tuleohutusnõuetekohaseid kujasid ja hooned asetsevad teineteisest isegi kaugemal kui tavapärane 8 m. Hoonete vahelisest kaugusest tulenevalt on ka insolatsioonitingimuste muutused Väike-Turu tn 5 hoones väiksemad kui saaksid olla hoonete lähemale planeerimisel. Lisaks on planeeringus sätestatud, et uus planeeritud hoone tuleb projekteerida selliselt, et see ei tekitaks Väike-Turu tn 5 hoone korterites 22. aprillil ja 22. augustil täiendavat varju.
Planeeringust tulenev mõningane mõju naaberhoone valgustingimustele on küll olemas, kuid linnakeskkonnas on tavapärane, et hooned paiknevad lähestikku ja mõningane päikesevalguse varjamine on paratamatu. Planeeringulahendus ei muuda elukeskkonda sedavõrd, et sellest tulenevad mõjud saaksid endast kujutada naaberkinnisasjade omanike subjektiivsete õiguste rikkumist. Tihedas linnakeskkonnas võib isikute õiguste ja huvide mõningane riive planeerimismenetluses olla paratamatu, kuid jälgida tuleb, et riive ei oleks ebaproportsionaalne. Antud juhul ei ole tegemist olulise mõjutusega, sest loomulik valgustus päeva jooksul säilib. Linnakeskkonnas tuleb paratamatult leppida naabrusse hoonete ehitamisega ja mõningaste sellest tulenevate mõjutustega.
Tallinna Ringkonnakohus on oma 29.05.2013. a otsuses asjas nr 3-10-2805 leidnud järgmist: "Asjaolu, et kohus on möönnud kaebajate privaatsuse vähenemist, ei tähenda, et tegemist on kaebaja õiguste õigusvastase riivega. Tiheasustusalal ja linnakeskkonnas elades ei ole privaatsus üldjuhul eraldiseisvalt kaitstav hüve. Ka ei ole isikutel subjektiivset õigust nõuda, et nende elukeskkond ei muutuks.".
Asjaõigusseaduse § 68 on sätestatud omaniku õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Omanik ei saa nõuda, et tema omandiõigust üldse ei piirata, kuid piirang peab olema proportsionaalne. Riigikohus on 11.04.2005. a otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-33-05 leidnud, et naaberkinnisasjade omanike õiguste hindamisel ei saa eelistada üht omanikku teisele ning põhimõtteliselt on kõigil naaberkinnisasjade omanikel õigus oma kinnisasjaga õiguskorra piires vabalt toimida. Üldjuhul ei saa kinnisasja omanik takistada naaberkinnisasja omanikku rajamast oma maale ehitisi ja neid kasutamast. Samas peavad omanikud siiski vastastikku arvestama üksteise õigustega ulatuses, mis on vajalik teiste omanike õiguste teostamiseks.
Planeerimismenetluses on püütud leida tasakaal avalike huvide ja väärtuste ning isikute erahuvide ja subjektiivsete õiguste kaitse vahel ning leitud optimaalne lahendus, mis tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide arvestamise. Detailplaneering on kooskõlas linna ruumiliste arengu põhimõtetega ja on koostatud vastavalt kehtivatele strateegilistele dokumentidele.
Planeeringuga kavandatu on lahendatud kaalutletult ja sobitub keskkonda. Detailplaneeringus sätestatu tagab antud asukohas sobiva, mõjuala seoseid, naabrust ja keskkonda arvestava üldplaneeringukohase lahenduse ning kvaliteetse kaasaegse ja väärika linnaruumi.
Võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõike 1 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 14.09.2017. a otsusega nr 494 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Kehtestada Väike-Turu tn 7 krundi detailplaneering vastavalt lisale.
2. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.
3. Käesoleva korralduse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama detailplaneeringu kehtestamisest, pöörduda Tartu Halduskohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle korraldusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
Väike-Turu tn 7 krundi detailplaneeringu kehtestamine